Minister ja ametiühingujuht matsid sõjakirve
Sõbrapäeval, 14. veebruaril istusid haridus- ja teadusministeeriumis ühise laua taha minister Jaak Aaviksoo ja haridustöötajate liidu esimees Reemo Voltri, et klaarida õpetajate palkade ümber tekkinud segadust.
Reemo Voltri sõnul ootab õpetajaskond, et lubatud viieprotsendiline palgatõus jõuab kõigini. Paraku selgus alles 31. jaanuaril kohalikele omavalitsustele eraldatud palgafond. Arve uurides tekkis hulk küsimusi, läbipaistmatuks jäi metoodika, kuidas on kujunenud eri omavalitsuste palgad, arvutatud ametikohtade hulk ja pearaha.
„See on tekitanud segadust,” lausus Voltri, kes oli päev enne kutset ministeeriumi avaldanud kriitilise ajaleheartikli. „Kui oleks omavahel paremini infot vahetatud, poleks meil olnud vaja pressi vahendusel suhelda,” kinnitas Voltri.
Jaak Aaviksoo kinnitas Voltrile, et riik eraldab omavalitsustele tänavu 166 miljonit eurot, seega 9 miljonit enam kui mullu. Miinimumpalk on mulluse 715 asemel 800 ja täiskohaga töötava õpetaja keskmine palk on 976 eurot (mullu 936), seega on kasv 4%. Haridustoetuse jagamise eelnõu järgi on 95 omavalitsuses palgatoetuse kasv 10−60%.
„Palgatoetus ei kahane kuskil,” märkis Aaviksoo. Kasv on siiski erinev. Suured linnad on saanud seni raha lahkema käega, vallad kitsimalt. Muudatus ongi see, et väiksemates omavalitsustes tõuseb palk rohkem.
„Hoiame kodulähedast põhikooli,” ütles Aaviksoo. „See on poliitiline valik, mille eest olen valmis seisma ja seisab koalitsioon. Tugev põhikool on tähtsam kui põhikooli arvelt doteeritud gümnaasium.”
Aaviksoo sõnul on kohalike omavalitsuste haridustoetus nagu kahe pere koer. Seda valmistab ette rahandusministeerium, haridusministeerium on aga nagu noorem vend.
„Võiks seadust muuta, et rahakott koos otsustamisega oleks haridusministri pastakas,” arvas Aaviksoo.
Kumba artiklit ma siis uskuma peaksin? Postimehes hoopis midagi muud.