Lasteaia töökorralduses mõelgem ka õpetajale
Viimastel kuudel on lausa üle riigi käivitunud lasteaiaõpetajate töö ümberkorraldamine, mis tekitab nii lasteaiatöötajates kui ka lapsevanemates enneolematult palju küsimusi ja segadust. Mitte ainult lasteaedades, vaid ka valla- ja maakonnajuhtide tasandil otsitakse viise ja mudeleid lasteaednike töö paremaks korraldamiseks. Seejuures rõhutatakse küll vajadust lähtuda lapsest, kuid unustatakse pahatihti ära õpetajate, õpetaja abide ning teiste lasteaiatöötajate rahulolu oma töökorralduse ja tööajaga. Heade variantidena on pakutud välja ka töösuhteid reguleerivate seadustega täiesti vastuolus olevaid võimalusi ning levitatud neid kui kõigile sobivaid.
Arusaamatu, et ümberkorraldusi soovivad teha ka need lasteasutused, kus töökorraldus on aastaid hästi toiminud. Sageli ei oska muutuste vajalikkust põhjendada isegi töökorralduse eest vastutav direktor ise, kes viitab kas seadusemuudatusele või valla- ja linnavalitsuse nõudmisele. Niisugune olukord muudab töötajad, kes muutuste vajalikkust ei mõista, ebakindlaks oma töösuhte edasise toimimise suhtes. Alljärgnevalt vastused mõnele enam esitatud küsimusele.
Miks on vaja toimivat töökorraldust muuta? Kas seda nõuab seadus?
Seadus õpetaja tööaega tervikuna muutnud ei ole. Vabariigi valitsuse 22.08.2013. a määruse nr 125 „Haridustöötajate tööaeg” kohaselt on lasteaiaõpetaja täistööaeg endiselt seitse tundi päevas ehk 35 tundi nädalas. Küll aga on toimunud muudatus selles, et uus määrus ei reguleeri enam RIIKLIKULT õpetaja tööaja jaotumist ettenähtud kogutööaja sees. Ehk teisisõnu – riik pidas vajalikuks õpetajale enam mitte ette kirjutada kohustuslikku vahetu õppe-kasvatustöö aja „normi” kogutööaja sees. Kui varem oli see täistööajaga töötaval koolieelse lasteasutuse õpetajal 30 tundi nädalas, siis praegu seadus sellist kohustust ei sätesta. Õppe-kasvatustööks kuluv aeg ehk töö rühmas võib täistööajaga töötaval õpetajal olla ka väiksem kui 30 tundi nädalas − see on jäetud töökorralduse ning tööandja ja töötaja kokkuleppe küsimuseks.
Kui kehtiva töölepingu kohaselt on lasteaiaõpetaja tööaeg ja selle alusel koostatud ajakavas õppe-kasvatustöö tundide arv päevas kuus tundi ja nädalas 30 tundi, puudub seadusest tulenev põhjus seda muuta. Töötajal ja tööandjal on tähtis meeles pidada, et töölepinguseaduse § 12 kohaselt saab juba sõlmitud töölepingus tingimusi muuta ainult poolte kokkuleppel.
Kahetsusväärselt on mitme kohaliku omavalitsuse haridusjuhid, aga ka lasteaiadirektorid mõistnud määruse muudatust nii, et see paneb kohustuse muuta õpetajate töölepingut nii, et õpetaja vahetu õppe-kasvatustöö on kohustuslik kogu tööaja ulatuses ehk seitse tundi päevas, ning enam ei nähta tööajakavas õpetajale ette aega tema muude tööülesannete täitmiseks. See on vastuolus seadusega. Tööajakava peab olema koostatud realistlikult ja asjatundlikult ning kõik töökohustused peavad mahtuma tööaja sisse. Tavaliselt töötabki õpetaja kuus tundi rühmas ja ülejäänud tööaeg on muude ülesannete täitmiseks. Õpetajalt ei saa eeldada ja nõuda ületunnitööd. Selle selgitus on leitav ka haridus- ja teadusministeeriumi koduleheküljelt.
Kas õpetaja peab kogu oma tööaja, seitse tundi päevas, olema töökohal?
Seaduse kohaselt teeb töötaja tööd oma töökohas, kui ei ole kokku lepitud, et ta võib teatud osa tööajast töötada ka väljaspool lasteaia ruume. Seega tuleb lähtuda konkreetsest olukorrast, töökorralduse vajadustest ja ka rühmavälise töö tegemise võimalustest või nende puudumisest lasteaia ruumides. Seadusest tulenevat kohustust muuta väljakujunenud töökorraldust, millega kõik osapooled on rahul, ei ole. Töötaja võib ka edaspidi osa tööajast töötada väljaspool lasteaeda nagu varem. Stabiilsus on töösuhetes väga hinnatud ja vajalik põhimõte ning tuleb tunnustada neid töökohti, kus sellest lähtutakse. Töösuhetes on kasulik muuta nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik.
Kas õpetajal ja õpetaja abil on õigus lõunavaheajale?
Kõikidel töötajatel on õigus lõunavaheajale ja tööandjal on kohustus neile seda võimaldada. Lasteaedades on tavaliselt töö korraldatud nii, et töötajale luuakse rohkem kui kuuetunnise töötamise kohta võimalus puhata ja einestada töö juures vähemalt 30 minutit ning see aeg arvestatakse tööaja hulka (TLS § 47 lg 2.) Tuleb rõhutada, et see aeg on töötajale puhkamiseks ja einestamiseks. Kahjuks ei ole harvad juhud, kui direktor mõistab õpetajale või õpetaja abile seaduses ette nähtud aega puhkuseks ja einestamiseks nii, et „ta ju sööb koos lastega”. Tegevus lastega, sh koos lastega söömine, mida õpetaja või õpetaja abi oma tööülesannetena teeb, ei ole tema vaheaeg. Töö lastega on pingeline ja vastutusrikas ning vähemalt pool tundi peab õpetajal või õpetaja abil olema aega, mil ta saab töökohustustest vabana lõõgastuda.
Kas õpetajal on kohustus töötada õhtuti ja laupäeviti (peod või muud üritused)?
Üldiselt püütakse nädalavahetustel töötamist vältida, sellised üritused on erandlikud. Kui nädalavahetusel või õhtuti üritused siiski toimuvad, on see töötajale tööaeg ja arvestatakse tema tööaja hulka. Sõltub tööajakavast, kas töö nädalavahetusel mahub ettenähtud tööaja hulka või on tegemist ületunnitööga. Kui ürituse toimumise kuul on töötatud iganädalase tööajakava alusel ja ürituseks kuluvat aega ei ole tööaja kavas juba arvestatud, on tegemist ületunnitööga. Ületunnitöö hüvitatakse vaba aja andmisega või rahas.
Vaike Parkel: Ei saa eeldada, et eri lasteaedade tööd on kõikjal võimalik korraldada mingi ühtse, kõigile sobiva valemi või näidiskava alusel.
Kas vastab seadusele, et tööajakava muudetakse pidevalt ja õpetaja ei saa olla kunagi päris kindel oma järgmise nädala tööaja suhtes?
Kui tööaeg jaguneb päevade, nädalate või mõne muu perioodi suhtes ebavõrdselt, on tegemist töötamisega ajakava alusel ja summeeritud tööaja arvestusega (TLS § 6 lg 6). Seaduse kohaselt tuleb tööajakava (graafik) koostada kindla perioodi kohta (tavaliselt kuu) ja teha töötajale teatavaks kindlal ajal enne perioodi algust, näiteks järgmise kuu tööajakava hiljemalt eelmise kuu 20. kuupäevaks.
Tööajakava muutmine on üldjuhul lubatud vaid mõjuval põhjusel ja poolte kokkuleppel. Niinimetatud paindlikkus tööajas, kus töö ei toimu kinnitatud ajakava alusel ja pidevalt (jooksvalt) loetakse töötunde ning antakse vaba aega stiilis „täna läksid varem, homme oled kauem”, samuti võimalus tööaega jooksvalt, ajakavas kajastamata ette ja järele teha, ei ole seadusega kooskõlas. Lasteasutus töötab kindlaksmääratud ajal ja seetõttu on võimalik ajakava koostada nii, et töötajad oma tööaega teaksid ja saaksid planeerida isiklikku elu ja perekondlikke kohustusi.
