Minister Aaviksoo: kiirendame erivajadustega laste hariduskorralduse kaasajastamist

5. veebr. 2014 - 2 Kommentaari

Täna Tapa erikooli külastanud haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo sõnul tuleb erivajadustega laste haridus- ja koolikorralduse kaasajastamise tempot kiirendada, teatas haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja.

Kooli igapäevaelust ning paari nädala tagustest korrarikkumistest ülevaate saanud minister rõhutas, et korra hoidmine käitumuslike ja psüühiliste erivajadustega noorte õppeasutuses on oluline nii õpilaste eneste heaoluks kui ka kooli töötajate kaitsmiseks.

„Noortele suunatud mõjutusvahendid peavad olema proportsionaalsed ja eelkõige individuaalsed, eriti sellistes koolides nagu Tapa erikool,” sõnas minister. „Seda peavad toetama koolis kehtestatud selged ja kõigile arusaadavad reeglid, mida kõrvalekaldumatult täidetakse – kui õpilane käitub hästi, peab tal olema ka suurem vabadus, kuid ebaadekvaatse ja piire ületava käitumise korral tuleb laps kohe eraldada ning vajadusel ka tema käitumisvabadust vastavalt piirata.”

Aaviksoo tõdes, et seadusandlus vajab mõnes osas üle vaatamist ning töö sellega on lõpule jõudnud – ministeeriumis on ette valmistatud lapse õiguserikkumise juhtumisse sekkumise seaduseelnõu, mis saab eeldatavasti valmiva lastekaitseseaduse osaks.

Kindlasti tuleb keeruliste noorte õpetamisel luua võimalused individuaalsemaks lähenemiseks – seda peavad toetama nii seadusesätted, kooli hariduslikud otsused kui ka õppekeskkond.

Ministeerium on teinud otsused raskete erivajadustega laste koolivõrgu ümberkorraldamiseks – esmase kava järgi pidid muudatused hakkama toimuma alles sügisest, kuid Tapal toimunud sündmused näitavad, et tegutsema tuleb hakata kohe. Eeldatavasti tuleb ühtse juhtimise alla koondada Tapa, Kaagjärve ja Vastseliina kool, mis võimaldaks personali, õpetajate ja kasvatajate vahetust ning vajadusel ka õpilaste sujuvamat liikumist.

Tapa kooli hoone rekonstrueerimise ehitushange algas eelmisel nädalal. Veebruari ja märtsi jooksul saavad alguse ka Kaagvere ja Pätsi kooli uute hoonete hanked. Hiljemalt järgmisel aastal peavad kõik koolid tegutsema uutes hoonetes. Tapa kooli tegevus koondatakse ühte majja. Õpilaste elamine ja õppimine korraldatakse nende erinevat käitumisriski arvesse võttes – sarnase riskiga lapsed õpivad ja elavad koos.

Õpilased hakkavad elama väikestes rühmades ja rühmakodudes, kus on kuni kaheksa õpilast. Igas rühmakodus on ruumid privaatseks ja turvaliseks olemiseks – sealhulgas ühekohalised magamistoad koos WC ja duširuumiga.

Praegu õpib Tapa erikoolis 38 last ja koolis on 58 töötajat.


2 arvamust teemale “Minister Aaviksoo: kiirendame erivajadustega laste hariduskorralduse kaasajastamist”

  1. Juku ütleb:

    rTeha tuleb nii kui 3 kooli ühtse juhtimise alla pannakse:
    1. Koolid on oma õppe- ja reziimikorralduselt erinevad. Vastavalt õpilase (eelkõige) käitumisele toimub nende ümberpaigutamine teatud perioodi järgi nö rotatsiooni korras. Kas karmimatesse tingimustesse või vastupidi.
    2. Personal PEAB olema täielikult komplekteeritud, kvalifitseeritud ja palgaliselt motiveeritud. See tagab püsivuse, mis on aluseks kogemustele vältimaks …..!!!
    3. Kasvandike vaba aeg peab olema punktuaalselt määratud. Sport, harrastustega tegelemine, õppimine, kohustuslik ühikasulik töö … (sisuliselt tähendab see nende liigse energia kulutamist)
    4. Koolide õppekava ei pea olema RÕK´i järgi. Rõhk panna tööoskuste ja motivatsiooni kujundamisele. Töö- ja tehnoloogiaõpetus + kodundus!
    5. Erivajadused mistahes valdkonnas on kulukad. Kui tahta luua süsteemi mis noori aitaks, jõu ja nõuga distsiplineeriks ning oleks tulemuslik, siis riik koonerdada ei saa.
    6. Kirjeldatud elamistingimused on vajalikud kui enam vajalikud on noorte energia maandamise tingimused sporditaristuis, töökodades, huviklubides …
    7. Erikoolide asukoht ei tohiks olla linnas, mitte ka keskasulates st. rahvarohketes kohtades.
    .. jne

  2. arvamus ütleb:

    HEV õpilaste temaatika on kahjuks muutumaks üha kaasaegsemaks, neid õpilasi tuleb koolidesse pidevalt juurde. Kuidas aga hakkama saada kui tugispetsialistide kaasamist peetakse kulukaks? Ei saa ju ometi mõelda, et kool tellib HEV õpilasele teenuse- näiteks kord kuus käib 0,5 kohaga nõustamiskomisjoni psühholoog !!! Teistsugust õpilast aidata saab vaid see, kelle ta omaks võtab. Pole ju loogiline, et omaks saab võtta kedagi vaid kord kuus.
    Erivajadusega õpilaste toetamise seadus kutsekoolidele takerdub miskipärast? Praktikuna tean, et koolid vajavad tugiteenuseid /või siis koordinaatorit/ Aspergereid, käitumisraskusi, õpioskusteta õpilasi on kahjuks üha rohkem. Kes neid toetab? Samas on koolides ka palju väga lahtise peaga õpilasi. Õpetaja kahjuks pärsib sellist õpilast. Ühe õpilase jaoks õpetab õpetaja liiga tarku asju, teisele äärmusele jääb väheseks. Diferentseerida? Loomulikult, kuid mille ja kelle arvelt?
    Tapa ja Kaagvere saavad kunagi ilmselgelt suure õpilase arvuga koolideks. Põhjus lihtne- tavakoolis ei ole kaadrit, kes toetaks HEV õpilast õigel ajal ja niipalju, kui õpilane vajab
    Maakondlikud nõustamiskeskused jäävad kaugeks. See on siis juba tulekahju kustutamine. Sinna jõuab õpilane siis, kui on juba hilja. Nõustamiskeskus ei tee ennetustööd, kooli tugispetsialist aga küll. Paneb mõtlema…….äkki ikka leiame selle raha.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!