Noorsootöö ja kaasav haridus noorte riskide ennetusena

Käesoleval ajal peetakse avalikke debatte selle üle, et õpilastel puudub õpimotivatsioon ning kool ei ole huvitav. Huvitava kooli üks tunnusjooni on kindlasti kaasamine ja seda kõige laiemas mõttes. Kaasavast haridusest rääkides seostame selle eelkõige puuetega ja raskete hariduslike erivajadustega õpilaste kaasamisega tavakooli tavaklassi. Tegelikult on sellel mõistel hoopiski laiaulatuslikum tähendus.

Kaasamine on pidev protsess, kus koolid, kohalikud omavalitsused ja teised haridusega seotud osapooled arendavad oma kultuuri, võimekust ja praktikaid kaasata kõiki õpilasi võimetekohaselt osalema õppetöös. Kõikvõimalike takistuste eemaldamine, mis raskendavad ligipääsu võimetekohasele haridusele, eeldab senisest tihedamat koostööd haridusametnike, kooli juhtkonna, õpetajate, tugispetsialistide ja haridusasutuste väliste organisatsioonide vahel.

Möödunud aasta suvest on riigi- ja kohalike omavalitsuste asutustel, vabaühendustel, noorteorganisatsioonidel ning üldharidus- ja ülikoolidel võimalik taotleda toetust kuni 26-aastaste noorte heaolu parendamiseks ning riskide ennetamiseks. Seda Euroopa majanduspiirkonna (EMP) ja Eesti riigi toel elluviidava programmiga „Riskilapsed ja -noored”, mida koordineerib haridus- ja teadusministeerium koostöös Eesti noorsootöö keskusega.

27. jaanuaril avati taotlusvoor„Kaasamised ja sekkumised haridussüsteemis“, mille vahendusel jagatakse nimetatud programmist toetusi ligi kahe miljoni euro eest. Minimaalne toetussumma on 170 000 eurot, mis eeldab pigem laiale osalejate ringile või süsteemiarendusele suunatud kestlikke projekte.

Taotlusvooru põhiliseks eesmärgiks ongi arendada kaasavat hariduskorraldust ning suurendada eri osapoolte koostööd ja suutlikkust kõikide nende õpilaste toetamiseks, kellel on oht jääda kõrvale võimetekohasest haridusest. Fookuses on esmajoones selliste riskide nagu õpimotivatsiooni languse ja edasijõudmatuse, koolikiusamise ja koolist väljalangevuse ennetamine ning vajadusel ka sekkumisprogrammide rakendamine.

Laste ja noorte heaolu mõjutavad mitmesugused riskitegurid, millel on edaspidine mõju nende sotsiaalsele ja emotsionaalsele kohanemisele ning haridus- ja tööeluga toimetulekule. Kõige haavatavamad on hooletusse jäetud ja väärkoheldud lapsed, õpiraskuste ja käitumuslike probleemidega õpilased, purunenud, vaeste ja nõrkade sotsiaalsete sidemetega perede lapsed ning kinnistes asutustes viibivad noored. Need on äärmuslikud näitajad riskidest, mis lapsi ja noori ümbritsevad. Olulisel määral mõeldakse programmis ka teiste riskide mõju vähendamisele, olgu see emakeelest, elukohast või laiemalt majanduslikust olukorrast tingitud ebavõrdsus.

Meie eesmärgiks on läheneda riskis olevate laste ja noorte temaatikale süsteemselt, aidates eelkõige riske ennetada, sh luues noorsootöö ja hariduse kaudu võimalused, et neid ei esinegi. Teiselt poolt aga tõhustada süsteemi, et vajadusel oleks võimalik õigeaegselt sekkuda kasutades toimivaid ja ka teiste riikide juba elluviidavaid meetodeid. Süsteemne lähenemine ja koordinatsioon toetab ka riskis olevate laste ja noortega kokkupuutuvate osapoolte omavahelist koostööd.

Seega võib programmi olulisuse kokku võtta sellega, et esmalt ennetusega, sh pakkudes vajalikke arenguvõimalusi, ning probleemide ilmnemisel õigeaegse ja asjakohase sekkumisega on võimalik ära hoida või vähendada negatiivseid tagajärgi, suurendada noorte sotsiaalset võimekust ja sidusust ning vähendada alaealiste õigusrikkumistega seotud kulusid.

Kokku kuulutatakse programmi jooksul välja neli avatud taotlusvooru, millest esimese, “Noorte- ja noorsootööorganisatsioonide võime kaasata riskilapsi ja noori on paranenud”, tulemused on juba ka selgunud. Suuremaid üleriigilisi projekte hakkavad järgneva kahe aasta jooksul ellu viima MTÜ Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendus (EANK) ja SA Archimedes Euroopa Noored Eesti büroo (ENEB).

EANK-i projektiga „Riskilaste toetusprogrammi rakendamine läbi noortekeskuste“ kaasatakse 2016. aastaks 86 noortekeskuse abiga noori veelgi aktiivsemalt noorsootöösse, pakutakse uusi võimalusi enesearenguks, arendatakse nende sotsiaalseid oskuseid ning sellega ennetatakse riskide realiseerumist. Noorteni jõutakse eri tasandite võrgustike, ühistegevuste ja mobiilse noorsootöö kaasabil. Samuti arendatakse noorsootöötajate ja valdkonnaga seotud spetsialistide pädevust riskis olevate noortega töötamisel, mis on vajalikud noorsootöö spetsiifikat arvestades.

ENEB-i projekt “HUKK-AP ehk HUviKoolide Kaasamine ja Arengu Programm” toetab vähemate võimalustega noorte süsteemsemat kaasamist huviharidusse ja –tegevusse, huvikoolide avatumaks ja kaasavamaks muutumist ning soodustab tõhusamat koostööd ka teiste noorsootöö-, haridus- ja muude asutustega.

Laste probleemide varajane märkamine on olulise tähtsusega, seetõttu on taotlusvooru sihtrühmaks ka koolieelses eas olevad lapsed.

Oodatud on projektid, mis eeskätt keskenduvad haridusasutuste meeskondade, kohalike omavalitsuste haridus- ja sotsiaaltöötajate koostöölise pädevuse tõstmisele; tõenduspõhiste sekkumismeetmete- ja programmide rakendamisele; riskirühma kuuluvate kolmanda kooliastme õpilaste koolist väljalangevuse ennetamisele; tugispetsialistidele vajalike hindamisvahendite väljatöötamisele ja õppenõustamise teenuste kättesaadavuse ning kvaliteedi parendamisele. Eelistatud on taotlused, mille tegevused on innovaatilised, seotud Eestile vajaliku oskusteabe arendamisega, regionaalsete vajadustega ning mis on tõhusad ja jätkusuutlikud.

Programmi partneriteks on justiitsministeerium, sotsiaalministeerium ning Norra kohalike ja regionaalsete omavalitsuste liit. Programmi kogueelarve on 7,7 miljonit eurot, millest EMP toetus on 6,5 miljonit eurot ning Eesti riigi kaasfinantseering 1,1 miljonit eurot. Programmiperioodi lõpp on 30. aprill 2016.