Emakeelepäeva tähistati nii kodu- kui ka välismaal

21. märts 2014 - 1 Kommentaar

14. märtsil tähistati emakeelepäeva nii kodu- kui ka välismaal mitmesuguste ettevõtmistega, etteütlusest regilaulu laulmiseni.

E-etteütlus tegi osalejarekordi

Emakeelepäeva üks tähtsündmusi on Eestis juba seitse aastat olnud e-etteütlus Vikerraadios. Kui eelmisel aastal oli sellel osalejaid 2910, siis tänavu kogus e-etteütlus rekordilised 4319 kirjutajat.

Etteütluse tekst oli mullusest aga keerulisem, mida tõendas see, et mulluse 37 puhta töö asemel laekus tänavu raadiole vaid kuus ühegi veata kirjutist.

Etteütlusi kontrollinud Martin Ehala ja Peeter Pälli kinnitusel olid tulemused siiski väga head. „Võib öelda, et järjekorras ka neljatuhandes etteütlus on kirjutatud täitsa heas kirjakeeles, keerulistes asjades on muidugi küll eksimusi,” ütles Martin Ehala. „Võrreldes näiteks eelmise aasta nõrgemate kirjutajatega on tänavune üldmulje parem,” lisas Peeter Päll.

E-etteütluse puhul kõlab tekst raadioeetris ning osalejad kirjutavad teksti raadio veebilehel olevasse kastikesse. Aega töö ärasaatmiseks oli pool tundi, mis andis võimaluse veel kiiresti abi otsida. Et seda püüti teha, näitas eesti keele instituudi õigekeelsussõnastiku ning keelevaka veebilehekülg, mis oli etteütluse ajal ülekoormatud.

Võistlus toimus neljas kategoorias: õpilased, täiskasvanud, filoloogid ning muu emakeelega inimesed. Kui õpilaste kategoorias võitis Tallinna 21. kooli 11.b õpilane Britta Pung, siis filoloogide kategooria pani juba teist korda kinni Averonika Beekmann, kes on Türi ühisgümnaasiumi eesti keele õpetaja. Täiskasvanute kategoorias võitis Margot Arula ning muu emakeelega kirjutajate seas Mihhail Sorokin. Parimad kirjutajad said auhinnaks e-lugeri.

Veebilehelt http://etteytlus2014.err.ee/tulemused.php saab kuulata etteütluse helifaili ja end uuesti proovile panna.

Toome siin ära ka etteütluse korrektse teksti, mille alusel iga õpetaja oma klassi testida võib: „Tubli e-etteütluse tegijana tean niikuinii, et riodejaneirolased / rio-de-janeirolased elavad jalgpalli maailmameistrivõistluste ootuses, samal ajal(,) kui abituriendid mõtisklevad matemaatikaeksamist / matemaatika eksamist. Mina, kel pole papiljotte ega moepäraseid Lääne-India krusse, tean, et keski mu efektselt kirjutatut ei projitseeri. Arhitektuuribürood, Aleksandri koogid / aleksandrikoogid ja potentsiaalsed Ameerika avastamised – kõik on mulle kui pagi,/: korraks nuusata. Parem panen ette 3D-prillid, haaran furšettlaualt / fourchette-laualt noriga suši / sushi ja konstateerin toomashendrikilveslikult / toomas-hendrik-ilveslikult: „Elagu Eesti!”

E-etteütlus sündis Vikerraadio, Eesti emakeeleõpetajate seltsi, haridus- ja teadusministeeriumi ning Rahva Raamatu koostöös. Teksti koostasid Martin Ehala (Tartu ülikooli emakeeleõpetuse professor), Peeter Päll (eesti keele instituudi peakeelekorraldaja-vanemteadur), Maris Jõks (Postimehe keeletoimetaja-korrektor), Edward Kess (Tallinna Lilleküla gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse vanemõpetaja, Eesti emakeeleõpetajate seltsi liige) ning Maire Raadik (eesti keele instituudi vanemkeelekorraldaja).

Õpetajate Lehe küsimustele vastab õpilaste kategooria võitja Britta Pung:

Mitmendat korda e-etteütlusel osalesid?

See aasta oli esimene kord, aga tahaksin järgmisel aastal jälle osa võtta.

Kas võit oli üllatus?