Töökorralduses tuleb mõistlikult arvestada ka töötajate huve. Tööajakava, kus õpetaja peab näiteks neljapäeval tööle tulema kaheks tunniks (laste magamise ajal on seega kaks õpetajat tööl); samuti kui töötunnid jaotuvad tööpäevade lõikes väga erinevalt (ühel päeval kolm, teisel päeval kümme tundi), ei ole mõistlik ega töötajale kõige sobivam. Tööajakava koostamisel tuleb tööandja vajaduste kõrval arvestada mõistlikus ulatuses ka töötaja huvide ja soovidega ning koostada kava nii, et töötajal oleks võimalik ka oma elu korraldada.
Kas peab muutma aastaid toiminud ja kõiki rahuldavat töökorraldust, et õpetaja teeb pika päeva ja järgmine päev on vaba?
Kui tööajakava on koostatud töö- ja puhkeaja nõudeid järgides, siis otsesõnu seadus nn pikki töövahetusi, mis vahelduvad puhkepäevaga, lasteaiaõpetajale ei keela. Küll aga võib tekkida sisuline küsimus, kuidas on õpetajale ette nähtud lühendatud tööaeg kooskõlas tema tegelikkuses tehtavate pikkade tööpäevadega, ja kas selline töökorraldus pole õpetaja jaoks liiga väsitav. Samas erinevad lasteaedade suurus, asukoht kui ka muud asjaolud ning see kõik mõjutab tööd ja tööajakava. Ei saa eeldada, et eri lasteaedade tööd on kõikjal võimalik korraldada mingi ühtse, kõigile sobiva valemi või näidiskava alusel. Lasteaia juhil tuleb kõiki asjaolusid ning laste ja töötajate huve arvestades leida just tema asutusele sobivaim ja parim töökorraldus.
Räägime ikka rahast ka!
Kunagi varem ei ole lasteaiaõpetajate tööaja korralduse üle nii palju arutletud kui praegu. See on väga teretulnud, kuna pöörab tähelepanu lasteaiaõpetaja elukutsele ja tööle. Kahetsusväärselt ei leidu neis paljudes arvamusavaldustes, soovitustes ja mudelites aga andmeid õpetajate ja õpetajate abide töötasu kohta ega ettepanekuid selle suurendamiseks. On ju üldteada, et lasteaiaõpetajate ja eriti õpetaja abide töötasu on nende töö mahu ja vastutusega võrreldes naeruväärselt väike. Sageli on kõrgharidusega lasteaiaõpetaja kuutöötasu vaevalt pool Eesti keskmisest palgast ning paljud õpetaja abid teenivad miinimumpalka, (käesoleva aasta jaanuarist 355 eurot kuus). Eesti haridustöötajate liit on maakonna- ja linnaliitude kaudu oma liikmete hulgas küsitlusi korraldades püüdnud igal aastal saada ülevaadet lasteaiaõpetajate jt haridustöötajate töötasudest. Tulemused on kurvad ja omavalitsuseti väga erinevad, kuigi EHL on igal aastal palgaläbirääkimistel seisnud ka lasteaiaõpetajate töötasu suurendamise eest.
Kui põhikooli- ja gümnaasiumiõpetajate puhul on kehtestatud üle riigi töötasu alammäärad, siis lasteaiaõpetaja töötasu sõltub täielikult kohaliku omavalitsuse võimalustest ja prioriteetidest. Samas aga on alusharidusele, õpetajate kvalifikatsioonile ja tööajale kehtestatud üleriigilised nõuded. Olukorras, kus lasteaiatöötajate töötasu suurendamise võimalustest ei räägita, vaid pigem otsitakse „häid kogemusi” korraldamaks olemasoleva raha eest õpetaja töö veelgi intensiivsemaks, tunduvad praegu paljudes omavalitsustes läbiviidavad või arutlusel olevad lasteaiaõpetajate tööaja ja töökohustuste muudatused täiesti kohatuna. Töökorralduse muudatuste arutelu käigus tuleb tingimata arutada ka meie laste esimeste õpetajate, laste haridusele alusepanijatele normaalse töötasu maksmise võimalusi. Räägime ikka rahast ka!
Olen selle artikliga 100% nõus. Ma pakuks muutjatele ühe mõtte. Muudame lapse sünnituse ka ära. See on küll kibestunult öeldud kuid ELU seaduste vastu ikka ei maksa minna. Lasteaias pakutakse süüa ja see tingib kellaajad. Lapseke vajab ka puhkust. Kas hoiame neid üleval, sest äkki kasvataja ei korralda ta elu? Kui lapsed puhkavad saab lasteaia õpetaja valida materjali järgnevateks päevadeks jne. Kus on talupoja tarkus?
Aitäh toetamast!!
Neelatan pisaraid, ei nüüd veerevad ojadena üle põskede. Kas tõesti hakatakse viimaks alushariduse andjaid märkama. Lasteaiaõpetajad teevad võimete piiril tööd ning jõuavad läbi varase märkamise ja individuaalse lähenemise ka vähemvõimekate lasteni. Seega on lapsed kooliks suurepäraselt ettevalmistatud. Seda näitavad ka viimased uurimustööd. Mind hämmastab asjaolu, et kui hakatakse alushariduses raha kokku hoidma, siis alustatakse lasteaiaõpetajatest, nendest, kes seda tööd lastega konkreetselt teevad. Miks võtavad lasteaiaõpetajad sageli asendusi või käivad lisaks teise ametiga lisaraha teenimas. Ikka selleks, et vähegi normaalsemalt äraelada ja ka oma lastele huviringi või treeningut võimaldada.
Eestlastel on ikka komme arvata, et kusagil mujal on parem kui meil. Nii hästi toimivat alusharidussüsteemi kui meil, võib-olla mujal polegi. Meie laps ei tule võileib taskus lasteaeda ega puhka põrandal mati peal. Nii suurt hulka aruandlust kui meil, tõesti mujal pole. Soome lasteaias ei tegele õpetaja meeletu planeerimise ja aruandlusega, sest lapsed ise planeerivad päeva tihedalt täis. Õpetaja saab koos lastega tegutsedes rõõmuga koosveedetud päeva nautida. Arenguvestlusi peab meie õpetaja igal õhtul kui lapsevanemad lapsele järgi tulevad. Märgates probleemi, nõustavad õpetajad vanemaid ning suurepärase koostöö tulemusel tunnevadki lapsed end turvaliselt seni, kuni vanemad peavad neid eemal olema.
Kes väidab, et lasteasutus on ebausaldusväärne, salastatud ja kulukas, peaks nende sõnade eest vabandama.
…neist eemal olema.:(
Aitäh! See artikkel oli kirjutatud inimese poolt, kes tõepoolest midagi ka lasteaiaõpetaja ja õpetaja abide tööst teab.
Aitäh,Vaike Parkel!Teie artikkel näitab,et meie muredest ollakse siiski teadlikud. Artikkel võimaldab meil nüüdsest paremini seadustega kursis olla ja ennast vajadusel kaitsta.Eriti lootusrikas on Teie viimane lause artiklis.(meie lasteaia õpetajate brutopalk on 455 eurot.Kuidas sellega inimväärselt ennast tunda saaks?)
Nii,nagu eelmine kommenteerija,tundsin ka mina kurgus kipitust,kui seda artiklit lugesin-kas tõesti lõpuks on meid märgatud !?
Olen hingeni liigutatud-siin kirjutab artikli inimene, kes on ka lastega kokku puutunud ja on tundnud neidsamu tundeid, mida igaäevaselt kogeb lasteaiaõpetaja. Arvestagem siis AMETNIKUD, kes te teete neid seadusi ja imete muudatusi pastapliiatsist ise välja- ka reaalselt lastega töötavate inimeste mõtete, ettepanekute, inimlikkuse ja traditsioonidega.
