Energiasäästlikus lasteaias jagub head energiat

Laagri alevikus asuv Nõlvaku lasteaed on Eesti esimene lasteaiaks projekteeritud liginullenergiahoone.

Kütteks, jahutuseks ja vee soojendamiseks kuluva energia kogus on kas nullilähedane või väike ning pärineb peamiselt taastuvatest energiaallikatest.

Hoone valmis 2012. aasta septembris Saue ja Saku valla koostöös ning Euroopa regionaalarengu fondi toel. Saue vallavanem Andres Laisk ja Saku vallavanem Kuno Rooba sõnavad lasteaeda tutvustavas brošüüris julgustavalt, et energiasäästliku hoone ehitamine pole mingi raketiteadus ning peaks targalt asju ajades olema jõukohane igale omavalitsusele. Eelkõige seadsid nad uut lasteaeda ehitades loomulikult eesmärgiks luua lastele sobiv keskkond, samuti ühendas neid soov ehitada nii, et hoone püsikulud jääksid võimalikult madalaks, et maja oleks ajakohane ning sisekliima vastaks parimatele standarditele.

Saue vallas asuv lasteaed ehitati Saue ja Saku valla lastele. Kuuendik lastest on Saku vallast. Lasteaias käib praegu 142 last. Vanemas rühmas on kaks vaba kohta. Saue vallas on lasteaiakoht kõigile üle kolmeaastastele lastele. Praegu seal lastesõime pole. Sõimeealistele pakutakse lapsehoidu, eralasteaiatoetust jms.

Maja on ise tark

Nõlvaku lasteaia direktor Merle Perm kirjeldab: „Peamised soojaallikad on meil maasoojus ja päikeseenergia. Täpsemalt maa-vesi-soojuspump ja päikesepaneelid. Lisaks on majas pelletikamin ja loomulikult ka elekter.

Kui päike paistab, annab ta meile soojust ja energiat. Kõik rühmaruumid on päikese poole. Aga ka talvel on majas soe ja mõnus. Seinad on hästi paksud, et külm sisse ei tuleks ja soe välja ei läheks. Näiteks oli eelmisel talvel elektrikatkestus. Teistes majades hakkas ühel hetkel külm, aga meil soojus püsis.”

Direktor klõbistab koridoriseinal puutetundlikku ekraani: „Regis­treerime siin CO2, temperatuuri ja valgust, näeme, kus on aknad lahti või kinni jne. Maja on täis automaatikat. Temperatuur on tubades praegu 22-23 kraadi. Kuna loovustoas parajasti küpsetatakse, siis on seal hetkel natuke soojem. Ka valguse puhul on näha maja argipäevarütmi – millal tuled kustuvad jne. Maja on väga tark. Kui liiga kuumaks või jahedaks läheb, tunneb ära. Majas on sundventilatsioonisüsteem: lisaks põhiventilatsioonile asuvad agregaadid ka basseiniruumis ja köögis.”

Eelmise aasta lõpus avati Nõlvaku lasteaia Tuleviku filiaal Tuleviku tänavas. Merle Perm: „Koolis ei õppinud meist keegi ehitajaks, aga elu õpetab. Siin majas olime veel kõrvaltvaatajad, aga Tuleviku filiaalis osalesime juba julgelt ja aktiivselt ehitusprotsessis.

Nõlvaku maja on alles kaks aastat vana. Käivitamismuresid on pisut olnud, aga mitte ükski selline, mis konti murraks. Vanemad on rahul ja lapsed rõõmsad. Lapsed on kolmandast eluaastast kooliminekuni samas rühmaruumis ja sama õpetajaga. Ka õpetajale meeldib, kui tal on kindel töökeskkond.”

Direktor kiidab arhitekti Marit Vendelit. Kõik on detailideni läbi mõeldud. Rühmatoad on kollased, oranžid ja rohelised. Oranžis toas on oranžid seinad ja kardinad, mööbel ja lillepotid, isegi toidunõud kapis.

Kappide puhul on sisekujundaja saanud inspiratsiooni rühma nimest, näiteks Naerulindude rühma suur kapp on linnukujuline.

Aknast on näha, et seinad on tõesti paksud. Aknaklaasid on kolmekihilised. Valgustus on reguleeritav vastavalt vajadusele eredamaks või sumedamaks, samuti lähevad lambid põlema ruumi sisenedes ja kustuvad sealt väljudes automaatselt tänu liikumisanduritele.

Liikumissaali helikindlad vaheseinad käivad saali keskelt lahti, ühel pool saab teha sporti, teisel pool muusikat. Seal korraldatakse ka pidusid ja huvitegevust. Saalides on peeglid, et lapsed tantsides ennast näeksid. Ürituste ajal tõmmatakse peeglitele kardinad ette ja kaunistatakse sündmusele sobivalt.