Oli küll. Ma ei osanud seda oodata. Kui esimest korda võõras number helistas, hakkasin juba kahtlema, aga kuna ma ei saanud vastu võtta, kuulsin oma võidust alles siis, kui Vikerraadios võitjad välja kuulutati.

Kas (seekordne) etteütlus tundus pigem lihtne või keeruline?

Ausalt öeldes ei tundunud etteütlus mulle väga raske, kuna kõik sõnad olid üsna reeglipärased ning osa võõrsõnu olin õnneks ka varem kuulnud.

Mis oli selles kõige keerulisem koht?

Mõni võõrsõna nõudis natuke mõtlemisaega, aga kahtlusi oli ka suure-väikese algustähega (näiteks „aleksandrikook”).

Mis on esimene raamat, mida uuest e-lugerist loed? Kas oled e-lugerit ka varem kasutanud?

Tahaksin lugeda Markus Zusaki „Raa­ma­tu­varast”, kui kusagilt selle e-raamatu leian. E-lugerit olen varem ka kasutanud.

Õpetaja: Britta võit oli üllatus

Britta Punga emakeeleõpetaja Sanne Haab ütles Õpetajate Lehele, et Britta võit oli üllatus, sest osalejaid oli ju väga palju ja tekst küllalt raske. „Samas on Britta väga nutikas ja äärmiselt kiire tüdruk. Selles valguses ei näigi võit ulmeline,” lisas ta.

Tallinna 21. koolis kirjutati e-etteütlust ühiselt esimest korda ning kirjutada sai nii palju lapsi, kui arvutiklassi mahub, ehk 20 õpilast. Seega käis e-etteütlust tegemas paar last igast 7.–12. klassist. „Mingit eriettevalmistust ei olnud. Soovitasin Brittal minna ja nii see läks. Kokku osales minu õpilasi kuus (8., 10. ja 11. klassist),” lisas Aab, kelle endine õpilane oli ka eelmise aasta võitja filoloogide kategoorias Kais Allkivi.

Aab, kes seni ise etteütlusel osalenud pole, tunnistab, et kahe suurepärase võidu järel on tekkinud hasart ning ta ei välista, et järgmisel korral osaleb ka ise. Et parima õpilase õpetaja saab endale samuti auhinnaks e-lugeri, tuli talle enda sõnul üllatusena, kuid esimene, mida ta sealt võimaluse korral lugeda plaanib, on Valdur Mikita „Lingvistiline mets”. „Mu peavõit on muidugi hulk vilistlasi, kes kõrgkoolis kirjandust või eesti keelt õpivad,” lisas ta auhinnajutule.

Aasta keeleteoks tunnistati „Lapse keelelist arengut toetavad mängud”

2013. aasta Keeleteo laureaadid Reili Argus ja Cattre Hein. Foto: HTM

2013. aasta Keeleteo laureaadid Reili Argus ja Cattre Hein. Foto: HTM

Kuressaares Saare­maa ühisgümnaasiumis hüüti emakeelepäeval välja 2013. aasta parim keeletegu, milleks tunnistati 21 kandidaadi seast Reili Arguse ja Cattre Heina koostatud „Lapse keelelist arengut toetavad mängud”.

Tallinna ülikooli eesti keele professori Reili Arguse ja Rocca al Mare kooli eelkooliõpetaja Cattre Heina loodud keskkond pakub 24 mängu, mis arendavad fonoloogia-, leksika-, semantika- ja grammatikaoskusi, samuti lugemis- ja jutustamisoskust ning on mõeldud abimaterjaliks lasteaia-, eelkooli- või algklassiõpetajaile ning logopeedidele.

„Projekt sai alguse 2009. aastal, kui üks leedu keeleteadlane tuli meie juurde mõttega, et peaksime tegema midagi abiks lasteaiaõpetajatele,” rääkis Reili Argus Õpetajate Lehele. Tema sõnul oli algselt plaanis luua paberkujul lauamänge. Neid ka tehti, nii et üle Eesti on lasteaedades sadakond samadel alustel koostatud käegakatsutavat mängukarpi. Rohkemaks ei jätkunud raha ning praegu otsitakse lisatrükiks uusi rahastamisvõimalusi. Veebimängudele pääseb ligi aga hulga rohkem huvilisi. „Iseenesest ei ole ju halb, kui laps on arvuti taga. Oluline on jälgida, mida ta seal teeb,” on Argus, kelle enda poeg arvuti taga omal käel programmeerimise ära õppis ning seda tudeerima kavatseb minna, tolerantne.

