Teenifest – loomingust pakatav, kogemustest kõlisev

Teenifest tõi Laulasmaale noorte teatriarmastajate rahvusvahelise seltskonna.

Laulasmaal KutiMuti noortelaagris toimus 31. jaanuarist 2. veebruarini kooliteatrite festival Teenifest järjekorranumbriga kaksteist. Festivalil osales üheksa noortetruppi, nende seas ka Milano Luigi Galvani nimelise kooli 15–18-aastaste noorte näitering.

Küsisime Teenifesti korraldajalt Tiiu Mägilt, mis ajendas Teenifesti looma. Eestis tehakse juba paarkümmend aastat suuri koolinoorte draamafestivale, kas oli siis veel ühte vaja?

Tiiu Mägi, kes on koos KutiMuti stuudio noortega üle kümne aasta osalenud õpilaste teatrifestivalidel Jõgeval, Saaremaal, Varstus, Kolgas ning ka niinimetatud riigifestivalidel, kinnitab, et neil on olnud fantastilisi ja noortele arenguks väga vajalikke festivalikogemusi, eriti Lõuna ja Põhja festivalilt, mis kahjuks hääbus. Aga vahel on tulnud mõnelt festivalilt lahkuda kahetiste tunnetega. Seetõttu tekkiski tahtmine organiseerida festival, kus trupid ei võistle auhinnaliste kohtade pärast, kus iga osaleja tunneks igal sammul, et ta on oodatud ja et festival on tema jaoks korraldatud; kus eri paigust saabunud osalejad sõbrunevad ühistöödes.

Õpitoad ja esinemised

Ühistööna toimunud etüüdid sulatasid jää ja liitsid eri paigust kokku tulnud noori.

„Ma ei soovi Teenifesti külalistele, et vastuvõtunaeratuse kustudes lõpeb ka korraldaja huvi ja toetus osalejatele. Ei soovi, et pead jääma oma trupiga nõutu näoga esinemissaali ukse taha seisma, sest „korraldav trupp ei saa kahjuks külalisi enne esinemist lava proovima lasta, kuna neil endil on vaja seal harjutada”, ei soovi seika, kus helitehnik on läinud just sinu trupi esinemise ajal lõunapausile ja asendaja ei taipa tehnikast midagi; kus sinu trupile määratud kohapealne kontakt­isik lahkub pärast enda tutvustamist vanaema juubelile, unustades sinu tellitud rekvisiidid … siis saad aru, et sellisel festivalil osalejad korraldajatele eriti korda ei lähegi,” kirjeldab Tiiu Mägi ebameeldivaid olukordi. „Võib-olla on see tingitud sellest, et tahetakse ilmtingimata hästi palju rahvast kokku saada. Seetõttu oleme püüdnud Teenifesti korraldada sellise osavõtjate arvuga, et igale osalejale jaguks tähelepanu; et saaks tunda rõõmu esinemisest ja koos õppimisest,” selgitab ta.

Eesti teatriuurijate ja -kriitikute ühenduse aseesimees Rait Avestik peab Teenifesti puhul oluliseks eelkõige seda, et meeldiv on ühendatud kasulikuga, ehk et festivaliprogrammis sisalduvad nii õpitoad kui ka esinemine. Teenifesti žürii liige Avestik on kindel, et sellised intellektuaalsed laagrid on noortele äärmiselt tähtsad ja siin ei tohi korraldajate kiitmisega kitsi olla.

Festival kui fenomen

Draamapedagoog Rain Mikser nimetab Laulasmaa festivali omaette fenomeniks. Käinud aastaid trupijuhina ja hiljem žüriiliikmena Jõgeval Betti Alveri luulepäevadel ja Saaremaa miniteatripäevadel, teab ta, kui sügavalt need üritused noorte teatritegijate elu osaks on saanud. Seda tähendusrikkam on tema meelest, et kesktalvine Laulasmaa Teenifest on tõusmas püsiva traditsioonina nende kõrvale, oma näo ja toetajaskonnaga. „Seda suuresti tänu kolmepäevasele töötubade ja etendusteosa ühendamisele ning erilisele atmosfäärile, mille loob väike vana maja laagriliste elukohana,” põhjendab Mikser uue traditsiooni sündi. „Imetlen, kuidas Tiiu Mägi korraldajana jaksab kuni pisiasjadeni olla õpilaste, juhendajate, külaliste ja žüriiliikmete kõrval ja olemas igal pool, kus vaja. Jõudu ja jaksu, et traditsioon püsiks ja tugevneks!” soovib ta.

