Õpetaja, me igatseme teid!

14. veebr. 2014 Ada Väät Rakvere ametikooli täiendusõppe osakonna juhataja - Kommenteeri artiklit

Rakvere ametikool õpetab Ahtme vene kooli õpilastele turismi ja hotelliteenindust.

Sõidame õpetaja Ülle Roodveega Rakverest Ahtme gümnaasiumisse, vene õppekeelega kooli. Ülle on rahulik ja sõidab korralikult, ta on juba mitu aastat korra nädalas selle maa läbinud. Ahtme koolis ootab teda turismikorralduse õppesuuna praktikaaruannete kaitsmine. Õpilased on oma suvise tööpraktika aruanded õpetajale juba esitanud ja ka esitlused koostanud. Sirvin aruandeid ja imetlen õpilaste ladusat eesti keelt (siiski mitte kõigil), kuid enim köidab aruannete sisu: praktika kasulikkus, uute inimestega tutvumine, praktiliste oskuste omandamine, töökoha leidmine suveks ja ka edaspidiseks.

Ahtme koolis võetakse meid vastu nagu kalleid külalisi. Klassis on lisaks praktika kaitsjatele ka sel sügisel turismikorralduse õppesuunal alustanud, kes on tulnud vaatama, mis neid järgmisel aastal ees ootab. Kaitsmine kulgeb ladusalt, kõigil on huvitav, kuulatakse ja esitatakse küsimusi, kuulamas on ka klassijuhataja, õppealajuhataja ja direktor. Õpilased on elevil, sest peavad teiste ees esinema, pealegi eesti keeles, mis ei ole nende emakeel. Tuleb välja täitsa normaalselt, mõnel lausa väga hästi, olenevalt keelekogemusest ja sellest, kui elevil ollakse.

Esikohal on praktika

Praktikakohad otsisid õpilased endale ise. Esimene ehmatus oli suur − kas ja kuidas seda teha? Kuid kõik said hakkama. Enamik oli praktikal Ida-Virumaa majutusasutustes, kus käib palju turiste. Aga oldi ka Tallinnas ja Tartus. Praktikat analüüsides kuulsime palju kiitvaid hinnanguid: sõlmiti uusi tutvusi, tehti erinevaid töid, neid usaldati. Vaid üks tüdruk ütles, et talle ei meeldinud, sest pidi tegema vaid üht sama asja − kogu aeg ainult hotellituba koristama. Teistel õnnestus olla siiski ka restoranis teenindaja ja vastuvõtulauas administraator jne. Kuna Ida-Virumaa on valdavalt venekeelne ja ka vene turiste käib seal palju, kurtis mõni, et sai eesti keelt väga vähe kasutada. Samas inglise keelt läks palju vaja. Tore ja huvitav päev oli ja kui direktor lõputunnistusi kätte andis, kallistas ta kõiki.

Rakvere ametikool on õpetanud Ahtme gümnaasiumis turismikorraldust ja hotelliteenindust juba kuus aastat, nendest kaks viimast õppesuunana. Varem on Ahtmes neid erialasid õpetanud ka Ida-Virumaa õpetajad/praktikud, kuid kaks viimast aastat on Rakvere ametikooli õpetaja Ülle Roodvee enamiku turismikorralduse õppest ise läbi viinud.

Õppekava on põhjalik. Lisaks turismikorraldusele ja hotelliteenindusele ka giidiõpe, hotelli vastuvõtutöö, majutusteenindus, hotelli- ja turismimajandus, suhtlemispsühholoogia, klienditeenindus, toiduvalmistamise alused, erialased võõrkeeled: soome ja inglise keel, samuti erialane eesti keel jm.

Õppe planeerimisega on olnud Rakvere ametikooli ja Ahtme gümnaasiumi juhtkonnal parasjagu nuputamist: tunniplaanide kooskõlastamine, õpilaste hõivatuse arvestamine, otsustamine, mida peab tingimata õpetama ametikooli ja mida võib Ahtme kool ise õpetada. Kaks viimast aastat on olnud õpetaja Ülle Roodvee Ahtme gümnaasiumi päralt terve päeva − tal on siis seitse järjestikust tundi kahes klassis pluss kaks tundi sõitu.