Väga asjalik ja südamlik artikkel!
Tänan selle eest!
Küll oleks tore, kui niisugune mõtteviis oleks omavalitsustes valdav!
Suur-suur aitäh Vaike Parkelile, kes tõi viimasel ajal lasteaedade töökorralduses üleskerkinud poleemika kohta seadusega põhjendatud selgitusi!
Muidu jäänukski nii, et kellegi “isetehtud, ise heaks kiidetud ja levitatud seadused” võtavad ja võtavad võimust.
Loodan väga, et see artikkel paneb natukegi oma õigekspeetud tõdesid muutma neid juhte, kes vähe arvestavad ja läbi arutavad oma asutuse asju töötajatega ja vaid oma väljamõeldut vaieldamatult ainuõigeks peavad. Lasteaias töötavad õpetajad on ju ka valdavalt kõrgharidusega, kellel on kindlasti taipu sõna sekka öelda…
Lasteaia juhil tuleb arvestada mõlema osapoole, nii laste kui töötajate huve, ning seejärel leida just tema asutusele sobivaim ja parim töökorraldus.
Monika, sinu viimane pakutud variant on küll mõistlik, aga kahjuks ei saa kuidagi tagada selle toimimist. Õpetajale ei saa seadusega panna kohustust ettevalmistada materjale laste uneajal, sest seadusesse ei saa ju kirjutada, et kõik lapsed peavad magama. Mitmete-mitmete rühmade hulgas, milles olen töötanud, on selges vähemuses need, kus KÕIK lapsed magavad ja on rahulikud. Eriti tänapäeval, kus väga paljudes on erivajadusega lapsed. Ja magamise ajad on nendes rühmades kõige raskemad. Ja siin on õpetaja käed seotud, sul lihtsalt ei ole mitte kui midagi teha, ole kui osav tahes. Koolieelikute rühmas, kus tundide läbimõeldus on eriti oluline, ei maga juba väga paljud lapsed. Jah, nad suudavad olla küll vaikselt, aga selleks kulub õpetajal nendele tähelepanu ning häiritud keskendumisega ei valmista ette korralikku tundi. Ja õpetaja abil on sellel ajal lõunapaus.
Toetan väga seda kommentaari.
Mul on aga hoopis teistmoodi küsimus seoses tööaegadega. Aeg-ajalt tuleb ette, et asendan mõnd töökaaslast nt õpingute ajal. Ma uurin teise rühma nädalaplaani ja valmistun tööpäevaks ette nii nagu teen seda oma rühmas. Tasutud saan ma järgmiselt. 7 tundi oma vahetuse eest ning 5 tundi teise vahetuse eest. Kõik oleks justkui korras, sest reaalselt lasteaias töötan ma 12 tundi, aga tööks ettevalmistus? Kas tõesti ei saa sellisel juhul maksta kinni kogu tööle kuluvat aega? Ma olevat ise rumal, et ettevalmistamisele aega kulutan ja kuna minu vahetuse pikkus on 6 tundi reaalset kohalolemist, saan sügisest saati väidetavalt niikuinii üle makstud… :S
Vastuseks õpetajannale-Teie näites on tasutavate asendustundide arv õige,aga vastavalt seadusele on need ületunnid ja nende eest peate saama tasutud 1,5-kordselt(või kompenseeritud vaba ajaga).Kui Teie lasteaias nii ei tehta,siis rikutakse rängalt seadust.
Я считаю, что должен быть контроль не толбко работы учителей, но и директоров. Выполняют ли они закон или все-таки нарушают в свою пользу. Так как позиции работодателя и работника неравноправные. И потребовать от директора исполнения закона просто невозможно, как показывает практика.Даже эта статья не убедит многих директоров, так как никакого наказания они не получат за свои нарушения. Работник же может лишиться последней копейки или будут созданы такие условия труда, что уже лучше будет просто уволиться
1,5 kordselt ei tasustata asendusi üheski lasteaias
Suur aitäh selgitava ja aruka artikli eest. Need selgitused on eelkõige vajalikud tõesti õpetaja kaitseks, sest mitmetimõistmist on kasutatud just õpetajate survestamiseks. Millal ükskord hakatakse aru saama,et mida rohkem surutakse õpetajat jäikadesse raamidesse ja tahetakse ka tema tõmmata bürokratismi,seda vähem saab ta olla lapsest lähtuv,loov ja innustav.
Lasteaiaõpetaja vajadus on olla heatahtlik, paidlik ning samas ennast austav. Andke siis talle võimalus selline olla!
Palgatase on muidugi täiesti piinlik.
Õpetajal tööpäev 12.30 – 18.00 ,siis saabub tööle ,heal juhul kell14.00 no .ja siis hakkab pihta mul vaja printimas käima ja ja siis ma pean veel seal ja seal käima lõpuks saabub rühma tund ae ga enne tööpäeva lõppu ja küsib õpetja-abilt ,kas sa hakkad koju minema ….ElUST ENESEST ..
See tähendab ka seda et õpetaja -abi saab ka üksi hakkama ……
Millisele seadusele toetudes saaks selle ka direktorile selgeks teha?
Kui sellest tööaja seadusest kuulsin, ei saanud aru, mis seal siis muutub, kui 35 nädalatunniga tuleb teha õppekasvatustöö, valmistada ette tegevused, valmistada ja läbi viia üritused jne. Aru hakkasin saama siis, kui kuulsin ja nägin, kuidas direktorid seda tõlgendavad. Jumal tänatud, et ajaleht on seaduste selgitamise ette võtnud ja eriti tänuväärne on arvamuste sadu, sellist asja pole enne näinud. Pilt on palju selgem.
Õpetajate taluvusekarikas ajab juba ammu üle. Ühe mütsi alla ja häälekaks saaks teha õpetajad lasteaednike liit, kuid pole õrna aimugi, kas ja kuidas nad seda teevad.
Sellest on väga raske aru saada, kuidas saab riik määrata lasteaiaõpetajale kvalifikatsiooninõuded,kuidas saab nõuda riikliku õppekava rakendamist, kui ta ei taga pedagoogi miinimumtasu.
Teema ülesvõtmisel omavalitsuses läheb lahti nõiaring- riik ei maksa, me ei suuda, riik jällegi saab omavalitsustele jagada soovitusi.
Selline tunne on, et motivatsioon on täiesti otsakorral.
Meil (üks Tallinna lasteaed) ei tasustata asendustunde juba ammu 1,5 kordselt – õigemini pole seda kunagi nii tehtud, kuna juhataja leidis kiiresti meie pealt kokkuhoidmise meetodi- ületunnid lähevad kirja lisatööna ja makstakse lisatau ja ei mingit 1,5 korda. Nagu eelpool mainitud on lasteaiaõpetaja huvitatud mingistki lisarahast, et paremini igapäevaeluga toime tulla ja ei julge midagi öelda.
meil juba ammu ei maksta ületundide eest, saab vaba päeva kunagi hiljem.
Kas selline asi peaks toimuma poolte kokkuleppel ja töötajal on ka võimalik oma soovi avaldada s.t. kas raha või vaba päev. Kui ma ei ole vaba päeva pakkumisega nõus, kas siis võin ka ületundide tegemisest keelduda?
Üks asjalik artikkel üle hulga aja.
Olen Teiega täiesti nõus.
Täiesti õudne palk. Ma töötan õpetajaabina ühes lasteaias ja minu brutopalk on sellest aastast 500 eurot kuus.
