Kõrgharidusreform selgitas välja populaarsed erialad
Enne kõrgharidusreformi oli Tallinna ülikoolis tasulise õppe osakaal Eesti suurim, ulatudes 55%-ni. Riik kompenseeris tasulise õppe kohustusliku kaotamise ning selle tulemusena suurenes vastuvõtt Tallinna ülikooli tasuta õppesse 2013. aastal üle kahe korra. Reformijärgne koguvastuvõtt jäi varasemate aastatega samale tasemele.
Eelmise aasta vastuvõtt näitas esmakordselt, millised on populaarsed erialad. Kui varasemalt võis vaid oletada, et eriala on nõutud, kuid oma raha eest ei soovita seda õppida, siis uutes tingimustes, kus kõik magistriõppekavad said varasema kahe-kolme koha asemel vähemalt kümme tasuta õppekohta, selgus erialade tegelik populaarsus. Oli palju erialasid, kus konkurss kümnele kohale oli väga kõrge, kuid oli ka selliseid, kus tasuta kohtade arvust hoolimata oli avaldusi vähe.
Kahjuks ei läinud ootuspäraselt vastuvõtt õpetajakoolituse magistriõppesse. Ilmselt oli põhjus selles, et üliõpilased, kes enne oleksid tulnud tasuta õpetajakoolituse õppekohtadele, läksid nüüd muudele erialadele. Ehk kui varem oli tasuta õppe näol loodud õpetajakoolitusele konkurentsieelis, siis nüüd seda enam ei ole. Oleme asunud analüüsima, kas ja kuidas sisseastujate hulgas vähem populaarseid, aga siiski vajalikke õppekavasid edaspidi realiseerida.
Õpetajakoolitus on TLÜ jaoks prioriteetne
Oleme rakendanud mitmeid ideid, et leida õpetajakoolitusse praegusest enam tublisid õppureid. Näiteks on võimalik alustada õpetajaõpinguid juba bakalaureuseõppes. Samuti on toimunud suured muudatused õpetajakoolituse kesksetes ainetes. Senisest rohkem tähelepanu pööratakse nüüd IKT ja haridustehnoloogia kasutusvõimaluste tutvustamisele, erivajadusega õppijatega tegelemisele ja uurimisõppe käsitlemisele.
Eraldi esiletõstmist väärib sellest sügisest avatav uus loodus- ja täppisteaduslike ainete õpetaja õppekava, mis erineb senistest õpetajakoolituse õppekavadest kolme aspekti poolest: a) suur osa õppest toimub interdistsiplinaarsete probleemide lahendamisena; b) õpingute käigus luuakse õppevahendeid ja mudeleid; c) õpingute algusest praktiseeritakse ühel päeval nädalas koolis, et paremini siduda teooriat koolieluga.
Arvete väljastamise asemel nõustame üliõpilasi
Tasuta õppe üks tingimus on õppekavas ette nähtud mahu 100% täitmine õpitud aja kohta. Juhul kui üliõpilane sooritab näiteks 30 ainepunkti asemel semestris 20, on ülikoolil õigus kümne ainepunkti eest tasu küsida.
TLÜ on otsustanud, et pärast esimest semestrit üliõpilastele veel arveid väljastama ei hakata ja lisatasu ei nõuta. Ülikooli õppima asumine on esmakursuslastele suur muutus ja tihti on raske kohaneda uue keskkonnaga, kus vabadus küll suur, kuid vastutus samuti. Et uutele üliõpilastele õpingute planeerimiseks natuke enam aega anda, olemegi otsustanud, et arvete väljastamise asemel tegeleb Tallinn ülikool pärast esimest semestrit üliõpilaste akadeemilise nõustamisega.
Kui võrrelda varasemate aastate üliõpilaste sooritusi käesoleva aastaga, siis esimese semestri põhjal ei ole üliõpilaste õpikäitumises olulisi muudatusi märgata. Kuid kuna uue seaduse tingimustes on möödunud vaid üks semester, on suuremaid järeldusi teha veel vara.
Kas uus süsteem motiveerib üliõpilasi enam keskenduma hariduse omandamisele ja kas nad selleks ka võimalused leiavad, seda saab öelda alles suvel.
Üliõpilaste eksmatrikuleerimise arv on võrreldes varasemaga tõusnud, seda eelkõige varasemate riigieelarveväliste ehk tasuliste tudengite arvel.
Valmistume järgmiseks vastuvõtuperioodiks
2014. aasta vastuvõtu planeerimisel on Tallinna ülikool põhiosas lähtunud eelmise aasta vastuvõtust, kuid oleme tõstnud vastuvõtulävendeid. Hoolimata vastuvõtu mõningasest vähenemisest pakub Tallinna ülikool kõrghariduse esimesel astmel siiski üle kahe korra enam tasuta õppekohti kui enne kõrgharidusreformi.
Endiselt on Tallinna ülikooli eesmärk tõsta magistriõppesse astujate osakaalu kõigist vastuvõetavatest, pakkudes laialdasi tasuta õppe võimalusi ka töötavatele inimestele.