Õues õppimas

Tallinnas Pelgulinnas asuv Päikese lasteaed on keskkonnainvesteeringute keskuse keskkonna­teadlikkuse programmis osalenud juba kümme aastat. Selle ajaga on kogunenud kogemusi, mida jagada.

Päikese lasteaed on 2004. aastast kirjutanud keskkonnainvesteeringute keskusele projekte, mis toetavad õppekava valdkonna „Mina ja keskkond” eesmärke. Tänu sellele on lasteaia õppekäigud ja loodusprogrammid jätkusuutlikud. Iga projektiga lisandub uusi õues- ja avastusõppe meetodeid ja võimalusi.

Esimene projekt kandis nime „Keskkonnateadlikkuse arendamine lastes õppe- ja metoodiliste materjalide ning lasteaiaõpetajate väärtushinnangute abil”. Sestpeale tehakse keskkonnaprojekte pea igal aastal. Näiteks „Looduse õppimine ja õppimine looduses”, „Avastus- ja õuesõpe erinevatel aastaaegadel”, „Lapsed kogevad katsetuste, avastuste ja õppeprogrammide kaudu looduselemente – maad, tuld, õhku ja vett”. Praegu kestab projekt „Keskkonnateadlikkuse arendamine õuesõppe, mängude ja muinasjuttude kaudu”.

Lasteaia keskkonnaprogrammi töörühmas on kaheksa liiget. Vestluses osalesid neist Päikesekiisu rühma õpetaja Tiiu Nordmann ja Päikesejänku rühma õpetaja Katrin Pajust ning õppealajuhataja Eha Porkma.

Kõigepealt keskkonnagrupi ajurünnakud

Õues õppimise tingimused on igati head – lasteaed asub Stroomi metsa ja ranna vahetus läheduses. Lasteaial on looduslikult kaunis ja avar õueala, kus igale rühmale on eraldi mänguplats ning ühistegevusteks õuesõppeväljak ning loodusrada ja liiklusväljak. Mängu­ruumide tegevuskeskustes on ka loodusnurgad.

Keskkonnaprojektide algatus tuli õppealajuhatajalt, kes kuulis koolitusel sellisest võimalusest. Esimese projekti käigus korraldati õpetajatele õppereis Peipsi äärde vanausuliste juurde (Jüri Kuuskemaa oli giid) ning suurendati õppe- ja metoodilise materjali varusid. Esimestel aastatel sai projekti raha eest tellida ka õpetajatele õppereise ja koolitusi kohapeale. Nüüd rahastatakse ainult lastele mõeldud tegevust.

Muidugi peab projekti taotlemiseks olema kõigepealt väga hea idee. Pikaajalise toimiva koostööga on süvenenud KIK-i usaldus Päikese lasteaia mõtete ja tegemiste vastu. Ideid pakuvad välja keskkonnagrupp ja teisedki õpetajad. Näiteks mõeldakse välja mänge ja muinasjutte õuesõpperaja objektide kohta.

Georg ja Sirje Aheri õuesõppekoolitustelt saab palju ideid, kiidavad õpetajad. Koolitustelt kogunenud mõtteid jagab keskkonnagrupp maja kõigi õpetajatega. On plaanis teha kõigile õpetajatele õpperaja läbimise koolitus, kuidas kasutada raja kohta valminud mänge-muinasjutte. Edaspidi kavatsetakse kutsuda ka teiste lasteaedade õpetajad õuesõppeväljaku ja -rajaga tutvuma.

Õuesõppeväljak, -stend ja -rada

Õuesõppeväljak oli enne tühi plats, kus seisis ainult raudrakett, mida pealegi ei kasutatud. Kuna õpetaja Tiiu Nordmann tegi kõrgkooli lõputööd õuesõppest, uuris ta kolleegidelt, mis õuesõpet toetaks. Puudust tunti eraldi õuesõppenurgast pinkide ja lauaga, kus segamatult õppida. Nii kirjutati see ka KIK-i projekti. Kõigepealt tehti väljakule lauad-pingid ja püstkoda, kus oleks hubane lastega juttu vesta ja vihmaga olla. Õuesõppeväljakul on pikk laud katusealusega, lisaks on lauad-pingid rühmade mänguväljakutel, nii et iga rühm saab õues oma platsil õppida.

Sel õppeaastal saadi projektiga õuesõppestend. Keskkonnagrupp joonistas kavandi ning mõtles välja tegevused. Stendile saab panna nöörid ja teha asju, mida muidu tehtaks toas, näiteks matemaatikat õppida. Nöörile riputatakse laste töid, pilte, puulehti jne. Lapsed saavad piltide järgi jutustada; kirjeldada, võrrelda, loendada, liita-lahutada ja mälumängu mängida.

Stendil olevatesse lahtrikestesse koguvad lapsed looduslikke esemeid, mida nad päeva jooksul leiavad ja mida muidu tahaksid tuppa tuua: puulehti, kivikesi, käbisid, tammetõrusid, kastanimune, kibuvitsamarju … Pärast saab neid sorteerida ja liigitada. Stendil olevate paeltega punutakse palmikuid, mis on ka õppekavas.

Kuna lasteaias on palju puid-põõsaid, tegid õpetajad lasteaeda õuesõpperaja. Alguses kaardistati taimed. Rada tehti nii, et kõik taimed oleksid esindatud. Kokku sai 16 objekti: sirel, tuhkpuu, ilus suur hõbekuusk, mägimänd, lillepeenar … Loodusraja objektide kohta kirjutas õpetaja Tiiu Nordmann pika luuletuse, et rada oleks veel toredam läbida. Ligi poolekilomeetrine rada läheb ringiga ümber maja. Projektiga saadi raha rajale suurte, A4-mõõdus infotahvlite paigaldamiseks. Õpetajate vahel loositi õpperaja taimed välja ülesandega teha igaühe kohta neist õppemäng või muinasjutt. Kuna õppeaasta peateema on „Elas kord”, leiti, et muinasjutud võiksid olla ka õpperaja objektide kohta.