Arguse ja Heina loodud mängud aitavad kaasa näiteks tähtede ja häälikuühendite tundmisele, sõnade kokkulugemisele ja -sobitamisele, ainsuse ja mitmuse ning tuleviku ja mineviku eristamisele. On mänge, milles tuleb esemetel teha vahet värvi järgi, ning selliseid, kus tuleb rühmitada sarnaste omaduste alusel, ka õpetavad mängud tundma vasakut ja paremat poolt ning arendavad koordinatsiooni ja kohasuhteid. „Uuringutest on ilmnenud, et miskipärast on eesti lastel raskusi ainsuse ja mitmuse eristamisega lause objekti puhul. Subjekti puhul seda muret ei ole,” selgitab Argus, et mängude aluseks on võetud reaalsed keelelise arengu murekohad.

Mängud on kujundatud lastele sõbralikult ja põnevalt, nii et huvi pakuvad need nii mereröövli- kui ka poemängude armastajatele. Eelkõige 4–8-aastastele lastele mõeldud mängud võivad pakkuda huvi ka noorematele ja vanematele. Et mängude õpetust saab lugeda, aga ka kuulata, võimaldab see mängida üksinda lastel, kes veel lugeda ei oska.

Mõningaid tehnilisi muresid mängude puhul veel esineb – näiteks avaneb üks mäng olenemata valitud keelest vaid leedukeelsena, aga Arguse sõnul on nad probleemidest teadlikud ning loodavad, et Leedu IT-firma kõrvaldab need peagi.

Näide ühest auhinna saanud veebimängust aadressil  www.frepy.eu

Näide ühest auhinna saanud veebimängust aadressil
www.frepy.eu

Frepy.eu on valminud ühtaegu neljas keeles, koostöös leedu, sloveenia, itaalia ja saksa keeleteadlastega, samuti on mängude valmimisel abiks olnud õpetajad, logopeedid ja eripedagoogid.

„Praegusel arvutiajastul on eestikeelse lasteveebi arendus äärmiselt oluline. Frepy eesti laste keelearengut toetav osa on asendamatu tugi põlvkonnale, kes kasvab koos tahvelarvutite ja nutitelefonidega. Mängud on mitmesugused ja seetõttu ka sooliselt paeluvad,” leiab mängude keeleteole esitaja, Tallinna ülikooli rakenduslingvistika professor Krista Kerge.

Võidukaks keeleteoks kuulutatud mängud leiab siit: http://www.frepy.eu/part_ee.html.

Keeleteo kandidaadid läbisid tiheda sõela, käies esmalt läbi emakeele seltsi juhatuse ja seejärel taasiseseisvumisjärgsete haridus- ja teadusministrite valvsa silma alt.

Ministrid tõstsid esile ka Mulgi sõnastiku koostamist ja väljaandmist (projektijuht Alli Laande). Ära märgiti MTÜ VeniVidiVici korraldatud õpilasvahetus Eestis (projektijuht Teele Jakobson). Rahvaauhinna vääriliseks tunnistati 520 häälega Võrumaa noorte keeltelaager (Kristi Pettai, Mirli Isak, Raili Teesalu ja Ester Allas). Hääletamisel osalejaid oli 1766, mis on kaks korda rohkem kui möödunud aastal.

Kandidaatide seas oli ka õigekeelsussõnaraamatu koostamine, viis aastat tasuta raamatu laata Rakveres, Eesti haridusteaduste ajakirja EHA asutamine, rahvusteaduste loengusari Tartu ülikoolis, digi-Tähekese väljaandmine, tööraamat „Praktiline eesti keel teise keelena”, praktilise eesti keele töövihikute sari gümnaasiumile, õpilaskonkurss Sõnavigurid, kõrgkooliõpiku „Geneetika” kirjutamine ja kasutuselevõtmine, haridusleksikoni koostamine ja toimetamine, eestikeelne nukk Bambolina, uuring „Kakskeelne õpe vene õppekeelega gümnaasiumis”, juhend iseseisvaks keeleõppeks, konverentsi „Emakeelne Eesti, emakeelne Euroopa II” korraldamine, artikkel „Sõnavõistlusel väljapakutud sõnade juurdumisest”; teos „Kas siis selle maa keel???”, kogumiku „Emakeel südames” koostamine. Kõigi keeleteokandidaatide tutvustuse leiab www.hm.ee/keeletegu2013.

