Kuidas mõjutada noorte valikuid ehk 20 aastat tervist edendavate koolide liikumises
Esmaspäeval, 10. veebruaril tähistas Tartu Descartes’i lütseum (TDL) tervisekonverentsiga 20. tegutsemisaastat tervist edendavate koolide seas.
Konverentsil esinesid Tartu linna tervishoiuosakonna juhataja Sirje Kree, Eesti Geenivaramu teadur Riin Tamm ja TDL-i vilistlane Hanna Heering. Lisaks said huvilised tutvuda koolis tehtud tervisteemaliste uurimistöödega ja kooliraamatukogus olevate terviseteemaliste raamatutega.
Stendiettekannetega esitlesid oma uurimistöid TDL-i õpilased Helina Reisalu ja Marleen Jõemets. Reisalu uuris kõnni- ja jooksuharjumusi Tartu Descartes’i lütseumi gümnaasiumiõpilaste hulgas, Jõemets aga Pat Parelli treeningmeetodeid, mida kasutatakse ratsutamises.
Konverentsi lõpus andis koolidirektor Jaan Reinson aukirjad aastate jooksul terviseedendusse suure panuse andnud Camilla Meistrile, Svetlana Keiskile, Marju Konile, Sirje Voroninale, Nadežda Fessaile, Kristin Mägerile ja Eha Vahtrasele.
Tervisest ja liikumisest mitme nurga alt
Kree rääkis tervisest ja selle edendamisest ning alustas oma ettekannet värvika metafooriga sellest, et tervishoiutöötajad päästavad uppujaid, aga tervise-edendajad uurivad välja, miks uppumisohtu satutakse ja õpetavad inimesed ujuma, et nad ohtu üldse ei satukski.
Ta märkis ka, et meditsiiniteenustest märksa enam mõjutavad tervisenäitajaid elukeskkond ja eluviis. „Inimesed on väga teadlikud ja plaanivad tervislikumalt elada, aga tihti jääb just esimene otsustav samm tegemata,” rääkis ta praeguse aja probleemist ja nimetas abistavateks teguriteks harjumuse ja tegevuse meeldivuse, mis võivad tihti alguse saada just lasteaiast või koolist.
Kooli vilistlane Hanna Heering tegi ülevaate Põlvamaa rahvatantsurühma Kagu Kabujalakõsõ tegemistest, kuhu ta ka ise kuulub. Ta selgitas, et tants on hea liikumisvõimalus, sest igaüks saab leida endale sobiva stiili. Lisaks arendab tantsimine distsipliini ja esinemisjulgust, eneseväljendus on veel boonuseks. Heeringu ettekande lõpetas meeleolukas video, milles oli kombineeritud Kagu Kabujalakõsõ tantsupeo ülevaatus ja tantsulaagrid, mida saatis Winny Puhhi lugu „Meiecundimees üks Korsakov läks eile Lätti”.
Eesti Geenivaramu teadur ja noorte teadussaate Rakett 69 kohtunik Riin Tamm rääkis seostest geeniuuringute ja meditsiini vahel. Oma ettekannet alustas ta lühiülevaatega geneetikast, mis võimaldas kuulajatel keerulisse teadusharusse sisse elada. Näiteks selgus, et inimese DNA on lahtiharutatuna kahe meetri pikkune ja sisaldab kolme miljardit tähte A, T, G ja C.
Farmakogeneetika on aga oluline seepärast, et just nende uuringute abil saab teada, kuidas sama ravim erinevatele inimestele mõjub. „Meie unistus on see, et kõik patsiendid saaksid õigel ajal õiget ravimit ja seda õiges doosis,” sõnas Tamm.
Elulised teadmised ja mõõdukas šokiteraapia
Tervist edendavate koolide võrgustik sai Eestis alguse 1993. aastal ja 10 esimese kooli seas oli ka Descartes’i lütseum eesotsas bioloogiaõpetaja Camilla Meistriga.