Väga meeldiv, et meid märgati. TÖÖINSPEKTSIOON PEAKS HAKKMA ÜKSHAAVAL KÕIGI LASTEAEDADE TÖÖKORRALDUST KONTROLLIMAS KÄIMA ! Kindlasti leiaks suurel hulgal seaduse rikkumisi ja saaks trahve määrata. Lasteaedade töökorraldust muudetakse direktorite poolt ju sunniviisiliselt, kui hakkad vastu, siis mine ära. Inimesed on sundseisus ja eriti maal, kus pole töökohti leida. Siis ongi nii, et töötad 455 eurose palga eest, täiesti kohutav ! Õpetajatel pole paljudes lasteaedades mingit stabiilsust, koguaeg on mingid ümberkorraldused. MIDAGI EI OLE TEHA, TULEB KAHJUKS TUNNISTADA, ET NN. NÕUKOGUDE AEGNE TÖÖKORRALDUS ON KÕIGE PAREM , LAPSEVANEM NÄEB OMA ÕPETAJAT NII HOMMIKUL KUI ÕHTUL JA LAPSED ON KOOLIKS VÄGA HÄSTI ETTEVALMISTATUD. Pikkade päevadega töötamine pole ka mingi kuritegu, tead õhtuks täiesti täpselt lapsevanemale rääkida, mis hommikul toimus. Momendil ei arvaestata töötajate huve JA SEDA PEABKI TÖÖINSPEKTSIOON KONTROLLIMAS KÄIMA. Lõpuks ometi on hakanud tagasihoidlik eestlane kurja häält tegema ja tuleb minna võiduka lõpuni. Enamus õpetajaabid käivad tõesti tasuta tööl, kaua võib ja töö on väga ränk.
Tööinspektsioonile üleskutse : hakata kontrollima kõikide lasteaedade töökorraldusi !
Seda Põltsamaa lasteaeda peaks tööinspektsioon esimesena külastama. Kaua üks direktor ennast kiidab ja laulab, et kõik on töötajad on seal toimuvaga ” nõus “.
Meie lasteaedade haridussüsteem on kindlasti maailma parim. Ei ole vaja kodust toitu kaasa võtta, õpetamise, kasvatamise tase on viimase peal, lisaks ei lasta kuulipüssidega linnupesast linnupoegi surnuks nagu seda tehakse Soomes ja kõik on sellise kuriteoga päri, keegi lapsi korrale ei kutsu, toimib täielik karistamatus. Ma ei soovi sellest Soomest midagi kuulda.
Soomes lastakse ju linnupoegi puu otsast surnuks laste poolt ja keegi ei tohi reageerida, laps teeb mis tahab. Eesti algharidus on maailma parim. Ei pea kodust toitu kaasa võtma, lapsed on kooliks väga hästi ettevalmistatud , ei toimu vabakasvatust. Õppe – ja kasvatustegevus on kõrgtasemel !
Krista Margile
Kirjeldatud õpetaja tegevus näitabki seda, kui palju on õpetajal ülesandeid ja kui vähe aega nende täitmiseks, et kindlustada 20-24 lapse igapäevane aktiivne tegevus. Vahest on vaja suhelda ka teiste maja töötajatega, täpsustada midagi juhtkonnaga jne.On palju pisiasju, mis on õpetaja edukaks töötamiseks vajalikud.
Loomulikult on suhted rühma meeskonnas väga olulised ja keegi ei tohiks tunda, et tema õlgadele on liiga palju pandud. Vastasel juhul on sellises rühmas õhkkond pingeline, keegi ei tunne ennast hästi ja tihti lõpeb see konfliktiga. Soovitada võin omavahel ikkagi asjad selgeks rääkida ja anda teineteisele võimalus vajalikke toiminguid teostada.
Jah, tõepoolest, seadus näeb ette 1,5 kordset tasu ületundide eest, kuid sellest hiilitakse väikselt mööda, kuna vallavalitsuse rahakott ju sellega kahaneb.
Kindlalt võib keelduda, olen ka ise seda teinud ja tööandja ei saa mitte midagi teha, las asendab ise kui soovib.
Olen täiesti nõus.
Väga asjalik ja vajalik artikkel Vaike Parkel Suur aitäh!See artikkel kindlasti kindlasti vajab kajastamist ka teistes meediates ,eriti Postimehes..
Täiesti arvestatav palk ju 😛 Paljudes maakohtades ei saa kasvataja ehk siis õpetaja sellist palka!
Olen lasteaia õpetajana töödanud juba üle 40 aasta ja muutunud on küll mitmed õppekavad, plaanid, kuid meie töö sisuliselt mitte.Töö ajal saan vaelu WC käia, ülejäänud aja veedan koos lastega. Ka lõunauinaku ajal on ikka 3- 6 last, kes ei maga. Pean tagama, et lapsed, kes magavad saaksid vaikuses olla. Siis veel igasugused üritused,koosolekud, väljasõidud jms., enamasti on siis üks õpetajatest väjas oma ajast. Seepärast kadestame kooliõpetajaid, et neil on vahetunnid, vaheajad ja palk ka suurem.
Meil tasustatakse! Ja ka tööaeg ei muutunud seoses uue, septembris kehtimahakanud, määrusega. Jah, töötasuks on meie õpetaja abidel miinimumpalk ja õpetajatel, ka kõrgharidusega, üle 100 € väiksem kooliõpetajate palkadest … Ja ei ole ühti suurem osa õpetajatest kõrgharidusega…
Austan iga töötajat lasteaedades, kes on oma ametile truuks jäänud kõigest hoolimata, armastavad oma tööd ja teevad seda pühendumusega! Loodan, et laste siirus ja armastus aitab teil üle elada ka keerulised ajad! Sinisilmset usku sellesse, et meie tööd kasvõi natukenegi hinnatakse ja väärtustatakse, pole enam paljudel meist…
Lõpuks ometi on niipalju erinevaid arvamusi ja kommentaare elust ning töökorraldustest lasteaedades. Tublid lasteaia õpetajad, kes te ausalt meie tööst räägite. Nagu öeldakse, kaua võib?
Olen töötanud lasteaias alates 1976.aastast. Iga lasteaed võib olla oma töökorraldusega, kuid peaasi, et on vastuvõetav personalile ja lasteaialastele. Selle eest peab hea seisma lasteaia juhtkond. Kui lasteaia direktor on õiglase südamega oma tööpostil, siis laabub kõik kenasti. Kõik on inimesed oma vajadustega.
Aga palga kohta võin öelda oma arvamuse. Niikaua kuni meile palka maksavad omavalitsused, midagi ei muutu. Riik eraldab rahad küll haridusele, kuid nad panevad selle sinna, kuhu ise heaks arvavad. Nad ei maksa isegi seadusega ettenähtud pedagoogi miinimumtasu.
Täiendkursused teeme ise oma vabast ajast, kuna puudutud töötunnid tuleb tagasi teha. Asendustasud on ainult teatud tundide eest nagu eelnevates arvamustes juttu oli.
Tahaks rääkida veel suvisest töökorraldusest. Lasteaed peab täitma kõik tervisekaitse nõuded ja eeskirjad. Kuid paistab ,et suvel on lubatud kõik. Rühmad pannakse kokku ja on arvult palju suuremad kui ette nähtud. Samuti magatakse kahes eraldi rühma magamistubades. Kuidas siis kõigega hakkama saada. Omavalitsustel on vaja raha kokku hoida, sest lasteaiaõpetaja närvid ja rahutud lapsed ei maksa ju midagi. Kuhu jäävad suvel tervisekaitsetöötajate silmad, või nemadki pigistavad need kinni.
Kuidas saab olla nn. Põltsamaa Lasteaia töökorraldus lapsest lähtuv? Õpetaja tuleb tööle kell 8.00 ajal, mil tuleb lasteaeda korraga suur hulk lapsevanemaid , millal on tal aega nendega suhelda ? Õpetaja lahkub töölt kell 14. 00. Õhtul lapsevanemad ei näegi oma õpetajat, koguaeg on mingid erinevad “tädid” rühmas. Kuidas saab üks direktor väita, et kogu töökollektiiv on sellise töökorraldusega rahul ? Hoolekogu peaks hakkma selle asjaga koheselt tegelema. Meie lasteaia lapsevanemad küll sellise töökorraldusega nõus ei oleks! Meie õpetajad on tööl pikad päevad ja üks päev nädalas poolik ja süsteem toimib ideaalselt!!!Isegi kui vahel on asendusõpetajad, siis on lapsevanemad juba pahurad ja mõni jätab sel päeval oma lapse koju.
