Korrigeeritud ainekavad toetavad õpetajat

Ainekavade ülekoormatuse ning õppekavade heade mõtete tundi mitte jõudmise probleemi on nii avalikult kui ka eraviisiliselt tõstatanud õpetajad, lapsevanemad ja ka koolijuhid. Et töö probleemi lahendamiseks käib, sellele viitas ka minister Jaak Aaviksoo oma artiklis „Kuidas läheb Huvitaval Koolil?” (ÕpL 07.02).

Meie põhikooli aineõpetuse põhimõtete vastu on huvi tuntud mujalgi maailmas. Samas on õpetajateni jõudnud põhimõtted poolikult ning ka lapsevanem peaks aru saama, mida tema laps õpib ja kuhu peab välja jõudma. Õpetajate ja koolijuhtide probleem on mõistetav ja tulnud välja mitmest viimastel aastatel läbi viidud küsitlusest. Uuringud näitavad, et kuna ainekavad on liiga täis tuubitud, ei jagu õpetajatel aega tegelda lõimingu, läbivate teemade rakendamise, koostöö ja muu olulisega.

Mullu märtsis moodustaski ministeerium põhikooli ainekavade korrigeerimiseks viis töörühma, kuhu kuulus muuhulgas 71 õpetajat-praktikut üle Eesti, igas rühmas direktor või õppealajuhataja. Eesmärk oli vähendada kohustusliku õppesisu ja -tulemuste mahtu ning anda õpetajale võimalus ning vabadus õppeprotsessi paindlikumalt kujundada ja mitmekesistada.

Eemaldati vastuolud ainekavades

Seades kõik kehtivad ainevaldkondade kavad kõrvuti, on näiteks juhul, kui valdkond hõlmab viit õppeainet (nt loodusained), viiel korral identses sõnastuses esitatud nõuded füüsilisele õppekeskkonnale, õppetegevuse ka­van­damisele ja korraldamisele ning õpilaste hindamisele.

Selline esitus võimaldas õpetajal jätkata tööd vanaviisi – lugeda vaid oma konkreetse õppeaine kava ja mitte näha, et täpselt samad nõuded on esitatud ka naaberainetele. Korrigeerimise käigus koondati ühised peatükid ainevaldkonnakava algusesse, kirjeldades üldiseid nõudeid ja tuues esile nüansid, millega peab arvestama õppeainete spetsiifikast lähtudes. Sel viisil suunab valdkonnakava aineõpetajaid koostööle ning vähendab ainekesksust.

Praeguste valdkonnakavade õppetegevuse kavandamise ja korraldamise peatükkidesse on kopeeritud õppekava üldosas nimetatud punktid ja sellega piirdutud. Ometi tuleks ainevaldkonna kavas kirjeldada võimalusi õppimise ja õpetamise mitmekesistamiseks. Arvestades, et paljud õppetegevused nn naaberainetes kattuvad, toetab nende täpsem kirjeldamine ühes kohas ainete lõimimist ning koostööd. Näiteks tööõpetuse õpetaja võiks ju teada, et mudelite ja makettide loomine on õppetegevus ka ajaloos, ajalooõpetaja võiks teada, et skeemi koostamist on õpilased esimeses kooliastmes juba eesti keeles õppinud jne.

Kujukaks näiteks ainekavades leiduvatest küsitavustest on põhikoolilõpetajale esitatavad ootused. Kui meil on eraldi põhikooli ja gümnaasiumi õppekavad lähtuvalt erinevast eesmärgist ja õppekorraldusest, siis ei tohiks ka ootused põhikooli- ja gümnaasiumilõpetajale ainevaldkonna pädevuste kirjeldustes olla identsed. Korrigeeritud kavades on ootused põhikoolilõpetajale ea- ja jõukohaselt eristatud.

Üldosas kirjeldatud põhimõtted ainekavadesse

Õppekava üldosas kirjeldatud haridusstandardi olulisi väärtusi ja põhimõtteid saab põlistada ainult igapäevases töös ainekavade mõtestatud rakendamisel. Kui alusväärtusi ei nimetata ainekavades, ei pruugi õpetaja neile piisavalt tähelepanu pöörata. Nii räägib üldosa mitmes kohas paikkondlikkuse ja kooli eripäraga arvestamisest, kuid ainekavades selliseid mõisteid ei leidu. Korrigeerimise käigus on ainevaldkonna kavades määratletud, et õppesisu võimaldab käsitleda kohalikku kultuurilugu, autorite ja interpreetide loomingut, paikkondlikku päritolu kirjandust ja kohalikku folkloori, mis eeldab õpetaja koostööd kohalike mäluasutustega. Sarnaselt on nüüd kõikidesse ainevaldkonnakavadesse kirjutatud aspekt, et keelepädevusele tähelepanu juhtimine peab olema iga aine õpetaja südameasi.

