Emakeelepäeva peetakse etteütluse ja konverentsiga

11. märts 2014 - 1 Kommentaar

Reedel, 14. märtsil peetakse Eestis emakeelepäeva. Vikerraadios toimub sel puhul juba seitsmendat korda emakeelepäeva etteütlus, mille puhul saab auhinna ka parima osalenud õpilase õpetaja. Rahvusraamatukogus peetakse kümnendat korda emakeelepäevakonverentsi. Tartus ja Narvas esitletakse raamatuid. Lisaks toimub hulk muid temaatilisi ettevõtmisi nii koolides, muuseumides kui ka raamatukogudes, samuti välismaal eesti kogukondades.

Vikerraadio e-etteütlus algab raadioeetris reedel, 14. märtsil kell 10.30. Kuulajail tuleb tekst kirjutada etteütluse aknasse, mis ilmub Vikerraadio koduleheküljele samal hommikul ning ära saata enne kella 11. Kõige kiiremini täiesti korrektse teksti saatnud kuulajad võidavad auhindu. Kõik osalejad kirjutavad sama teksti, kuid võitjad selgitatakse neljas kategoorias: õpilased; täiskasvanud; filoloogid ja emakeeleõpetajad; muu emakeelega inimesed. Ka sel aastal julgustavad korraldajad emakeeleõpetajaid e-etteütlust läbi viima emakeeletunnis. Etteütluse võitjatele on tänavu auhinnaks e-lugerid. NB! Lisaks saab kingituseks e-lugeri ka õpilaste kategooria võitja õpetaja! E-etteütlus sünnib Vikerraadio, Eesti Emakeeleõpetajate Seltsi, haridus- ja teadusministeeriumi ning Rahva Raamatu koostöös. Lisainfot saab telefonil 6114103 või e-aadressil laura.teder@err.ee.

Rahvusraamatukogu traditsiooniline emakeelepäevakonverents „Keele vägi ja metsa vaim. Valdur Mikita „Lingvistilise metsa” ainetel” toimub reedel, 14. märtsil kella 11-15 väikeses konverentsisaalis. Sõna saavad rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo, kirjanik ja loodusemees Vladislav Koržets, kirjanik ja pärimuskultuuri uurija Veronika Kivisilla, folklorist ja Tallinna ülikooli teadur Marju Kõivupuu, muusik Jaak Johanson ja Ööülikooli üliõpilane Jaan Tootsen ning kirjanikud ja semiootikud Timo Maran ja Valdur Mikita. Lisaks tutvustab Krõõt Liivak humanitaarteaduste saali näitust „Eesti kohapärimus: tekste ja uurimusi” ning raamatukogu naiskoor esitab regilaulu. Et kohad on piiratud, tuleks huvilistel eelnevalt registreeruda telefonil 630 7296 või e-posti aadressil Riina.Tammai@nlib.ee.

Emakeelepäeva tähistatakse ka Tallinna ülikoolis, kus Bernhard Linde nimelises auditooriumis (Silva hoone, ruum S-240) algab kell 10.15 avalik etteütlus. Kell 12.15, pärast parimatele kirjutajatele auhindade üleandmist, saab alguse üliõpilaskonverents, millel esinevad keele- ja kirjandusteemaliste ettekannetega TLÜ eesti keele ja kultuuri instituudi bakalaureuseõppe üliõpilased, magistrandid ning doktorandid.

TÜ Narva kolledžis esitletakse emakeelepäeval kell 12 eesti keele instituudi värsket teost „Eesti keele põhisõnavara sõnastik”, mis  sisaldab 5000 eesti keele olulisemat sõna ning aitab eesti keeles õigesti rääkida ja kirjutada. Sõnastik on mõeldud nii algajale kui ka edasijõudnud keeleõppijale. Sõnastikus on palju pilte ja pildilehti, mis aitavad keeleõppijal sõnu paremini mõista, kirjavahemärke kasutada ning sõnavara laiendada. Õppelehtedelt saab abi näiteks CV ja avalduse, kuupäevade, kellaaegade, lühendite ja arvude kirjutamisel. Lisaks on raamatu lõpus eesti keele grammatika tabelid, maade ja rahvaste loetelu ja Euroopa kaart. 2014. aasta sügisel lisandub EKI kodulehel raamatule sõnastiku veebiversioon, kus saab sõnade hääldust kuulata. Esitlusel kõnelevad EKI direktor Urmas Sutrop, EKI sõnaraamatute peatoimetaja Margit Langemets ning sõnaraamatu üks autoreid ja projektijuht Jelena Kallas.