Köök on omas majas. Toitlustab Baltic Restorans AS, kes valmistab süüa ka Tuleviku filiaalile ja Laagri lasteaiale.

Basseinis ujutakse, loovustoas luuakse

„Majas olevat basseini kasutame sihtotstarbeliselt. Lasteaedade basseinides alati ei ujuta, vaid kasvatatakse lilli ja kilpkonni,” naerab direktor. Bassein on meeter sügav. Lapsed käivad ujumas väikeste gruppidena. Lapsevanemate tagasiside kõlab sageli: spaas selgus, et laps oskab ujuda. Direktor kiidab kogenud ujumisõpetajat Margit Viilepit.

Ujumine, suusatamine, tants, laulmine ja sportimine kuulub lasteaia päevakavva, peale selle on huvitegevus: inglise keel, spordiring, jalgpall, muusikaring, kaasaegne tants, show-tants, ballett.

Seinal on loovustoa kasutamise graafik. Avarat loovustuba rakendatakse mitmeti. Sageli käiakse siin lastega grupitööd tegemas. Lastele meeldib loovustoas millegipärast rohkem mängida kui rühmaruumis. Laudadel on hea savi ja veega mätserdada, need ei tule üle kõrge serva ja lauad on niiskuskindlad. Loovustoas peetakse ka vestlusi ja lastevanemate koosolekuid.

Praegu levib loovustoast küpsetamislõhna. Õpetaja Kaia Talve võtab viimase vastlapäevakaraski ahjust. Küpsetasid viie-kuueaastased Liblika rühma lapsed. Lõunasöögi ajal määritakse karaskile õpetaja vanaisa mesilast pärit mett ja lastakse hea maitsta. Isegi vastlavurrid on tehtud. Ainult liulaskmine jääb tänavu ära.

Ei ole joonlaua järgi

Muusikaõpetaja Katrin Mandel, laul­ja­nimega Kate, alustab tundi: „Vaatame, kas lapsed tunnevad ära rütmipillid, mida me õppinud oleme. Siis otsime üles ülemised ja alumised helid klaveril ja iseendal ka.”

Maadlejataustaga liikumisõpetaja Meelis Mäekalle märgib: „Väikesed lapsed naudivad liikumist. Motiveerijad on lasteaias ja koolis erinevad. Kui siin on keegi ulakas, paned ta istuma, koolis vastupidi, trahviringi jooksma. Siin on laps rõõmus, kui joosta saab.”

Merle Perm: „Kas meelitas eksklusiivne maja või sattusime lihtsalt heasse aega meeskonda valima, aga õpetajate konkurss oli neli kohale. Käisid tõsised vestlusvoorud. Meile on hea meeskond kokku tulnud – on tegutsemislusti, tahtmist oma peaga mõelda, ei vaadata minutipealt kella. Õhku visatud idee püütakse kinni ja hetkega tehakse sellest midagi vägevat.

Väärtustan nii nooruse uljust kui ka elukogemust. Meil on nooremaid ja küpsemaid inimesi. Siin majas ei saagi vana olla. Lapsed teevad nooreks. Meeskonnaga toimub ka majast väljas palju üritusi. Näiteks hiljuti käisime keraamika- ja klaasikojas klaasi sulatamas. Ise katsime kulud. Lihtsalt isetegemise rõõmust istus reede õhtul terve meeskond keraamikakojas, kõigil silm säras.

Kuna sügisel avasime lasteaia filiaali, oli suvi hästi vestluserohke. Juhina olen tulemusega väga rahul. Meil on ka karjäärivõimalused. Naeru­lindude rühma õpetajast Liisist sai õppealajuhataja Liis ja õpetajaks tuli Karolin.”

Karolin kommenteerib: „Nagu oleksin kogu aeg siin töötanud. Kolleegide suhted on hästi soojad. Teatakse kõiki, vanemaid ja teiste rühmade lapsi. See kandub lastele edasi. Lapsed hoiavad samuti üksteist.”

Merle Perm arutleb: „Minu meelest on üks meeskonna monoliitsuse põhjus see, et meil võimaldati nädal aega lasteta koos olla. Tulime igalt poolt: Sakust, Tallinnast, Keilast, ja alustasime algusest. Tingimus oli, et Saue valla teistest lasteaedadest töötajaid ära ei võta. Esimesel koostöönädalal läbisime kõikvõimalikke koolitusi ja sättisime maja valmis. Siin olid tohutud kastimäed. Tassisime ja jagasime kraami. Mõtlesime, mida kuue rühmaga majas vaja läheb, kas midagi puudu jääb. Pärast selgus, et kõik vajalik oli olemas, välja arvatud joonlaud. Sellest ei tunne tavaliselt puudust. Võib-olla oli see sümboolne – me ei ole joone järgi.

