Lapsed ja koolide liitmine

7. veebr. 2014 Liisa-Ly Pakosta IRL - Lapsed ja koolide liitmine kommenteerimine on välja lülitatud

Tallinna linna koolide liitmise-lahutamise kohta tulnud info on vastuokslik, põhjendusteta ning pole ka leidnud ühtegi sisulist argumenti, mida õigupoolest loodetakse paremaks muuta. Viited seadusemuudatusele ei vasta tõele, sest riigikogu seadust muutnud pole. Tallinnas on ühtedesse koolidesse suur tung, teistes jälle tühjemaid klasse, osa koole asub seal, kus on lapsi vähemaks jäänud, teisal on koolikohti puudu – oletatavasti on klasside ebaühtlane komplekteeritus praeguse muudatusettepaneku taga.

Lapsed pole ju süüdi

Põhikooliklassi suurus on seadusega määratud: 24 õpilast. Selge see, et esimesse klassi ei astu alati täpselt 24, 48 või 72 last, ikka mõned rohkem või vähem. Järgmistes klassideski on liikumist – keegi kolib, kellegi huvid või tervislik olukord muutub. See kõik on täiesti normaalne!

Laste arvul klassis on lisaks pedagoogilise küljele (kui mitme lapse vahel peab õpetaja oma tähelepanu jagama) ka eelarveline tähendus. Nimelt kujuneb õpetaja palgaraha üldistatult õpilaste arvu põhjal klassis (on ka muid tegureid). Seega on Tallinna linnal 13 lapsega klassis täiskohaga õpetajale palga maksmiseks kaks võimalust: jaotada lapsed teistesse klassidesse või maksta pea pool palgarahast linnaeelarvest juurde.

Praeguse koolide liitmise paanika põhjus näib olevat viimases – linn on küll klasside komplekteerimisse seni ükskõikselt suhtunud ja lasknud asju paljuski isevoolusängi, ent nüüd on Tallinna televisiooni ja muude arutute kulude katmiseks raha tarvis ja seda kavatsetakse võtta õpetajate palgarahast. Klasse liites saaks õpetajaid koondada – ainult et miks on sealjuures vaja liita terveid koole on, sellest ei saa ma aru. Pealegi pole segadustesse sattunud lapsed süüdi selles, et mõnda aega pole koolivõrgu kujunemist üldse juhitud. Aga laste jaoks meil koole peetaksegi, mitte vastupidi.

Millal koolide liitmisest kasu võiks olla?

Koolide liitumine pole iseenesest halb, vastupidi – hästi läbimõelduna ja motiveerivate eesmärkide korral võib see olla lastele suureks abiks. Demograafilised ja pedagoogilised muutused vajavad ka koolivõrgu vastuseid.

Hea näide võiks olla sarnaste väärtushinnangutega koolide ühinemine, tulemuseks hea sünergia, väiksemad halduskulud, vastastikku toetatud eesmärkide kiirem saavutamine. Sellised liitumised tuginevad asjaosaliste arusaamale, et koos ollakse tugevamad, isegi kui ruumides muudatusi ei tehta ja kummagi kooli identiteet ning juhtkond säilitatakse. Konsortsiumi tüüpi haridusasutused muutuvad üha tavapärasemateks oma efektiivsuse tõttu, eriti haridusväliste kulude osas. Väärtustes ja koolikultuuris suundi ei muudeta, kuna ühinemise mõte oli saavutada ühised eesmärgid, kaotamata seejuures liitunute ainuomaseid tugevusi. Sel moel võivad liituda konsortsiumiks ka erineva suunitlusega koolid, näiteks lasteaed + põhikool + gümnaasium + kutsekool.

Teine üsna levinud võte on mis tahes põhjusel pedagoogiliselt nõrgaks jäänud kooli järeleaitamine, liites ta tugeva kooliga püsivalt või ajutiselt, et pakkuda lastele parimat pedagoogilist keskkonda. Sellisel juhul korraldab liitumise kooli omanik (enamasti omavalitsus) ning uude ühendkooli suunatakse märkimisväärselt lisaraha, sest soovitakse ju saavutada suurt arenguhüpet. Tehniline lahendus võib olla kas ajutine mentorlus, õpitulemustes või õppekeskkonnas nõrgenenud kooli juhtkonna- ja koolikultuuri uuendus vms. Võidakse taotleda ka eduka või uuendusmeelse kooli väärtuste ja kultuuri ülekandumist, ent loomulikult püütakse alati alles hoida ka teise kooli häid külgi.

Kolmas lahendus on koondada kooliastmed nii sisuliselt kui ka ruumiliselt ratsionaalsemaks. Näiteks liituvad kaks või rohkem torukooli, et koondada põhikooliõpilased ühte ja gümnasistid teise hoonesse. Jätkata võib nii sama kui ka muutunud arv koole või üks konsortsiumi tüüpi kool. Sellistel juhtudel tekivad pigem uute, värskendatud väärtustega koolid, muutusi elab läbi ka koolikultuur.

Neljas võimalus on see, et ühes koolis on jäänud lapsi vaid käputäis ning ainult lapsed kolivadki: üks kool suletakse ning lapsed liiguvad teise või teistesse koolidesse. Liidetavate koolide nimistus ühtegi nii tühja kooli küll polnud.

Oluline on rõhutada, et kõiki neid muudatusi iseloomustab läbimõeldud soov uue, parema kvaliteedi järele ehk teisisõnu: lastele parem õpikeskkond. Koolis sünnivad tulemused tänu headele õpetajatele, koolikultuurile ja pedagoogilisele õhkkonnale. Ka viimased kaks selles loetelus sõltuvad inimestest, mitte hoonete asukohtadest või klassikomplektide arvust. Kui kusagil mis tahes põhjusel koole liidetakse, peaks eesmärk olema ikka parem kool lastele, mitte omavalitsuse raha kokkuhoidmine paari õpetaja palga pealt. Tallinna näite puhul pole ühtegi lapse heaolu puudutavat põhjendust kahjuks kuulda olnud.