Et õppimine oleks võimalikult elulähedane, on näiteks giidiks õpitud nii, et igaüks valib endale objekti, õpib selle tutvustamise korralikult selgeks ning esineb siis giidina oma grupikaaslaste kui turistide ees. Hotelliteeninduse õpe on olnud sama praktiline. Seda on õpitud hotellis, läbi on viidud praktiline toateeninduse labor. Toiduvalmistamise labor viidi läbi Rakvere ametikooli õppeköögis, koolivaheajal, kaks päeva järjest. Ööbiti õpilaskodus ja tutvuti Rakvere linna majutusasutustega. Soome keele kursus lõppes õppekäiguga Helsingisse.

Õppeprogrammi üks osa on suvine praktika ning selle aruande koostamine ja kaitsmine. Suvise praktika järel jäid mitmed noored suveks oma praktikakohta tööle ja mõnda kutsuti ka järgmiseks suveks tagasi.

Õpetamine on südameasi

Ülle Roodvee õpetab Rakvere ametikoolis turismiaineid nii tasemeõppe õpilastele kui ka täienduskoolituse täiskasvanutele. Hariduselt on Ülle Tartu ülikooli bioloog, kuid 2010. aastal kaitses ta ettevõtluskõrgkoolis Mainor ka turismikorralduse ja teenindusjuhtimise magistrikraadi. Seega sobib talle nii bioloogia kui ka turismi õpetamine väga hästi. Turism on Ülle suur kirg. Ta osaleb maakonna turismitegevuses ning armastab ka ise reisida ja matkata. Suurimad elamused on ta saanud Islandilt ja Lõuna-Tansaania rahvusparkidest. Praktilise klienditeeninduse ja turunduse kogemused saab ta aga oma turismitalust Lahemaalt, kus toimuvad ka loodusturismi õppepäevad kooliõpilastele. Ülle on sõbralik ja rõõmsameelne, peab lugu nii endast kui ka teistest.

Mida ütlevad õpilased?

Ahtme gümnaasiumi õpilaste tagasi­sidet turismi- ja hotelliteeninduse kursuse kohta on tore lugeda. Mõned näited.

Olen Aleksandra. Õppisin turismikorralduse suunal. Sain palju huvitavat ja kasulikku informatsiooni turismi kohta. Tean nüüd, kuidas hotellid töötavad, ning palju muud. Mina läbisin praktika Jõhvi Wironia hotellis. See praktika oli väga kasulik minu jaoks. Meil olid huvitavad reisid ja ekskursioonid. Turismikorralduse suuna tunnid olid meeldivad ning vajalikud.

Tere, õpetaja Ülle, saadan teile paar lauset turismikorralduse kohta. Mulle väga meeldis turismikorralduse kursus. Selle jooksul oli väga palju põnevaid momente, mida ei unusta mitte kunagi. Me reisisime palju ja ma sain näha erinevaid kohti ning sellega avardasin oma silmaringi. Näiteks, tänu praktikale leidsin ma endale töökoha terveks suveks ja sain kohtuda uute inimestega. Ja üldiselt öeldes: need kaks aastat olid ühed parimatest mu elus. Ja aitäh teile, et olite meiega kogu see aeg, me igatseme teid!

Teadupärast pole uudis, et Kohtla-Järve Ahtme linnaosa on 85% venekeelne, seal on enamus õppest, teenindusest jm venekeelne, inimestel ei olegi vaja ega võimalikki kasutada eesti keelt. Seda enam väärib lugupidamist Ahtme gümnaasiumi noorte soov õppida eesti keelt ja arendada ennast ja kogukonda. Tore, et Rakvere ametikool saab neile selles abikäe pakkuda.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!