Saaremaal toimunud lõpuürituse korraldasid koos võõrustajatega haridus- ja teadusministeerium ning emakeele selts. Üritust saab tagantjärele vaadata aadressilt www.uttv.ee, otsingusõna „keeletegu”. Samal aadressil on vaadatavad ka kolme eelmise aasta analoogilised üritused Vastseliinas, Haapsalus ja Kadrinas.

Rahvus­raamatukogus pühendati emakeelepäev Valdur Mikitale

Valdur Mikita Rahvusraamatukogu emakeelepäeval esinemas.  Foto: Teet Malsroos (RR)

Valdur Mikita Rahvusraamatukogu emakeelepäeval esinemas.
Foto: Teet Malsroos (RR)

Rahvusraamatukogus peeti emakeelepäeva puhul konverentsi „Keele vägi ja metsa vaim. Valdur Mikita „Lingvistilise metsa” ainetel”, millel võtsid sõna nii rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo, kirjanik ja loodusemees Vladislav Koržets, kirjanik ja pärimuskultuuri uurija Veronika Kivisilla, folklorist ja Tallinna ülikooli teadur Marju Kõivupuu, muusik Jaak Johanson, Ööülikooli üliõpilane Jaan Tootsen ja semiootik Timo Maran kui ka Valdur Mikita ise.

Lisaks tutvustas Krõõt Liivak humanitaarteaduste saali näitust „Eesti kohapärimus: tekste ja uurimusi” ning raamatukogu naiskoor esitas regilaulu. Kõlama jäid Marju Kõivupuu mõte, et Valdur Mikita valutab metsateema kaudu südant selle üle, mis on eestlaseks olemise mõte, ning Timo Marani seisukoht, et metsas on eestlase jaoks midagi, mida sõnadesse panna ei annagi. Mikita ise aga avaldas imestust, et kõnealune raamat, mis on järjekorras juba tema seitsmes teos, äkitsi nii suure tähelepanu on pälvinud.

Konverentsi saab järelkuulamiseks-vaatamiseks alla laadida rahvusraamatukogu veebilehelt www.nlib.ee.

Ilmus värske põhisõnavara sõnastik

Eesti keele põhisõnavaraTartu ülikooli Narva kolledžis esitleti emakeelepäeval eesti keele instituudi värsket teost „Eesti keele põhisõnavara sõnastik”, mis sisaldab 5000 eesti keele olulist sõna ning aitab eesti keeles õigesti rääkida ja kirjutada. Sõnastik on mõeldud nii algajale kui ka edasijõudnud keeleõppijale. Sõnade valikul on hoolikalt arvestatud nende sagedust ja vajalikkust igapäevasuhtluses. Tähendused on seletatud lihtsas keeles ning välja on toodud sageli koos esinevad sõnad ja rektsioonid.

Sõnastikus on palju pilte ja pildilehti, mis aitavad keeleõppijal sõnu paremini mõista, kirjavahemärke kasutada ning sõnavara laiendada. Õppelehtedelt saab abi näiteks CV ja avalduse, kuupäevade, kellaaegade, lühendite ja arvude kirjutamisel. Raamatu lõpus on eesti keele grammatika tabelid, maade ja rahvaste loetelu ja Euroopa kaart. Sügisel lisandub EKI kodulehel raamatule sõnastiku veebiversioon, kus saab kuulata sõnade hääldust. Sõnastiku on toimetanud Jelena Kallas, Kristina Koppel, Mai Tiits ja Maria Tuulik ning välja andnud eesti keele sihtasutus.

Soomes pühenduti kodu teemale

Soomes tähistati emakeelepäeva Latokartano koolis, Helsingi ülikoolis ja Eesti Majas.