Teil seal siis ikka asjad väga paigast ära….
Hakkan üldse lasteadnike liitu kuulumist kahetsema. Need uued seadused,mida meile üle päeviti saadetakse on täiesti ülemõistuse. Mind huvitab ,millal hakkab lasteadnike liit väärtustama lasteia õpetajat. Pealkiri on küll Facebookis ülev “VÄÄRTUSTADES LASTEAIA ÕPETAJAT” ….EI TUNNE SEDA.Ootan,millal hakkab lasteaednike liit võtma sõna teemal lasteaiaõp. ja tema palk jne.
Meid suisa ähvardatakse ülepäeviti. Kui pole nõus töötama 9 tundi päevas,siis tuleb see ja see kuri onu ja annab sulle vitsu (ülekantud tähenduses). Jube.
Uskumatu kuid peab uskuma et selliseid õpetajaid ka leidub- aga et ta nii saab käituda on ju teil omavahel selgeks rääkimata- töö ajal peab ikka olema reaalselt rühmas ja muud sebimised teha siis kui otseselt rühmas lastega ei ole. Rääkige suu puhtaks, mis sa kannatad!
Millistele uuringutele toetudes väidad, et üheski lasteaias ei tasustata ületunnitööd 1,5 kordselt. Tean ise üsna mitut, kus ületunnitöö tasustatakse 1,5 kordselt. Soovitan lugeda töölepingu seadust, mis ütleb, et ületunnitöö tasustatakse vaba ajaga kuid keelatud pole ka 1,5 kordne tasustamine. Nii, et esmalt tasuks end asjadega kurssi viia. Ja loomulikult jutt käib ületunnitööst, mitte sellest, mis mahub tööaja sisse.
Haridus ja vastutus mida õpetajatelt nõutakse on ülisuur aga palk üliväike. Enamus inimesi töötab lasteaias pika puhkuse ja vabade päevade pärast. Kui ma pean iga päev tööle sõitma, pole mul ju palgast midagi järel. Sellisel juhul lähen juba tootvale tööle. Pean natuke vähem sõitma aga palk on sama. Hommikul lähen oma pakkimismasina juurde, õhtul lükkan ukse kinni ega mõtle rohkem tööle.Lastega töötades niimoodi ei saa, kogu aeg on mõte töö juures. Miks arvatakse, et lasteaednik peaks olema missioonitundega eimillegi eest tööd rabav tola. Meil tuuakse aina näiteid Soomest. Miks ei tooda näidet ka Soome palgast, mis on 2200€ lasteaia õpetaja palk. Selle raha eest uuendaksid ka meie õpetajad. Meie õp. abide palgast pole üldse mõtet rääkida. See 350€ on ikka häbiväärne summa.
Kõige parem on siiani toimiv nõukaaegne süsteem, kus õpetajad käisid tööl pikki päevi. Lapsevanem nägi õpetajat hommikul ja õhtul. Õpetaja sai anda infot lapse päeva kohta. Ma ei ole ühe pooliku päeva vastu nädala keskel, kuid arvestades tänapäevaseid suhtlemise võimalusi, pole ka see oluline. Telefon, kiri paarilisele laual, meilid, kõik toimib ilma silma vaatamata.
Aitäh teema püstitajatele ja artikli autorile. Oli ka viimane aeg.
Artikkel on tõesti lasteaia õpetajat toetav, kuid paraku ajavad direktorid ja teatud omavalitsused ikka oma jura 9 tunnistest tööpäevadest. Teine õpetaja peab ikkagi tulema välja kas kella 9.00 (või 9.30 see on maksimum )ja siis töötama õhtuni välja. Palgast ei maksa üldse rääkida see on allapoole igasugu arvestust. Kui õpetaja saab puhtalt kätte 500 euro ringis siis kui ta oma maksud sellest kõik ära maksab ei jää suht miskit üle. Ja jätkuvalt naeratame ja paindume………
Rõõmustav on siit ometi ükskord lugeda, et asjahuvilised arvukalt sõna võtavad ja oma seisukohti teatavaks teevad. Tavaliselt esindavad pedagoogid n-ö vaikivat massi, kes küll väikeses ringis kurdab oma tõepoolest rasket elu ja sellesse tekitatavat üha uut ülekohut, kuid isegi Õpetajate Lehes ei julge enda kaitseks sõna võtta. Nõnda aga süvenebki kurb olukord, kus avalikkus ei tea õieti mitte midagi sellest, missugustes oludes peavad laste kasvatamise ja õpetamise alal töötajad tegelikult rassima. Tagajärjeks on mõistmatus ja ühiskonna toetuse puudumine või vähesus.
Üleüldse hämmastab, kuivõrd vähe Õpetajate Lehes ilmunud kirjutisi kommenteeritakse. Kas tõesti õpetajaskonnas mitte kedagi mitte miski ei eruta, vastu vaidlema ei pane? Kas niisuguste vagurate vaikijate hoole all saavad sirguda tõelisest kodanikutundest kantud noored inimesed?
Ärge väga kadestage. Ega kooliõpetaja elu ka meelakkumine pole. Iga õppeaasta maikuus hakkad mõtlema, kas järgmisel õppeaastal saan täiskoormuse või pean alakoormusega leppima (kui ikka tunde rohkem anda pole). Vastavalt sellele on ka palk kordi väiksem.
Teisele eestlasele…
Õpetajaskonda ei eruta tõepoolest enam ammu leheartiklid, sest neist pole vähimatki kasu. HM arvab, et see on hea koht, kus rumalad õpetajad auru välja lasevad ja siis jälle kuulekalt edasi töötavad. Asjalikke ja arukaid sõnavõte on olnud paljudes väljaannetes, kuid tulemust ei ole. HM ei soovi asju isegi mitte arutada kogenud õpetajate-direktoritega. Ootame kõik kannatlikult valimisi…ehk midagi muutub
…sõnavõtte muidugi
Tartus on 440 bruto.
Õudne, mis Eesti lasteaedades toimub !
Täiesti Teiega nõus, saab ka ilma pooliku päevata nädalas. Palju erinevaid variante suhtlemiseks on olemas.
Meie majas töötab ka väga palju selliseid inimesi, kes vaikides eestlase kombel teeb oma tööd ja laseb enda seljas trampida. Selliseid julgelt näkku ütlejaid on ainult mõned.
Lugedes seda Põltsamaa lugulaulu, ootasingi kas tuleb proua Parkelilt mingi reageering. Igati tervitatav oli seda lehes näha. Tänud! Tegelikult ongi mõnes lasteaias asjad juhtimise ja palgaarvestustega täiesti käest ära. Keegi ei kontrolli ammu, kuidas töötasu tehtud tööde eest arvestatakse. Viidatakse kurjale haridusametnikule, kes nii pidavat tahtma. On välja mõeldud igasuguseid skeeme, küll käsunduslepingulaadseid ja ka lihtsalt ei tasuta asenduste eest nii, kuis on seaduses kirjas. Millest saab üldse rääkida kui õppealajuhataja isiklikult teatab, et ainult üle tema laiba saab keegi asenduse eest 1,5 kordset tasu. Kui julged üldse miskit piuksuda, siis viidatakse värava asukohale. Samas võimaldab ka seadus võtta tõõle inimese tänavalt, kel on vähemalt keskharidus ja teha aastase lepingu. Seda praktiseeritakse hoolega mõnes kohas, kuna see töötaja näitab üles äärmist lojaalsust. Kulisside taga keeb elu lsteaias täiega, hämmastav vaprus, et pedagoog suudab vahepeal ka lapsest lähtuda.
Õudne, kuidas selle palgaga Tartu linnas ära elatakse ?
Harju maakonnas ja Tallinnas on ilmselt võimalik saada tunduvalt normaalsemat palka. Meie lasteaias on õpetajate palk brutos 720 ilm ped. hariduseta ja 800 ped. haridusega ja ikka veel õpetajad vinguvad. Palga suhtes peaksid nad küll tasa olema.