Algus oli ääretult põnev. Kuna maja polnud, pidasime töövestlusi seitsmes-kaheksas kohas, valla volikogu saalist pargipingini. Suve jooksul pidi kõik korda saama, koolitusloast pisiasjadeni. Tuleviku filiaali avamine oli lihtsam, olime selle juba korra läbi teinud.”

Lapsevanemad tegid liiklusväljaku

Vabariigi aastapäeva puhul joonistasid lapsed usinasti presidendi portreed. Iseloomulikud detailid, nagu kikilips, prillid, soeng, on piltidel ära tabatud.

Naerulindude esik on paberlinnukesi täis ja seinal moto: „Lind armastab oma pesakest, laps oma kodukest.” Esikus on ka tore piltinstruktsioon, mis järjekorras riided selga panna.

Seinu kaunistavad fotod üritustest ja õppekäikudest. Tihti käiakse Pääsküla raamatukogus, kus osaletakse õppeprogrammides ja sütitatakse huvi raamatute vastu.

Kui teemaks olid meeste- ja naistetööd, sõideti rongiga Nõmmele kohvikusse tutvuma klassikaliste naisteametitega: pagar, müüja, ettekandja. Lapsed ostsid ise saia ja nägid, kuidas pagaritooteid tehakse. Õpiti, kuidas käituda kohvikus, kuidas ühissõidukis.

Rasketehnikat rentivas ettevõttes tutvuti meestetöödega. Uudistati traktoreid ja ekskavaatoreid, käidi remonditöökojas töömeestega kohtumas. Lapsevanemad aitasid transpordiga – sõiduvahendiks pakuti nii palju mikrobusse, et neid jäi üle.

Palju tegeldakse taaskasutusega. Abivalmis lapsevanemad küsivad, mida võiks kodust taaskasutuseks tuua. Lapsevanemad on lausa nii vahvad, et joonistasid kahe õhtu jooksul maja taha liiklusväljaku. Lapsed käisid seal lumeni jalgratastega sõitmas.

Lasteaia õuesõppepeenrad on õiged Tootsi peenrad, kus leidub kõike vastavalt aastaajale. Kevadel alustati sibullilledega, siis tulid teised lilled ja maitsetaimed. Suvel ilutsesid peenral maasikad, hiljem kanarbik. Lapsevanemad ja õpetaja abid aitasid jälle. Ka filiaalimaja ette plaanitakse panna peenrakastid, et õpetada taimekasvatust.

Igaühel on kuhjaga, mida jagada

Noore maja traditsioonid ei saa veel olla pikemad kui kaks aastat. Lapsed ja lapsevanemad toovad mihklilaadale sügisande – puuvilju ja köögivilju –, mida lapsed müüvad. Rahaks on laste korjatud tammetõrud ja kastanimunad, mis leiavad pärast kasutamist rühmas meisterdades. Ostetud kraamist tehakse rühmas smuutisid, salateid, kooke.

Teine tava on sõbrakohvik. Vanemad toovad kohvikusse kodus lastega tehtud küpsetisi. Rahaks on head soovid, targad mõtted, laste vahvad ütlemised. Lisaks toimub õnneloos „Minu vana, sinu uus” ja seinal jookseb slaidišõu aasta tegemistest. Ka olümpianädalat võib pidada traditsiooniks, sest see toimub juba teist aastat.

Jaanuaris tuli Nõlvaku lasteaiale Eesti kodukaunistamise ühenduse konkursil „Energiasäästlik kaunis kodu” ühiskondlike hoonete kategoorias võit. Mullu saadi „Harjumaa kauni kodu” konkursil ühiskondlike hoonete seas teine koht. Tuleviku filiaali avamine oktoobris sai Saue valla elanikelt valla aasta teo tiitli, tunnustuse tõi ka Nõlvaku lasteaia avamine aasta varem. Filiaali hoones asus varem PRIA ja palju muid asutusi. Sealsetes pikkades koridorides ja kabinettides tuli palju ümber ehitada.

Tuleviku filiaali õppealajuhataja Katrin Kiilaspää kinnitab: „Ühine algus on parim meeskonnatöö koolitus. Majas on pooleks pikema töökogemusega inimesi ja neid, kes värskelt koolist tulnud või eriala vahetanud. Sisekujundajad oleme suuresti ise. Erksad rõõmsad värvid valisime teise maja eeskujul.

On teatrikuu ja mõlema maja õpetajad teevad praegu „Jussikese” näidendi proovi. Lavastab režissöörist rühmaõpetaja Mariana Gutjuma, kes pigistab kõigist näitlejaande välja. Meil on üldse vahva seltskond. Igaühel on kuhjaga, mida teistele jagada.”