„Tagasi kooli” – igaühel on midagi õppida, igaühel on midagi õpetada

Seitse aastat tagasi sai sihtasutuses Noored Kooli alguse „Tagasi kooli” idee. Koostöös sadade vabatahtlike, partnerorganisatsioonide ja president Toomas Hendrik Ilvese toetusega on „Tagasi kooli” kodanikualgatusena aasta-aastalt laienenud. 2013. aastal õppis külalistundides registreeritud andmete järgi peaaegu 12 000 õpilast üle Eesti. Neli aktiivset inimest eri koolidest jagavad kogemusi, miks nad kutsuvad igal aastal oma koolidesse kümneid külalisõpetajaid ja miks tasuks 17.–23. veebruaril toimuvast fookusnädalast osa võtta.

Jõhvi gümnaasiumi arendusjuhi Janika Kersteni sõnul on nende kooli õpetajate huvi „Tagasi kooli” vastu järjest kasvanud. „Kui möödunud aastal kasutas „Tagasi kooli” infosüsteemi meie koolist üks aktiivne õpetaja, siis tänavu on meid kokku juba kümme,“ jutustab ta. „Tagasi kooli” näol on tema sõnul tegemist väga toreda ja vajaliku algatusega, kuna külalistund aitab õpetajal õpitavat teemat hõlpsamini igapäevase eluga siduda ja tagasiside külalistundidele on olnud väga positiivne.

Kool ei seisa ühiskonnast eraldi

Maardu gümnaasiumi projektijuhi ja keelekümblusõpetaja Tiina Kihulase sõnul ei ole elu ainult kodu-kool, vaid maailmas on veel palju huvitavat, millega inimesed tegelevad, ja just see on „Tagasi kooli” boonus.

Kihulase arvates on külalistundidest kasu kõigile kolmele osapoolele: õpetajale, õpilasele ja külalisõpetajale endale. „Õpetajad on sageli sulgunud oma aine maailma ning kahjuks kaob nii mõnigi kord side koolis õpetatava ja selle vahel, milleks laps neid asju üldse õpib,” räägib Kihulane. Tema sõnul on koolides õpetajaid, kes võtavad külalisi vastu igal võimalikul juhul, ja on ka neid, kes ei taha kedagi klassiuksest sisse lasta. Iga aastaga jääb viimaseid õnneks vähemaks.

Viimsi kooli arendusjuht Maarja Urb kinnitab, et „Tagasi kooli” algatus on heaks võimaluseks tuua kooliväline elu kooli. Kuristiku gümnaasiumi õppealajuhataja Siiri Aiaste lisab, et ei tasu peljata, justkui võtaks külalisõpetajate tulek väärtuslikku tunniaega ära. „Arvan, et õppekava kannatab küll välja mõne tunni, kus ainet või lihtsalt elu õpetatakse natuke teistmoodi,” kinnitab ta.

„Praktilised ja igapäevaeluga lõimitud külalistunnid kujundavad õpilaste väärtushinnanguid, aitavad oma huvides selgusele jõuda, avardavad maailmapilti ja on sillaks ühiskonda,” arvab Kersten, kelle sõnul on eriti põnevad olnud loomeinimeste külaskäigud, kus räägitakse elumuutvatest ja inspireerivatest kogemustest. „Põnevate tundide ühisnimetajaks on elulisus,” võtab ta kasuliku külalistunni valemi kokku.

Külalisõpetaja räägib asjadest „normaalselt”

Urbi arvates on positiivne, et õpetajad saavad olla vahelduseks kuulaja ja õppija rollis. Samuti annab „Tagasi kooli” süsteem võimaluse kutsuda oma tundi spetsialisti, kes räägib teemadest, kus õpetajal jääb endal teadmistest või kogemustest puudu. Urbi sõnul on üks asi see, kui õpetaja räägib matemaatika olulisusest, hoopis teine asi on seda kuulda aga inimese käest, kes ka tegelikult vajab matemaatikat oma igapäevatöös ja ametis, mida õpilased tahaksid tulevikus omandada. Kihulase sõnul on õpilased kiitnud külalisi eelkõige seetõttu, et nad räägivad asjadest „normaalselt”.

Mida on sellest kõigest kasu aga külalisõpetajale? Kihulase arvates saab külaline antud tunniga parema pildi noorte maailmast ja õpetajatöö tõelisest olemusest. Urbi sõnul on külalisõpetajad rääkinud, et eeltöö tegemine, klassiruumi juhtimine ja õpilaste kaasahaaramine on päris suur väljakutse, samas annab pingutus hea ettekujutuse õpetajatöö võludest ja valudest.

Külalisõpetajad aastaringselt

Aktiivsed õpetajad kutsuvad külalisi enda tundidesse aastaringselt. Kihulase sõnul käsitleti Maardu gümnaasiumis näiteks oktoobris tervisliku toitumise teemat, jaanuaris osaleti „Tagasi kooli” tarkuse retkedel, veebruaris tuleb „Tagasi kooli” fookusnädal, aprillis projektid justiitsministeeriumi kuriteoennetusest, „Reaalainetega edukaks” ja metsanädal.

Urbi sõnul käis Viimsi koolis külalisõpetajaid aktiivsemalt õpetajate päeva aegu, kuid nii mõnedki õpetajad on külalisi kutsunud ka veebruarikuise fookusnädala raames. Aiaste sõnul on tegemist tänuväärse algatusega, kuna „Tagasi kooli” süsteemi kaudu on võimalik tundidesse väga erilisi ja huvitavaid inimesi leida. Kuristiku gümnaasium on võimalust kasutanud juba viis aastat.

Õpetajate võimalus külalisõpetajaid kaasata laieneb lähiajal veelgi. „Tagasi kooli” ühe eestvedaja Triin Noorkõivu sõnul tähistatakse Eestis 2014. aastal kümmet aastat liitumisest Euroopa Liidu ja NATO-ga, millega seoses on oodata uut projekti „Tagasi kooli” infosüsteemi juba lähipäevil.

***

Kutsu külalisõpetaja tundi andma! Registreeri end www.tagasikooli.ee kodulehel ja võta huvipakkuva külalisõpetajaga ühendust.

Tee algust juba 17.–21. veebruaril „Tagasi kooli” fookusnädala raames, kui on oodata koolidesse üle Eesti sadu külalisõpetajaid!