Vabandust, kuid miks te sinna liitu siis kuulute? Kui kuulute, siis palun ka väljendage enda huvi ning nõudke, et liit seda ka kaitseks. Kui ta seda ei tee, siis ei ole liidul (ja sinna kuulumisel) mõtet. Väga palju siin kirutakse, kuid vabandust, see ei aita mitte kedagi. Võtke kätte ning tehke palun midagi! Astuge liitu, moodustage a/ü, kandideerige kohalikel valimistel (kutsuge kandidaadid kohtuma, küsige ja uurige, mida nad teevad ja lubavad, kas üldse aru saavad sellest, mis on lasteaed ja õpetaja töö seal). Niisama siin kommentaare kirjutades mööduvad aastad ning mitte midagi ei muutu, see on kindel.
See on küll hea, et õpetajad oma arvamusi siin avaldavad. Kuid kas need arvamused siit ka kuhugi jõuavad? Küllap lasteaednike liit ikka siia pilgu peale heidab ja teeb omad järeldused.Viimane aeg on tegutsema hakata õpetajate kaitseks ja toetuseks. Muidugi on hea, et õpetajad, kes on liidu liikmed, saavad mingil määral ka seadusloome juures olla, täiendades ja arvustades mingi määruse eelnõu, kuid õpetajate töötasude ehk pedagoogide miinimumi tagamiseks tuleb astuda jõuliseid samme riigi tasandil. Kuniks lasteaedades veel kõrgharidusega õpetajaid on. Kohaliku omavalitsuse peale ei saa lootma jääda, nagu elu on näidanud, sest töötasud on õpetajatel lausa seinast seina, sageli lausa alandavad.
Meil sama. Osad võitlevad ja osad loodavad võitlejate peale.
Kahjuks et vene lasteaednikud ei oska hästi kirjutada aga ikka kirjutan .Vene lasteaedades veel halvem olukord. Me peame veel näidata eesti keele oskuse tunnistus. Ja see ei ole kerge. Eriti kellel üba rohkem kui 50 aastat vana.Selle pärast õpetajad vaikivad ja nõus töötada ni kui tahab direktor. Tegelikult me oleme orjad. Kahju küll et tööinspektsioon ei käia konrtollima olukorda meiie lasteaiadades aga käivad ainult kelleinspektsionid
On lihtsalt oivaline, et üks õpetaja teab, kuis tasustatakse kogu riigis. meil saab igaületund 1,5 kordselt tasustatud. Ärgr lahmige, kui suur ülevaade puudub
Rahakott ja selle sisu suurus ju oleks ikka endine, nii et soovid siis juhtidele trahve, mis tuleks õpetaja palga arvelt
kas tõesti on veel ilma erialase hariduseta töötajaid
Lasteaia õpetaja miinimumpalka ei ole seadusega kehtestatud, kahjuks!
Sa, Laine, kes sa kirjutasid, et õpetaja palk ilma pedagoogilise hariduseta on 720 eurot ja pedagoogilise haridusega 800 eurot bruto, siis ilmselt jätsid mainimata, et töötad eralasteaias! Minu põhipalk, kuigi olen pedagoogilise haridusega, on 585 eurot. Ja töötan Tallinna lasteaias!!!
Miks ei ole Lasteaednike Liit kuskil avalikult õpetajate kaitseks sõna võtnud? Võimalik, et sellepärast, et see on rohkem selline “padjaklubi” moodi koht, kus kiidetakse vastastikku, kui hästi hakkama saadakse.
Juhin tähelepanu, et selle artikli kirjutas Eesti haridustöötajate liidu õigusnõunik.
EHL-Eesti Haridustöötajate Liit on üks tegusamaid organisatsioone, kes tegeleb haridustöötajate töömurede ja -küsimustega. Nii et kui kuskil lasteaias ollakse veel nõutud leidmaks endale seaduslikku esindajat, siis soovitan siiralt EHL-organisatsiooni. Ühiselt tegutsedes jõutakse kiiremini tulemusteni 😉
Meelise poolt väga õige tähelepanek!
Õpetaja abidel on see 440 bruto. Minul keskeriharidusega õpetajal on uuest aastast 600, mis on kõrgharidusega õpetajatel, seda ma veel ei tea. Saan teada, kui juunis diplomi lauale panen. Kahjuks ei saa meie riigis staazi eest lisa.
Lasteaiaõpetajad on suutnud ikka ja jälle jääda optimistlikuks vaatamata segadustele ja raskustele. Haridusjuhid ja direktorid võiksid rohkem hinnata olemasolevat tööjõudu-õpetajaid ja panustada sellele, et õpetajad oleks motiveeritud seda tänuväärset tööd tegema ka edaspidi.
Töötan riiklikus lasteaias ja see palk on just selle aasta algusest õpetajatel selline nagu mainisin.
Tahan samuti rõhutada, et artikli autor on Eesti Haridustöötajate Liidu jurist. Kui uurisime oma majas, kas kuuluda Lasteaednike Liitu või EHL-i, siis osutus viimane asjalikumaks ja juristi olemasolu sai samuti otsustavaks!
Nüüd ootaks seda, et saaks ühtlustada lasteaiaõpetajate palgad üle Eesti, vähemalt mingi miinimum peaks olema. Praegu tundub küll, et Tallinna lähedal asuvate lasteaedade õp.abid saavad rohkem palka kui kaugemal õpetajad.
Rõõmu teeb, et siin nii aktiivselt sõna võetakse!
Suured suured tänud artikli kirjutajale.
Ongi nii, et direktor arvabki, et tema ongi ainuotsustaja kuidas lasteaia elu korraldada.
Meie majas on ka nii, et koosolekul ei julge keegi suudki lahti teha. Kui harva keegi julgeb oma arvamust avaldada siis see tehakse pihuks ja põrmuks.Meil loetakse ainult õpetajate töötunde nagu teisi töötajaid majas polekski.Tore kuulda , et ületunnid tuleb tasustada 1,5 kordselt, huvitav kuhu see raha kaob?
Tahaks väga loota, et pärast sellise artikli lugemist hakkaks nii mõnigi direktor oma töötajatesse lugupidavamalt suhtuma.
Arvan,et selleks ei piisa ainult ühest hüüdjast häälest kõrbes. Peaksime seda ikka kõik koos tegema ja ühiselt arutama. Aga aitäh toreda soovituse eest.
Tõrukese LA vajab kiiremas korras uut juhti, kes oleks lapsest lähtuv ja oma töölistest lugupidav. Sellisesse keskkonda, nagu seal praegu on, küll lapsi viia ei julgeks ja õpetajana töötada ei tahaks. Kuuldavasti töötatakse selles majas hirmuvalitsuse all,kuna direktor olevat väga autoritaarne.Armsad Tõrukese LA õpetajad, leidke endile ometi inimlik juht,kes austaks ka teid, mitte ei kraabiks linnavalitsuse kintsu! Jõudu ja jaksu Teile selleks!
Ega ikka ei maksta küll1, 5 kordset tasu ületundide eest. Meil makstakse ületundide ees tavapalka.
Sooviks lähemalt tutvuda sellise seadusega, milles sisaldub teave, et kogu tsirkuse peavad õpetajad oma palgast kinni maksma.
Nii nagu on erinevaid õpetajaid, nii ka erineva suhtumisega juhte.
Kuid olgu alustuseks öeldud, et palganumbritest ma hetkel ei räägi kuigi see oleks seda väärt.
Nüüd asjast. Õpetajad on ise öelnud, et 20 lapse puhul ei suuda erinevast arengutasemest ja veel paljudest muudest asjaoludest tulenevalt kõigile lastele vajalikku tähelepanu osutada ja tegelikult polegi see tõesti mõeldav. Vaja oleks kahte inimest. Nüüd on antud võimalus igale lasteaiale luua oma süsteem, et kõik lapsed oleks märgatud ja toetatud. Et õpetajatel oleks mõnus loovalt tegutseda.