Tartus algab emakeelepäeva tähistamine juba neljapäeval, 13. märtsil, mil kell 15 kõneleb Tartu ülikooli kunstimuuseumis eestluse tuleviku teemal emakeeleõpetuse professor Martin Ehala.  Tema ettekanne „Suur-Eesti” analüüsib seda, kuidas me eestluse olemust mõistame, kui palju sellest sõltub ning millised võiksid olla lahendused, mis kasvataksid eestlaste arvukust.

Reedel, 14. märtsil esitletakse Tartus Eesti kirjandusmuuseumi saalis esitletakse kell 16 Ene Mihkelsoni CD-d „Olematuse üheaegsus”, mis valmis kirjandusmuuseumi ja Eesti Kirjanduse Seltsi koostöös ning kultuurkapitali toetusel. Sissejuhatava sõnavõtuga esineb Aare Pilv, oma luulet esitab Ene Mihkelson. Kell 17 esitlevad samas kogumikku „Eesti mõistatused III:2. Paralleelide register” Rein Saukas ja Arvo Krikmann.

Sillamäe keskraamatukogus peetakse reedel noorteüritust „Isa maa ja ema keel“, kus  räägitakse, kuidas emakeelepäev alguse sai, ning miks see päev eestlastele nii tähtis on. Piirkonna koolide õpilased võistlevad mängus, mille ülesanded puudutavad eesti kultuuri ja folkloori. Tublimad osalejad saavad minna Avinurme Elulaadikeskusesse, et tutvuda veelgi enam eesti rahvakultuuriga. Üritust toetavad hasartmängumaksunõukogu ning Sillamäe linnavalitsus.

Eestlased peavad emakeelt oluliseks ka võõrsil ning 14. märtsil tähistatakse emakeelepäeva mitme sündmusega ka näiteks Helsingis. Latokartano kooli, kus soome-eesti kakskeelsetes klassides õpib umbes 150 eesti last, tulevad külla illustraator Tiia Mets ning lastekirjanik Kätlin Kaldmaa. Helsingi ülikooli eesti keele ja kultuuri tudengitele esinevad  kunstnik Kaido Ole ja helilooja Märt-Matis Lill. Kell 17 kogunevad eesti keele sõbrad Eesti Majja, kus Eestikeelse Hariduse Selts autasustab populaarsel kirjutamisvõistlusel „Minu kodu” silma paistnud õpilasi. Kokku luges žürii läbi 135 tööd. Tervituse toob Eesti Keelenõukogu esimees Birute Klaas-Lang, kodust ja emakeelest laulavad Helsingi Eesti Laululapsed, eesti keele seisundist Soomes kõneleb Helsingi ülikooli eesti keele lektor Kristiina Praakli. Helsingi emakeelepäeva sündmused leiavad aset Eesti Suursaatkonna, Helsingi ülikooli, Elamusaasta, Latokartano kooli ning Eesti Majas tegutsevate organisatsioonide koostöös.

Tere!

 

Tallinna Kirjanike Maja musta laega saalis (Harju tn 1) etendub reedel kell 19 ja laupäeval kell 12 Katrin Nielseni lavastuses dokumentaalnäidend „Viru laulik ja Koidula”, mille osades on Kaili Viidas (Endla teater) ja Elmar Trink. Lavastus on pälvinud Pärnu linna kultuuripreemia ja Pärnumaa kultuurkapitali aastapreemia 2013. Lisainfot leiab veebilehelt: http://www.parnumuuseum.ee/Koidula.

Emakeelepäevale järgneval nädalavahetusel aga saab Tallinnas Eduard Vilde muuseumis osa perepäevast „Vilde näitab (ema)keelt!“, mis pakub põnevat keele- ja kirjandusküllast tegevust kogu perele. Muu hulgas saab iga külastaja saab oma teadmisi kontrollida väikese grammatilise testiga, milles saab ära arvata ka Vilde loodud uudissõnade tähendusi. Lisainfot leiab: www.linnamuuseum.ee/vilde.

Emakeelepäeva hakati Eestis tähistama kooliõpetaja Meinhard Laksi (Sonda põhikooli tolleaegne direktor ja emakeeleõpetaja) eestvedamisel 1996. aastal esimese eesti luuletaja Kristjan Jaak Petersoni sünniaastapäeval, 14. märtsil ja aastal 1999 sai päev riiklikuks tähtpäevaks.