Õppekava üldosa sätestab seitse üldpädevust. Paraku ei olnud seni mitmes ainevaldkonna kavas kirjeldatud võimalusi kõikide üldpädevuste kujundamiseks. Sama ebaühtlaselt oli kirjeldatud raamistik läbivate teemade rakendamiseks ja mõnele ainevaldkonnale nagu polnudki ette nähtud teistega lõimuda. Kõiki neid puudujääke on püütud õppekavade korrigeerimisega parandada.

Ühtlane struktuur

2011. aasta ainekavades ületasid ainete kirjeldused kaugelt ette antud mahu (1,4 lk), kasutatud oli keerulisi sõnastusi ning mitmekesist struktuuri. Nii võiski juhtuda, et õpetaja läks lihtsama vastupanu teed ning keskendus aine õpitulemustele ja õppesisule, nägemata tervikut ainevaldkonnas, rääkimata seostest õppeainete vahel.

Püüdsime vabaneda ebamõistlikest kordustest õpitulemustes ja õppe-eesmärkides. Selle tulemusel on õpitulemusi vähem ja nad on selgelt mõõdetavad. Õpetajatel on tarvis läbi mõelda kujundatavate teadmiste, oskuste, väärtushoiakute ja -hinnangute käsitlemine kooli õppekava koostades, lähtudes seejuures mitte ainult õpitulemustest, vaid ka õppe-eesmärkidest. Ehkki ka kehtiv õppekava jätab õppeprotsessi korraldamisel õpetajale piisavalt vabadust ja võimalusi, on nüüdsest usaldus õpetaja töö suhtes ka selgesõnaliselt kirja pandud.

Kooliastmeti kirjeldatud raamistik on kogu aeg lubanud koolil endal otsustada, kuidas ta jaotab ainetunnid klassiti ja õpilaste suurimat lubatud nädalakoormust arvestades. Siiski on nüüd senisest selgemalt rõhutatud, et ainekava on koostatud arvestuslikku, mitte kohustuslikku nädalatundide arvu silmas pidades.

Õppekavade põhimõtted jõuavad ainetundi

Kõikide ainevaldkonna kavade maht on summeeritult kahanenud 253 leheküljelt 171 leheküljeni, õhk on dokumendist välja lastud ja käsitlemine hõlpsam. Tõenäoliselt ei ole loota, et ka korrigeeritud kujul ainekavad oleksid kõigile ühtmoodi vastuvõetavad. Jätkuvalt on neid, kes arvavad, et ainekavu tuleks veelgi drastiliselt vähendada, teised leiavad aga, et igasugune vähendamine on kurjast. Selle ilmekas näide on, et ühe õppeaine õpetajad on koondunud kahte aineliitu, mis esitasid tööversioonile vastanduvat tagasisidet – üks õpilase arendamisele suunatud, teine õpetaja väljakujunenud töörutiini toetav. Eks koostöö korraldamine ainekava kui raami kaudu annab mõtteainet ka õpetajate koolituseks.

Oluline on teada, et ainekavade koostajate tagasiside on olnud toetav ja nende tehtud töö ei ole põhimõtteliselt ümber kujundatud. Koostajate nelja aasta tagusele asjatundlikule panusele tuginedes oli meil nüüd ajaliselt distantsilt võimalik ainekavad uuesti läbi töötada ning esitada õpetajatele ja lapsevanematele veelgi selgemal kujul. Täname aineliite tagasiside eest tööversioonidele, mis olid õppekava veebilehel jaanuari lõpuni. Enamiku ettepanekutega oli hea meel nõustuda ja veadki said tänu tähelepanelikele lugejatele parandatud. Avalikustame ainekavad koos üldosaga taas õppekava veebiküljel www.oppekava.ee. Kavakohaselt jõuavad korrigeeritud õppekavad vabariigi valitsusse kinnitamiseks aprillis ning rakenduvad 1. septembrist.

Ainekavade rakendumiseks on olnud aega kolm aastat. Usun, et vähemalt sama kaua on meil nüüd aega selgitada välja, mil määral ainekavad kannavad üldosas esitatud põhimõtteid ning väärtusi ainetundi, ja mis peamine – kuidas ainekavale tuginedes tehakse õppimine huvitavaks.