Nüüd on jälle vastuseis, miks lõhkuda vana ja toiminud süsteem. jälle õigus.Ühelt poolt soovitakse teise õpetaja/ õpetaja abi/abiõpetaja (nimetame seda kuidas keegi soovib)osalust tegevuste korraldamisel, kuid kui asi läheb meeskonnatööks, tekib tõrge. Ja nüüd on minul mitmeid küsimusi. Kas selleks võtmesõnaks on meeskonnatöö oskus või pigem selle puudumine? Kuidas seda teha nii, et kõik oleksid rahul. Kõik oleksid kaasatud ja igaühe ettepanekuid arvestatud? Oleme ju senini pidanud ise vastutama.Kuidas jagada 12 tunnise lahtioleku ajaga lasteaia tööaeg nii, et kõikide töötajate heaoluga on arvestatud? Pakkuge välja kõiki rahuldavaid lahendusi! Küll korraldaks, kui teaks kuidas on hästi kõigile!
Ma lugesin teie kommentaare,mul hakkab süda pahaks,te aina virisete,see on nii vastik lugeda,olge inimlikud,kui teile ei meeldi uued süsteemid,siis mingu mujale tööle,siis näete ,kuidas on mujal tööd teha.Mina olen uue süsteemiga rahul,see on parem.Olen töötanud 20 aastat õpetajana. Jõudu ja jaksu Teile uueks süstmiks! 😉
“Õpetajana”. Teil peabki olema see süsteem sobiv, sest sellise krjaoskusega on lausa ime olla õpetaja ja üksi hakkama saada.
töötan lasteaias, kus õpetajad käivad tööl nn. vana süsteemi järgi: üks hommikul kella seitsmest ja teine liitub temaga kaheteistkümne ajal. Kaks-kolm tundi ollakse koos ja sel ajal toimuvad ka koolitused ja vajadusel koosolekud. Õhtupoolne õpetaja on tööl kella kuueni ja siis antakse lapsed valverühma, kus kaks õpetajat töötavad graafiku alusel nii, et seda peavad tegema järjekorras kõik.
Õpetaja abi tööaeg on 8-17, lõuna tund aega. Kui õpetajad on koosolekul või koolitusel on abi unetunni ajal rühmas ja siis saab järgmisel korral pikema lõuna. Kõik on mõistmise ja läbirääkimiste küsimus. hea tahte samuti. Pole mõtet pilli lõhki ajada ja rühma meeskond saab ise vajadusel toimetada.
Kui ikka abi peab arstile minema, siis seda ta ka saab 🙂
Õpetajad on ise öelnud, et 20 lapse puhul ei suuda erinevast arengutasemest ja veel paljudest muudest asjaoludest tulenevalt kõigile lastele vajalikku tähelepanu osutada ja tegelikult polegi see tõesti mõeldav. Vaja oleks kahte inimest. Nüüd on antud võimalus igale lasteaiale luua oma süsteem, et kõik lapsed oleks märgatud ja toetatud. Et õpetajatel oleks mõnus loovalt tegutseda. – tsitaat
Olemasoleva inimressursiga ei olegi võimalik. Palgake hommikuseks tegevuste ajaks rühma lisa-õpetajaabi (nagu on aastaid tehtud Hea Alguse rühmades). Tasuta lõunaid pole olemas, kallid linnaametnikud. Kui tahate tegelikult, et lastega tegeleks rohkem (loe: mõistlik hulk)inimesi ühel ajal, siis leidke raha lisainimese palkamiseks nt. hommikul 9-12.30. Või siis vähendage nimekirjas olevate laste arvu, sest 20-24 last ühetoalises rühmaruumis ei ole haridust andev asutus vaid ellujäämiskursus ja karjakasvatus. Tänan tähelepanu eest!
Kas asenduse eest puhkepäev on 1,5 kordne?
1,5 kordsed tasud on direktori paberi peal , aga mitte töötaja palgalehel.
Millal ometi inspektorid direktorite paberitest kaugemale vaataksid ?
http://www.tooelu.ee/et/teemad/tootasu/tootasu-maksmine/tootasu-maksmise-erijuhud
Täiesti nõus, see on ellujäämiskursus !
Tore on kui te olete koos lasteaias 2-3 tundi. See on ikka kiiduväärt! Paljudes lasteaedades ollakse selle “metoodilise töö” ajal kodus lihtsalt. Ja nii iga päev. Päris palju tunde koguneb niimoodi kodus olles. Kuigi see on tegelikkuses töö aeg, mille võiks (loe: peaks) kasulikult ära kasutada. Ja samas on õigus ka sellel inimesel, kes mainis, et 20 (tegelikkuses 24) lapsega on raske rühmas. Kui nüüd tehakse tööaeg, mis antud olukorda leevendab on nutt ja hala? Ma ei mõista, lihtsalt ei mõista.
Ma ei tea kuidas teistel aga minul kulub küll KODUS tundide ettevalmistamisele ja internetist /lasteaia internett on nii aeglane, et
sealt jääkski otsima/ materjalide otsimisele , samuti enesetäiendamisele palju rohkem aega kui ettenähtud /nädalas 5 tundi siis /. Võibolla ongi neid, kes saavad vähemaga hakkama aga mina igatahes teen palju tööd lisaks veel oma vabast ajast.
Tegin ühe lihtsa arvutuse, kuidas on valdadel kasulik nn. assistentide süsteemi rakendada. Nt. ühes suvalises lasteaias on 5 rühma. Kui igast rühmast panna üks õpetajatest ” sunniviisiliselt” assistendina tööle, siis saab vald suure hulga raha kokkuhoida. Nt. kui selles vallas on õpetaja palk 800 eurot kuus ( see on lihtsalt näide, enamus kohtades on see summa tunduvalt väiksem), siis iga õpetaja pealt saab kuus kokkuhoida 300 eurot. Aastas teeb see kokku 3600 eurot ja kui see summa korrutada 5 õpetaja palgaga saame 18 000 eurot. See summa on valdadele täiesti arvestatav kokkuhoid. Minu küsimus on, kus on siin ” lapsest lähtumine” ?
Unustasin assistendi palga mainimata, see on 500 eurot kuus, nii et kokkuhoid missugune !Ja see kõrgharidusega pedagoog peab sel juhul töötama assistendi palga eest, mis on õpetaja palgast tunduvalt madalam. Edu Teile, kes te omandate suure raha eest kõrgkoolis pedagoogilist haridust ! Täiesti mõttetu tegevus ja mõttetu raha kulutamine !
Seda päeva, kus omavalitsus mõistaks, et lasteaed ilma seal töötavate inimesteta pole midagi, vist ei koidagi. Kui kool veel sunnib omavalitsust oma probleemidega tegelema, siis lasteaed on vallale mugav – kinnitad eelarve ja edasi jagagu ise. Kahjuks nii lähebki ja mentaliteet “saame ise hakkama” ei tule laiemas plaanis asjale üldse kasuks. Omavalitsuse peab panema lasteaia väärtust mõistma.
Mina arvan ka, et seda aega ei tulegi, millal omavalitsused hakkavad lasteaedade töötajaid väärtustama. Iga vallavalitsus maksab sellist palka nagu momendil soovib ja kui on kärpimise aeg käes, siis on esimeses järjekorras koheselt lasteasutuse töötajad,kuid vallavalitsuse enda töötajate palku ei kärbita kunagi. Maal on hea ülbitseda, kuna paljudes kohtades polegi kuskile tööle minna ja sa pead lihtsalt hambad ristis seda kõike välja kannatama. Elan maa külas ja olen tegelikust olukorrast täiesti teadlik. Vaata ise , kuidas miinimumpalgaga hakkma saad ja oma lapsi koolitad, olen selle õudsa aja üle elanud ja ei taha sellele mõeldagi. Vanaemad ja vanaisad pidid koguaeg rahaliselt toetama, vastasel juhul sure nälga ja pole kellgi asi, lisaks pead veel koguaeg naeratama ka.
Lugesin huviga nii Põltsamaa lasteaia lugu kui V.Parkeli artiklit, kuigi ise lasteaias ei tööta. Aga mõtteid tekkis küll.
