Kuidas lehtpuid talvel ära tunda?

6. märts oli Tartu Kivilinna gümnaasiumi 1.– 4.klassi õpilastele eriline. Toimus uurimuslik õuesõppepäev teemal „Lehtpuud talvel”, mille viisid läbi kogenud RMK juhendajad. Kuigi talv ei olnud talve nägu, olid lehtpuud endiselt talverüüs ehk raagus.

Õuesõppe eesmärgiks oli uurimise ja vaatlemise kaudu õppida tundma kooli õuealal kasvavaid lehtpuid talvisel ajal. Õpilased tunnevad lehtpuid peamiselt lehtede järgi, kuid mitte raagus puid. Läbi praktiliste tegevuste ja mängude õpiti pungade ja koore järgi eristama kuut lehtpuud.

Tegevused toimusid kolmes keskuses. Esimeses kahes keskuses arutleti üheskoos, mida puud vajavad kasvamiseks ning kuidas ja kus liiguvad toitained puu sees. Puuhalgude abil uuriti tamme, kase, haava, pärna, pihlaka ja lepa puidu värvi ja puukoort ning vaadeldi aastarõngaid. Iga puuliigi puhul kirjeldasid õpilased pungade suurust, värvi, kuju ja asetust oksal. Lisaks õppisid lapsed puude rahvapäraseid nimetusi ning kasutusalasid.

Uurime pungiKolmandas keskuses toimus „tunnikontroll”. Õpilased jaotusid rühmadesse puuokste pikkuste järgi. Igal rühmal olid ülesanded ühe puuliigi kohta. Puuliigi said õpilased teada, kui moodustasid tähtedest puu nimetuse. Seejärel pidid nad leidma selle puu pildi, oksa ning halu. Kõige raskemaks osutus õige puuhalu leidmine.

Õuesõppepäev oli huvitav nii õpilastele kui ka õpetajatele. Suur tänu õpilasi juhendanud toredatele ja entusiastlikele RMK inimestele! Ootame põnevusega uusi õues õppimise tunde!

Kommentaarid

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga

Kodumaale naasnu otsib lapsele koolikohta. Tuleb olla ise hakkaja

Igal aastal pöördub üle viie tuhande Eesti kodaniku kodumaale tagasi. Elu siin sisse seades tuleb…

13 minutit

Hea pidaja tava tahab muuta omavalitsuse koolile paremaks partneriks

Kes on hea koolipidaja ja mida see roll tegelikult tähendab? Värskelt valminud hea pidaja…

10 minutit

Üleminek eestikeelsele õppele vajab rohkemat kui uut materjali

Üleminek eestikeelsele õppele takerdub mitte ainult õpilaste ainealase sõnavara vähesuse taha, vaid ka sellesse, kuidas…

2 minutit
Õpetajate Leht