Helve Särgava: Õigluse ja inimlikkuse õppetunnid

21. veebr. 2014 - Kommenteeri artiklit
Harju maakohtu esimees Helve Särgava meenutab austuse ja tänuga Nõo keskkooli omaaegset direktorit Kalju Aigrot. Tulevane kohtunik on fotol keskkoolitüdruk.

Harju maakohtu esimees Helve Särgava meenutab austuse ja tänuga Nõo keskkooli omaaegset direktorit Kalju Aigrot. Tulevane kohtunik on fotol keskkoolitüdruk.

Möödunule tagasi vaadates taban end nii mõnigi kord mõttelt, kas olen elus saavutanud kõik vaid tänu iseenda töökusele ja ellusuhtumisele või on inimesi, kellele olen südamest tänulik.

Kindlasti kuulub mu kõige suurem tänu vanematele, kes oma lihtsusest hoolimata pidasid elus kõige olulisemaks haridust. Iial ei unune, kui nad meile rääkisid: „Õppige, lapsed, haridus on see, mida ei saa teilt keegi võtta, tulgu torm või riigikorra muutus. Haridus annab võimaluse valida meelepärase töö.” Praegu mõistan, kui õiged need sõnad olid.

Mul oli õnn saada haridus Nõo keskkoolis, mida juhtis kogu minu õpingute aja Kalju Aigro. Soovimata teha liiga pärast teda kooli juhtinud direktoritele, julgen küll väita, et just tänu temale on Nõo kool see, mis ta on – juba aastaid üle riigi tuntud reaalkool. Just Kalju Aigro direktoriks olemise ajal muutus tavaline maakeskkool kooliks, kuhu tuldi õppima Eesti kõigist paigust. Direktorina tegi ta kõik selleks, et Nõo keskkooli lõpetanute teadmised oleks sellised, mis avaksid nende ees kõikide ülikoolide uksed.

Päris kindlasti ei peeta Kalju Aigrost lugu üksnes seepärast, et tänu kooli tugevale matemaatika ja füüsika kallakule tuli väikesesse Nõo alevikku õppima palju andekaid noori. Teda austatakse ja meenutatakse tänutundega praeguseni eelkõige tema õigluse ja inimlikkuse tõttu. Direktor oskas koos õpetajatega luua koolis sellise õhkkonna, et ükski õpilane ei teadnud, mida tähendab koolikiusamine. Ometi oleks see võinud tol ajal kergesti tekkida. Õpilased olid pärit väga erinevate võimalustega kodudest: kõrvuti nendega, kes kandsid poest ostetud kalleid rõivaid, oli neidki, teiste seas mina, kel seljas ema õmmeldud mantel ja jalas vildid. Eks paljud koolikiusamised saavadki alguse üksteise halvustamisest ja narrimisest riietuse, puhtuse ja muu sellise pärast. Muidugi tuli ka Nõos taolisi asju ette. Mäletan, et direktor ei pidanud paljuks tulla ise klassijuhataja tundi selgitama, et oluline ei ole mitte see, millised võimalused su vanematel on ja mida sa seljas kannad, vaid see, kuidas sa õpid.

Sel ajal ei olnud käigus koolibusse, mis õpilased pärast koolipidu koju oleksid viinud. Peo lõppedes muretsesid nii direktor kui ka õpetajad, kas koolist kaugemal elavad õpilased ikka jõuavad rongile ja kas vanemad neile vastu tulevad.

Igal kevadel korraldati klassiekskursioone, ja kui keegi raha tõttu maha pidi jääma, leiti ka sellele probleemile lahendus. Need on näited inimlikkusest ja hoolivusest, mis ei unune.

Nõo kooli käekäik oli Kalju Aigrole oluline kuni tema elupäevade lõpuni. Mõned aastad tagasi, kui endine koolijuht oli juba kõrges eas, kutsusime ta oma klassi kokkutulekule. Kalju Aigro rõõmustas väga uue koolihoone kerkimise üle. Kahju, et talle polnud antud aega selle avamist näha. Mäletan, et kui me kokkutulekult tagasi Tallinna jõudsime, avaldas ta kodumaja ees autost väljudes veel kord heameelt, et Nõos ei lõpe hea hariduse andmine kunagi, ja lisas talle omasel muhedal moel, et näe, vanust pole õieti ollagi, ainult autost väljumine võtab aega.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!