Millest kirjutab 28. märtsi Õpetajate Leht?

27. märts 2014 - Millest kirjutab 28. märtsi Õpetajate Leht? kommenteerimine on välja lülitatud

Loodame luua pingevaba ja konstruktiivse õhkkonna

„Pean väga tähtsaks normaalse konstruktiivse õhkkonna taastamist ministeeriumi, omavalitsuste ja koolide-õpetajate vahel,” ütleb intervjuus Õpetajate Lehele haridusminister Jevgeni Ossinovski.

Pooled noored pole kordagi teatris käinud

Vanemuise teater kutsus esmakordselt paarsada kooli- ja teatriinimest hariduskonverentsile, et arutleda koos võimaluste üle pakkuda kooliprogrammile veelgi sisukamat täiendust. 2012. aasta uuringu andmeil on inimeste hulk, kes on käinud aasta jooksul üle kolme korra teatris, kahanenud 15%-ni. Eriti kehv on olukord 15−19-aastaste seas, kellest 47% pole aasta jooksul näinud ühtegi sõna- ja 54% ühtegi muusikalavastust. Kinos polnud kordagi käinud 16%.

Kas koolis võiks olla kohta ka meditatsioonil?

Hiljaaegu võis lugeda alternatiivmeedia portaalist Telegram ülevaadet Ameerika Ühendriikide probleemsete piirkondade koolides sisse seatud regulaarsest meditatsioonist, nn vaiksest hetkest (Quiet Time), mis õpitulemuste ja distsipliini paranemise ning õpilaste koolirahulolu suurenemisena väikese ime mõõdu välja andis. Tulemused olid ja on Ameerikas jätkuvalt niivõrd head, et vaikse hetke algatusega liitub üha enam koole ning programmi algatanud David Lynchi fond ei suuda enam nõudlusega sammu pidada − programmi ootelehel on sadu koole tuhandete õpilastega.

„Üheksandikud” – mida me sellest õppisime?

Ka suurtest raskustest on võimalik üle saada – nii võtab telesarja „Üheksandikud” peamise mõtte kokku Tallinna Kuristiku gümnaasiumi direktor Raino Liblik, kelle koolis sari üles võeti. Ta märgib, et oli vaatajaid, kellel tekkis „Üheksandike” esimesi osi nähes lootusetuse tunne: lapsed haigutasid päev läbi, hakkasid õpetajatele vastu, ei teinud, mis vaja. Küsiti, kas siis selline ongi tänapäeva kool.

Tulevased õpetajad on meistrite juures õpipoisteks

Septembri teisel nädalal maandus 37 koolis suur dessant – 166 Tartu ülikooli õpetajakoolituse esmakursuslast alustasid pidevat pedagoogilist praktikat ehk PPP-d. Kogu õppeaasta vältav praktika peaks tooma pöörde õpetajate ettevalmistusse ja andma raskes ametis kindlustunnet.

Naerame koos elu ilusaks

„Inimestega, kellega koos saab vabalt ja südamest naerda, saab ka pühendunult tõsist tööd teha,” kirjutab elupõline õpetaja Mare Rossmann, igatsedes taga Rakvere gümnaasiumi õpetajate tuba, kus vahel vaieldi kirglikult, aga tehti ka nalja ja naerdi südamest.

Huvitav kõrgkool – reaalsus või unistus?

„Kas loengute, seminaride ja praktikumide kõrval on kõrgkoolis ruumi teistelegi õppemeetoditele?” küsib Mart Reiniku kooli õpetaja Tuuli Hiiesalu.

Arhitektuurihariduse tulevikuvisioon Tallinna tehnikakõrgkooli näitel

Eestis koolitatakse väidetavalt liiga palju arhitekte. Ehitusmahtude vähenedes arhitektide arv kasvab. Arhitektuuri õpetatakse Eestis kunstiakadeemias, Tallinna tehnikakõrgkoolis ja tehnikaülikoolis. Tundub siiski, et igal koolil on kindel koht arhitektuurihariduses.

Kambodža väljakutse: põlvkond hariduseta inimesi

Kuidas ehitada haridussüsteemi üles riigis, kus praktiliselt terve põlvkond inimesi on jäänud sisuliselt koolihariduseta? Lähteülesande muudab keerulisemaks ka tõsiasi, et kogu varasem koolivõrk on hävitatud ning endisest õpetajaskonnast on järel vaid kümnendik.

Teatrikuul koos eesti kirjanikega

„Viru laulik ja Koidula” Pärnus, „Viis kuud Vildega” Variuses ja „Laborant Viiding” Eesti teatri- ja muusikamuuseumis.

Erikülgedel MÄNGUD JA LASTERAAMATUD on intervjuu ajakirja Hea Laps peatoimetaja Leelo Tunglaga, Krista Kumberg kirjutab headest lasteraamatutest, juttu tuleb Tallinna raamatumessist, linnuteemalistest mängudest, jututäringutest ja muust.