Kui meie esimene laps läks paar aastat tagasi sõimerühma, siis, suve lõpus õpetajatega tutvuma ja harjutama minnes oli mul süda rahul, kuuldes, et rühmas on kokku 3 õpetajat. Üllatus oli suur, kui nö päris töö pihta hakkas ja sain teada, et õpetajad on kordamööda ehk et sisuliselt on hommikul lastega vaid üks õpetaja (pluss siis abiõpetaja oma toimetuste vahepealt).
Samas, sõimerühmas, kus lapsed püüavad kohaneda uue eluga, keskkonnaga, ei ole ükski süli, kuhu pugeda, kust lohutust saada, ülearu! Seda oli korduvalt näha, kohati oli mõni laps isegi nö järjekorras. Ehk minu meelest, kui midagi üldse kõigile kehtestada, siis seda, et sõimerühmas peaks olema küll mõlemad õpetajad hommikupoolse aja koos. Kasvõi esimese poolaasta. Edaspidi võib ju lasta õpetajail otsustada, kas jätkavad samamoodi või teistmoodi vahetuses. Nt kui on rühmas üks või rohkem last, kes vajavad enam tähelepanu käitumise poolest, oleks kõigil lihtsam, kui õpetajad oleks koos.
Paraku võib mõnikord ka juhtuda, et üks õpetaja on empaatilisem ja lapsesõbralikum kui teine. Ja siis on nii, et ühel hommikul võetakse laps ukselt suure naeratuse, personaalse teretusega käest kinni vastu, teisel aga hea, kui lapsevanemale öeldakse viisakas tere, lapsele ei pruugi sedagi jätkuda… See tekitab ka lastes segadust ja pingeid.
(Üks asi veel – kunagi ei teadnud pärastlõunane õpetaja öelda, mida järgmisel hommikul tehakse, nt kui soovisin teada, kas tuleb mõni meistedamine või maalimine, et sellega last hommikul lasteaeda minekuks motiveerida)
Suuremate laste rühmades võiks aga töökorralduse valik olla paindlikum, sõltuvalt olukorrast.
Nt kui rühma on kokku sattunud rahulikum seltskond lapsi ehk ei ole selliseid, kelle puhul tuleb kogu aeg “tulekahju kustutada”.
Nt kui tuleb tööle noor õpetaja ja satub paariliseks vanemale, kogenumale, oleks jällegi ilmselt parem ja õpetlikum (mõlemale poolele – ühel kogemused, teisel värsked ideed) olla kasvõi mingi aja koos.
Nt kui rühmaruum on iseenesest ka veel väike ja otseselt ei pea kellegagi eraldi tegelema. Pealegi, hommikuti on sageli ka muid tunde – muusika, võimlemine jms, kus õpetaja niikuinii jagab aega ja vastutust teise, erialaõpetajaga ehk ei ole üksinda (kuna samal ajal vist abiõpetaja tuulutab tube, koristab, peseb põrandat vms, siis vist ei ole teisel õpetajal ka ülearu mugav teha nt ettevalmistustöid vms).
Loomulikult, kõike, meeskonnatööd (“kolm õpetajat köögis”), annab kokku leppida ja sobitada, kes mida ja millal teeb, kui olukord on nii ja mitte enam naa. Aga kas ilmtingimata on vaja seda kõigile ühtemoodi peale suruda?
Kui õpetajal on mugavam ja parem osa tööst (ettevalmistus vms) teha kodus, siis miks me ei võiks teda usaldada? Ma arvan, et selliseid õpetajaid, kes tööaega kuritarvitavad, on kindlasti oluliselt vähem. Ja arvata võib, et selline inimene ei ole eriti meeldiv partner ka siis, kui ta on “sunnitud” olema kogu tööaja otseselt tööl.
P.S Põltsamaa loos oli aga minu jaoks tõeline üllatus (ja ülimalt sümpaatne), et selles lasteaias ületunnitöö kas tasustatakse või antakse puhkepäevad. Sest kahjuks on sellega liigagi harjutud, et õpetajad, (eriti veel koolis!), ajavad tööasju kasvõi varahommikust hilisõhtuni, sest pool tööst lihtsalt ei mahu tööaja sisse, aga ära teha tuleb, samal ajal, kui enamus teistel erialadel loetakse kokku kõik ületunnitööd või nädalavahetusel töötatud aeg….
Julge väljaütlemine. Sama olukord on ka Tartumaal ühe valla lasteaias, kus direktor hoiab kogu kollektiivi oma võimu all ja kiusab kõiki tesitimõtlejaid. Austamata õpetajaid ja viib arenguvestlusi läbi õpetajaid arvustades.
Lasterühmadega on veel üks probleem,mis vajaks lahendamist!Töötan logopeedilises tasandusrühmas ja sellises rühmas töötades tuleb tihti arvestada,et on tegemist puudega lastega,kes tegelikult läheksid arvesse kahe või kolme lapse eest oma puude tõttu.Kuna aga eelkooliealistele enamasti pannakse diagnoosid välja alles enne kooli,siis ei arvesta sellega keegi.Nii võib olla rühmas teiste hulgas sees mõõduka vaimupuudega lapsi,autiste,keda iganes.See tõstab tegelikku koormust tunduvalt,aga keegi ei arvesta sellega.Ja sellistel lastel on ka raske neile mittesobivas rühmas hakkama saada.Mida selle probleemiga peale hakata,ei oskagi öelda!Ehk peaks erirühma suunamisel kõik lapsed läbima põhjalikud uuringud erialaspetsialistide poolt,ka meditsiinilised uuringud,et võimalikult välistada lapse sattumist mittesobivat tüüpi rühma!
Arutatakse küll erinevaid võimalikke töökorralduse muudatusi, aga keegi ei maini kõige ilmsemat ja loogilisemat võimalust, kuidas saaks tagada, et õppe- ja kasvatustegevus oleks lapsest lähtuv ja ühe täiskasvanu kohta ei tuleks liiga palju lapsi. Nimelt tuleks rühmades laste arvu vähendada! Nende kahe asja vahele, et rühmas oleks vähem lapsi või et rühmas on 24 last ning üks täiskasvanu mingitel tundidel lisaks, ei saa tõmmata võrdusmärki! Ütleme ausalt välja, et antud juhul ei ole küsimus ametnike jaoks laste heaolus (s.h tervisliku vaimse kasvukeskkonna tagamises) ega turvalisuses (kui olen õues koos assistendiga, vaatan ikka oma 24 last, mitte ainult pooli nendest), vaid ainult(!) raha kokkuhoius. Nimetame asju õigete nimedega. Ja tõepoolest – tänan artikli autorit sellele tähelepanu juhtimast – ei ole ainukeseks näitajaks laste heaolu, vaid peab arvestama ka töötajate heaoluga. Ise teen hetkel lasteaiatöösse väikese pausi ja kui tagasitulemise aeg kätte jõuab, siis mõtlen enne väga hoolikalt, kui inimlikud on töötingimused ja alles siis vaatan, kas valik langeb endiselt selle ameti kasuks.
Olen Teiega täiesti nõus, ja tore, et ka mitte asjatundjatele, kes muudatusi teostavad, ilusti ära seletatakse selles artiklis, kes on lasteaiaõpetaja ja lasteaiaõpetaja abi!!! Lõpuks on õpetajal ka oma pere ja lapsed, kes teda vajavad, ning ainult missioonitundest leiba lauale ei too!!!
Aitäh kommenteerija Lammas! 24 last rühmas on liiga palju ning selle arvu juures ei ole enam vahet, kas tööl on korraga 1 või 3 inimest.
Aga õpetajatel oleks ka aeg ükskord aru saada, et maailm ei keerle nende ümber.
Aitäh!
Te olete väga kibestunud millegi pärast, aga see on Teie elu… Sest tegelikult ju annavad lasteaiaõpetajad pool oma elust võõrastele lastele, et neil hea oleks. jah just- ka oma pereelu kõrvale lükates. see ei ole seda saadavat tasu sugugi väärt, aga nii need Naised teevad.