Tubastes loodusnurkades käib aktiivsem tegevus kevadel, kui seal lastega taimi külvatakse. Nende kasvamist jälgitakse ja pildistatakse. Lapsevanematele on isegi lasteaias kasvatatud lilli ja maitsetaimi müüdud: basiilikut, murulauku, peterselli, tilli, astreid, lõvilõugu, peiulilli …

Õppekäigud linnas, metsas ja mere ääres

Kuna Stroomi mets ja mererand on kiviviske kaugusel, on palju metsaga seotud projekte: „Oleme metsaga sõbrad”, „Mets on vahel päris metsik”. Õpetajad korraldasid projekti lõpetuseks metsapeo, kus kostümeerisid end metsaasukateks: huntideks, rebasteks, karudeks, varesteks … Iga elukas mõtles lastele mängu välja. Kõik rühmad tulid ise ajal Stroomi metsa oma loomaga mängima, isegi sõimelapsed. Õpetaja teeb enne metsaminekut eeltööd, selgitab lastele, kuidas metsas käituda, mis seal toimuma hakkab. Õpetaja abi on alati kaasas.

Projektide juurde valitakse sobivad õppeprogrammid. Tallinnas on keskkonnaprojektide käigus külastatud prügilat ning Paide tänava uuskasutuskeskust. Seal uudistasid lapsed vanadest riietest tehtud muinasjututegelasi, vanu mänguasju. Rühmad ostsid sealt oma raha eest ka lasteraamatuid. Hiljem kutsuti uuskasutuskeskusest juhendaja lasteaeda näitama, kuidas vanapaberist uut paberit saab, ja tehti sellest paberist kaabud.

Elevust tekitas energiakeskus, kes käis vanematele rühmadele teadusteatrit ehk katseid tegemas.

Väga kiidetakse Eesti vabaõhumuuseumi teemapäevi ja sealseid südamlikke töötajaid, kes oskavad teemasid käsitleda hästi lastepäraselt. Lapsed näevad vanu talutöid – viljapeksu, lammaste pesemist mere ääres, kartuli mahapanekut – kõike, mida tänapäeval naljalt ei näe.

Aegviidu loodusmajas oli samuti vahva – juba rongisõit oli elamus. Loodusmajas tutvustati kõigepealt, millised taimed metsas kasvavad ja kuidas märkide järgi aru saada, millised loomad on ringi liikunud. Lastele oli ahhaa-elamus näha loomade jalajälgi ja ekskremente – jänesel sellised ja hundil sellised! Õpperajal kohtuti taas loodusmajas nähtud taimedega, vaadati, kellel mis meeles oli. Taimi sai kogeda eri meeltega, jänesekapsast ka maitsmismeelega.

Kahe vanema rühmaga käidi Aegna saarel mereröövlitena aaret otsimas, piraadirätid peas, ja peeti piknikut. Muljet avaldasid suured rändrahnud ja huvitavad rannataimed. See reis oli suur elamus õpetajatelegi. Laevasõit oli põnev seiklus. Ühel päeval jäi reis tugeva tuule tõttu lausa ära.

Õpetajate valmisolek välja­sõitu­deks on ülioluline, vastutus väga suur. Enne õppekäike võetakse lapsevanematelt allkiri nõusoleku kohta. Laste elamused kanduvad kodudessegi. Ükskord küsis lapsevanem, kas tõesti oli Muraste rabas rästikurada ja kas rästikut ka nähti. Rästikut ei nähtud, küll aga oli pinnas talle sobiv. Õnneks on lapsevanemad õpetajaid alati usaldanud. Vanemad tulevad meeleldi ka ise õppekäikudele kaasa. Üks venelannast ema kiitis pärast väljasõitu, et sai palju uut teada. Ta polnud kuulnudki, et selline tore koht on olemas, kuhu lastega minna.

Lapsevanemate rahulolu-uuringust selgub samuti, et lapsevanemad hindavad õppekäike. Kui on teada, et ekskursiooniks läheb, tuuakse kõik lapsed hommikul kohale. See on hea märk.

—

ÕPIABI

Kuidas kasutada õuesõppes nööri?

Näiteks saab nöörile riputada pesulõksu või muu kinnitusvahendi abil puulehti kas vaatluseks või rühmitamiseks, loendamiseks ja erinevuste kirjeldamiseks.

Nöörile saab riputada laste õues valmistatud tööd ning nad saavad oma teoseid kirjeldada ja kommenteerida.

Nöörile saab riputada pilte, näiteks autod, lennukid, tööriistad, puuviljad, juurviljad jne, et laps saaks põhjendada esemete kuuluvust või mittekuuluvust hulka tunnuste (suurus, värv, kuju, otstarve) alusel.

Nöörile saab riputada olupilte ja pildiseeriaid, lapsed saavad pilte kirjeldada või nende järgi jutustada. Saab kirjeldada ja võrrelda pilte ja parajasti õues olevat ilma või aastaaja tunnuseid.

Saab mängida mälumängu, kus nöörile riputatakse erinevaid lehti, muud looduslikku materjali või pilte. Lapsed keeravad selja või panevad silmad kinni. Üks ese võetakse ära ja lapsed mõistatavad, mis on kadunud.

Keskkonnagrupp