Näitleja ja draamapedagoog Maaja Hallik astus veel kaheksa aastat tagasi Teenifesti lavalaudadel üles näitlejana koolitrupist Keila Roheline Kass, tänavu aga žüriiliikmena. „Oli väga uhke tunne!” kommenteerib Hallik. Aeg on küll edasi läinud, kuid festivali õhustik on Halliku meelest jäänud samasuguseks: „Inimesed on Teenifestil alati väga avatud ja sooja südamega ning, mis kõige olulisem – suured teatriarmastajad. Loodan, et see festival jääb paljudeks aastateks noori teatrihuvilisi ühendama.”

Kindlasti tuleme veel

Lavavõitlust õpetas Tanel Saar VAT Teatrist. Pildil harjutavad Marco ja Ricardo Milano trupist. Fotod: Crislyn Kaarepere

Esimest korda Teenifestil käinud Jonna Kubu Kolga Kohal-Olijatest tänab kolme toreda päeva eest: „Teenifest jättis minusse sügava jälje. Oli väga vahva ja huvitav. Õppisime õpitubades palju. Vivianale, vahetus­õpilasele Tšehhist, meeldisid samuti väga õpitoad. Ta oli õnnelik, et välismaalasi nii hästi koheldakse.

Kindlasti tuleme veel. Tänan abivalmis ja sõbralikku korraldusmeeskonda. Teenifesti inimesed on kõik sõbralikud, sallivad ja hoolivad. Super kolm päeva, uued sõbrad-tuttavad ja uued kogemused.”

Reiko Reinupile Hugo Treffneri güm­naasiumi teatriprojektist Une­näoklubi 2.5 lõppes Teenifest 2014 eriti rõõmustavalt, sest ta pärjati ühega kahest festivali parima meesnäitleja preemiast. „Fantastiline üritus, võrratud inimesed ning armastus draama ja teatri vastu,” kirjeldab noormees kolme Teenifestil veedetud päeva. Ta hindab kõrgelt töötube professionaalidega, mis õpetasid improteatrit, kehavalitsemist ning lavavõitlust.

„Oleme väsinud, aga õnnelikud, et õpetaja meid sellest festivalist osa võtma õhutas,” võtavad teatrikooli Teatripolygon trupi Polygoni noored festivalimuljed kokku. „Meie õpetaja Aita Vaher on samuti õnnelik, et tema trupp sai loomingust punnitava, kriitikast kihiseva, kogemustest kõliseva ja noortest nakatava elamuse osaliseks. Kummardus Tiiu Mägile!”

—

Üheksa vaprat

Etenduste päeval astusid Laulasmaa kooli valges saalis üles kõik osalenud trupid. Žürii andis igaühele neist esinemise järel kogu festivalipubliku ees tagasisidet, etendust analüüsiti põhjalikult. Nähtud etenduste puhul toodi välja järgmine hea.

• Torma kooli draamaring OFF: Meeste probleemide käsitlemine läbi eri ajastute. Lavastus „Üks halekolenaljakas kurbmäng” – ajastutruu näitlemisstiil. Lavastus „Kuklid sokkides” – Eesti teismeliste poiste hingeelu avamise püüe.
• Teatrikooli Teatripolygon trupp Polygoni noored: Atmosfääri loomine põnevate vahenditega, nagu helimaastike loomine, nukužanr. Märgatav põhjalik tööprotsess lavastuse valmimiseks.
• KutiMuti stuudio: Poliitiliste „kangelaste” vaimukas eksponeerimine klassikaliste muinasjututegelastega.
• Improkraatia Martin ja Rauno: Endiselt toimiv ja kestev partneritruuduse viljelemine ja kultiveerimine, mis on jätnud kustumatu jälje eesti koolinoorte ihhu, südamesse ja pähe.
• Lilleküla gümnaasiumi Kruvi­keeraja: Tuult tiibadesse terviku valmimisel!
• Viimsi kooli Eksperiment: Muljetavaldav pühendumine luule ja teatri ühendamisel.
• Milano Luigi Galvani nimelise kooli trupp L’Elefante: Ohtlik itaalia temperament karges Eesti talves.
• Kolga kooli näitetrupp Kohal-Olijad: Mitmekultuuriline sõprus eesti kooliteatri laval.
• Teatriprojekt Unenäoklubi 2.5: Muljetavaldav pühendumine intellektuaal-esteetilise teatriakti loomisel.