Soome eestlaste emakeelepäeva tort. Foto: Virge Sommer

Soome eestlaste emakeelepäeva tort. Foto: Virge Sommer

Helsingis asuvas Lato­kartano koolis õpib ligi 180 eesti keelt kõnelevat last, kes saavad põhikoolis õppida nii soome kui ka eesti keeles. Emakeelepäeva puhul olid neile külla tulnud lastekirjanik Kätlin Kaldmaa ja illustraator Tiia Mets. Huviga kuulati külaliste esinemisi, lauldi ühiselt regilaulu ja vaadati, kuidas õnnestub lihtsa trikiga paberilehest läbi pugeda.

Helsingi ülikoolis oli koos eesti keele ja kultuuri tudengitega võimalik kuulata „Elamusaasta” raames kunstnik Kaido Ole ja helilooja Märt-Matis Lille mõtteid.

Eestikeelse hariduse selts korraldas juba neljandat aastat Soomes õppivatele noortele jutuvõistluse teemal „Minu kodu”. „Jutukesi lugedes ilmnes, et väga paljudel lastel on kaks kodu: üks Soomes ja teine Eestis,” võttis lugude peamise mõtte kokku võistluse korraldanud eestikeelse hariduse seltsi esimees ja žürii juht Helja Kirber. „Eestist meenub mulle ema tehtud kapsahautise ja pannkookide lõhn,” tsiteerib Kirber ühe õpilase tööd või toob näiteks teises jutukeses kirjutatu: „Eestil on oma lõhn, mida ei ole võimalik kirjeldada, aga seda tunnen seal alati.”

Tänavu saabus õpilastelt rekordarv jutukesi: 135 üle kogu Soome. Eesti-igatsusest hoolimata olid Kirberi sõnul võistlustööd siiski enamjaolt optimistlikud. Kogenud eesti keele õpetajale valmistas erilist rõõmu see, kui jutukest lugedes tundus, et lapsele oli kirjutamine olnud justkui teraapia. „Nõnda sai häirivad mõtted paberile panna ja see tõi hingerahu,” mõtiskleb Kirber, kellele jäi nii mõnigi töö hinge kriipima.

Lisaks parimate noorte auhindamisele said eesti keele huvilised kuulda Helsingi ülikooli professori Birute Klaas-Langi emakeelepäeva tervituskõnet ning mõtisklust eesti keele positsioonist Soomes. Helsingi ülikooli lektor Kristiina Praakli esines loenguga eesti keele kestlikkusest Soomes. Samal ajal meisterdasid lapsed tunniplaanihoidjat illustraator Tiia Metsa juhendamisel. Muusikalise poole eest kandsid hoolt Helsingi eesti laululapsed. Emakeelepäeva pidulik tähistamine lõppes uhke tordi söömisega.

Merike Mikk ja Virge Sommer, eestikeelse hariduse selts Soomes

Eesti keele päev Petseri lingvistilises gümnaasiumis

Töötuba Petseri kooli emakeelepäeval.

Töötuba Petseri kooli emakeelepäeval.

Meie kooli eesti keele päev toimus 17. märtsil. Külalisesinejad olid Sirje Madisson, Diana Grahhina, Virve Tuubel, Aili Palm ja Kaspar Jassa eesti rahva muuseumist Tartust. Veel oli keelepäeval külas Eesti konsul Jürgo Loo perega Pihkvast. Tervitused keelepäevalistele lausus direktori asetäitja Larissa Baranova.

Õpilased esitasid eesti- ja soomekeelseid laule, tantse ja huumoripalu. Seejärel tegutseti  muuseumipedagoogide, metoodikute ja käsitöömeistrite juhendamisel töötubades. Kuna aasta 2013 oli muuseumis villa-aasta, valmistasid lapsedki oma lambad villast.

Keeletöötoas tehti eesti keele ajalugu tutvustavat tööd. Esmalt tutvustati eesti perekonnanimesid. Saime teada, et sagedasemad perekonnanimed on Põld, Kask, Mänd, Kuusk, Tamm, Saar, Mets, Oja, Järv, Küla, aga ka nendest moodustatud liitsõnad. Sagedamini esinevad Põldoja, Tammsaar, Jõgioja, Ojamets. Õpilased otsisid Eestimaa kaardilt kohanimesid, kus on peidus eesnimed, ja leidsid Järva-Jaani, Tootsi, Peetri jne. Arutleti ka, milline lugu on seotud kellegi  nimega. Õpilane, kelle nimi on Amalie, ütles, et talle pani nime vanavanaema.

