Kooli teeb huvitavamaks ruumiõpe

28. veebr. 2014 Kadri Klementi büroo b210 arhitekt ja arhitektuuri huvikooli arhitektuuriõpetaja - Kooli teeb huvitavamaks ruumiõpe kommenteerimine on välja lülitatud

Huvitav kool arvestab asjaoluga, et elame kolmemõõtmelises maailmas.

Ruumiküsimused – näiteks leidnud üles otsitava hoone, kuidas tunneme ära peaukse; milline on hea kodu; mida arvata naabruskonda plaanitavast arendusest; mida teha õues – saadavad meie igapäevategevusi ja sõltumata sellest, kui palju või vähe tunneme huvi oma elukeskkonna vastu, peame nii mõnigi kord isegi seaduse nõudel tegema ruumi puudutavaid otsuseid või omama sellekohast arvamust. Ometi puudutab tänane kooliharidus seda teemat, abstraktsemalt ruumi või konkreetsemalt elukeskkonda väga põgusalt. Millel põhinevad meie otsused ja arvamused, kui oleme õppinud tasapinnalises koolis?

Liigne tasapinnalisus on tänase kooli üks kitsaskohti. Õpitakse valdavalt õpikute, töövihikute, slaidide vahendusel ning vahetul ruumilisel kogemusel on õppetöös väga väike ja tihti teadvustamata roll. Kui ebaloomulik on mõelda kas või asjaolule, et 12 aastat haridust saadakse põhimõtteliselt ainult ühtmoodi toolidel ühtmoodi istudes (vrdl nt millises või mitmes eri asendis meeldib inimestele kodus raamatut lugeda).

Et ruumiline mõtlemine oleks igaühe jaoks loomulik oskus, selleks ei pea õppima arhitektiks ega lisama tunde tihedalt täis tunniplaani. Ruumiõpe saab sisalduda ka teistes õppeainetes ning teised ained ruumiõppes. Ruumiõpe ei tähenda ainuüksi arhitektuuri, ruumilise mõtlemise oskus areneb ka ruumi ja keha suhet, keha olemist ruumis tähtsustavates tegevustes (nt tants, sport, teater). Ruum on tihedalt seotud nii lihtsate ja kogemuse põhjal õpitavate algteadmistega (nt geomeetria ja konstruktsiooni printsiibid ehk kolmnurk on tugevam kui ruut) kui ka keerulisemate ja abstraktsemate valdkondadega (nt poliitika).

Praegusesse riiklikusse õppekavasse on arhitektuur küll sisse kirjutatud, kuid on ülimalt oluline, et sellest ei saaks passiivne kirjeldav, faktiteadmistel põhinev ainevaldkond. Oht selleks on olemas, kuna õpetajail puuduvad enamasti kohased taustateadmised (ka õpetajakoolituses on arhitektuuri teema väga nõrgalt esindatud) ning lisainfo leidmine on töömahukas (puuduvad temaatilised kogumikud, ülesandekogud jmt). Ruumiõppe võimalused on aga mitmekesised ja põnevad ning küsimus on vaid selles, kuidas täpselt kaasata seda potentsiaali uues huvitavas koolis.