Meister rääkis, kuidas bioloogiaõpetajana vasardas ta peas pidevalt mõte, et laps õpib küll tunnis südameehitust, aga oluline oleks õpetada hoopis seda, et kuidas süda võimalikult kaua lööks. „Terviseteema haakus nii otseselt minu õppeainega, et ma jõudsin arusaamisele, et just see ongi tähtsaim, mida õpetada!” sõnas ta.
Nii hakkaski Meister huviliste keskkooliõpilastega Maarjamõisa kliinikus loengutel käima. Ta lisas, et haiglaskäigud mõjusid lastele, jutt hakkas levima ja varsti tahtsid juba paljud kaasa tulla.
Meister ütles, et õpilastele on vaja pakkuda võimalust arukalt tegutseda ning tervisekasvatust on alati vaja, sest noored ei taju, et kunagi võib probleeme tekkida, kuna hetkel on kõik hästi, ning just seepärast on vaja neid teadlikumaks muuta. „See ei saa olla monoloog, noortel on vaja ise kogeda ja läbi elada,” selgitas ta ja lisas, et tänapäeval on valikvõimalustes raskem orienteeruda, sest infot on kõikjal niivõrd palju.
Tervena püsimise retseptiks peab Meister liikumist ja häid emotsioone. Neid ta oma õpilastele ka pakkus. Koos käidi näiteks väljasõitudel Hiiumaa laidudel, mida õpilased seni hea sõnaga meenutavad, ja etendati noorematele õpetlike etüüde elust ja võimalikest käitumismustritest.
Kampaaniavaba, kuid pidev tegutsemine
Praegu koolis tervist edendavat liikumist juhtiv bioloogiaõpetaja Eha Vahtras ütles, et oma tegemistes üritatakse vältida koolirütmi segavaid kampaaniaid ja keskendutakse vaiksele, kuid pidevale tegevusele. „Tuletame õpilastele meelde, et nad toidu kõrvale ka salatit võtaksid ja enne sööki käsi peseksid. Need on väga lihtsad asjad, aga vajavad ikka meelde tuletamist,” selgitas Vahtras ja lisas, et tähtis on ka koolipersonali eeskuju. Vahtrase sõnul tuleb tervislikele valikutele tähelepanu pöörata, kuna on olemas nii palju ebatervislikke valikuid, ning koolis on lastega hea rääkida, sest nad on kõik koos.
Kooliarst Kristin Mäger ütles, et terviseedendus koolis on vajalik sellepärast, et inimesed teadvustaksid õige toitumise ja liikumise olulisust juba noores eas. Mäger rõõmustas selle üle, et iga aastaga üha rohkem kaasatakse terviseteemasid ka erinevatesse õppeainetesse, arenguruumi näeb ta aga lapsevanemate kaasamises.
Direktor Jaan Reinson märkis, et Descartes’i lütseum on oma tegevuses lähtunud sellest, et tervise edendamine on inimese tervist väärtustava ja soodustava käitumise ja elulaadi kujundamine. Ta lisas, et tegevuse peamised eesmärgid on koolielu turvalisemaks muutmine, koolipere liikumisaktiivsuse suurendamine, tegusa ja terve kooli õhkkonna kujundamine, ennetustöö ja tervisealase info levitamine.
„Euroopa Tervist Edendavate Koolide Võrgustik” kutsuti ellu 1992. aastal Maailma Tervishoiuorganisatsiooni, Euroopa Komisjoni ja Euroopa Nõukogu koostööprogrammina.
1993. aastal olid 10 pilootkooli seas veel Ülenurme gümnaasium, Tallinna 21. keskkool, Katleri põhikool, Hiiu põhikool, Võrusoo põhikool, Kärdla keskkool, Are põhikool, Kadrina keskkool ja Türi gümnaasium. Nüüdseks on võrgustikus 201 kooli üle Eesti, mille seas 10 kooli Tartu linnast ja 13 maakonnast.