Kolmanda töötoa õpilased tegid helmestest käevõru vanaemale, emale või õele. Samas selgitati, milliseid ehteid kanti vanasti pidulike riiete juurde.

Muuseumi töötajatele meeldis väga, et kõik õpilased tundsid koostööst rõõmu ja tänasid viisakalt.

Vally Tamm, Petseri lingvistilise gümnaasiumi eesti keele ja kultuuriloo õpetaja

Emakeeleolümpiaadi võidud jagunesid üle Eesti

Tartu ülikoolis kuulutati 15. märtsil välja 29. emakeeleolümpiaadi võitjad. Noorimas vanuserühmas võitis Imavere põhikooli 8. klassi õpilane Kadri Jürissaar, keskmises vanuserühmas Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasiumi 10. klassi õpilane Helo Liis Soodla ja vanimas vanuserühmas Saaremaa ühisgümnaasiumi 11. klassi õpilane Hanna Tuus.

Olümpiaadi „Sõnavara õpilase pilguga” eelvoorudes osales kokku 1593 õpilast 7.–12. klassist. Lõppvooru kutsuti 80 parimat emakeeletundjat üle Eesti. Olümpiaad algas koolide korraldatud koolivooruga. Töid hinnati igas voorus kolmes vanuserühmas: 7.–8., 9.–10. ja 11.–12. klassi õpilased.

„Üle-eestilisse lõppvooru pääsemiseks oli võimalik kirjutada uurimistöö mõnel etteantud teemal või osaleda maakondlikus ülesandevoorus,” rääkis olümpiaadi korraldaja Kristel Ress. Eelvoorus esitati näiteks 37 uurimistööd – menukaimateks teemadeks kujunesid „Arhaismid vabalt valitud eesti ilukirjandusteos(t)es”, „Kujundlik sõnavara õpilaste keelekasutuses” ja „2010. aasta sõnause sõnade staatus”. Ressi sõnul tõstis olümpiaadi žürii esile kaheksat uurimistööd: „Nende tugevad küljed olid konkreetselt sõnastatud uurimisküsimused, kogutud keelematerjali mõistlik piiritlemine, süsteemne ja põhjalik analüüs ja kokkuvõte.”

15. märtsil Tartu ülikooli aulas peetud pidulikul lõpuaktusel meenutas esimese emakeeleolümpiaadi korraldamist Wiedemanni keeleauhinna laureaat emeriitdotsent Valve-Liivi Kingisepp ning „Kalevipojast” kõneles kirjanik ja semiootik Valdur Mikita. Kingisepp rõhutas, et emakeeleolümpiaade on korraldatud nüüdseks 50 aastat eelkõige tänu õpetajate, õpilaste ja ülikoolide tihedale koostööle, ning kutsus üles head tava jätkama.

Parimatele emakeeletundjatele andsid diplomid üle TÜ õppeprorektor Martin Hallik ja žürii esimees, TÜ tänapäeva eesti keele professor Helle Metslang.

Tartu ülikool tänab kõiki emakeeleõpetajaid ja õpilasi ning olümpiaadile auhinnaraamatuid välja pannud eesti keele sihtasutust, Koolibri kirjastust ja Tallinna ülikooli.

Emakeeleolümpiaade korraldavad Tartu ülikool ja Tallinna ülikool vaheldumisi. Järgmise olümpiaadi korraldab Tallinna ülikool. „Sealse žürii esindaja lektor Merilin Aruvee kuulutas 15. märtsi aktusel välja ka tulevase olümpiaadi teema, milleks on lause. Vaatluse alla võetakse nii ilukirjanduslikud kui ka tõlkelaused, samuti näiteks avalike siltide keelekasutus,” heitis Ress pilgu tulevikku.

Olümpiaadi tulemustega saab tutvuda TÜ teaduskooli kodulehel.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Emakeelepäeva tähistati nii kodu- kui ka välismaal”

  1. […] – E-etteütlus tegi osalejarekordi (opleht.ee) 24.02.2014 – 21. Kooli Liputoimkond osales pidulikust lipuheiskamistseremooniast […]

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!