Mõttekoda leppis kokku koolide huvitavamaks muutmises

3. märts 2014 - Kommenteeri artiklit

Reedel Tartus peetud Huvitava Kooli mõttekojas pakuti ideid, milliste näitajate alusel koolide huvitavust hinnata ning lepiti kokku tegevustes, mida huvirühmad – kool, koolipidaja, lapsevanemad, hariduse sõbrad, kogukond ning riik – saavad juba käesoleval aastal teha, et koolid huvitavamaks muutuksid, teatas haridus- ja teadusministeeriumi pressitalitus.

Mõttekojal osalenud nõustusid, et koolide huvitavuse hindamine peab olema paindlik, kuna oluline on säilitada koolide omanäolisus. Kuigi iga kool võib olla huvitav erineval moel, leiti siiski ka näitajaid, mida saab kasutada kõikide koolide puhul. Näiteks: milline on huvirühmade rahulolu kooliga; kui avatud on kool kaasamaks lapsevanemaid ja kogukonda; kui palju tehakse koostööd teiste koolide ja organisatsioonidega, sh rahvusvahelisel tasandil; mil määral on õpilastel võimalik teha valikuid õppekavas ja huvitegevustes.

Mõttekojal osalenud leppisid kokku 2014. aasta konkreetsetes tegevustes ja kelle vastutada on ühe või teise tegevuse läbiviimine. Näiteks leiti, et peab kaardistama, kui rahul ollakse kooliga praegu ehk määrata lähtekoht, millelt kool saab edasi areneda; jagada süsteemselt koolide häid kogemusi ja koostada nende põhjal praktilisi juhendmaterjale vähemedukatele koolidele; muuta üksteise tundide vaatlemine õpetajate igapäevaseks praktikaks jpm. Kõigi huvirühmade ühine vastutus on tekitada ja hoida üleval arutelu sellest, milline on huvitav kool ja kuidas sinna jõuda.

Algatuse Huvitav Kool koordinaatori Pille Libliku sõnul põhineb Eesti kooli senine edu kogu taasiseseisvumisaja vältel paljuski koolide võimele olla õppiv organisatsioon. „Saavutatud edu hoidmiseks peame tunnistama, et kahekümne aastaga on muutunud vajadus ja võimalused motiveerida õppimist ja õpetamist,” põhjendas Huvitava Kooli algatuse koordinaator Pille Liblik kokkulepitud tegevuste vajalikkust.

Tartu ülikooli ajaloomuuseumis toimunud mõttekojas osales ligi 70 inimest, kes esindasid algatust toetavaid organisatsioone. Nende hulgas oli kodanikualgatuste eestvedajaid, õpetajaid, õpilasi, koolijuhte, omavalitsuste ja haridus- ja teadusministeeriumi esindajaid, ettevõtjaid, lapsevanemaid ning Huvitava Kooli nõukoja liikmeid. Toimunud mõttekoda oli järjekorras juba teine sel aastal. Esimeses Huvitava Kooli mõttekojas määratleti huvitava kooli mõiste, tunnused ning tehti ettepanekuid, mida peaks tegema, et Eesti kool oleks huvitav.

Algatus Huvitav Kool on ellu kutsutud, et peegeldada ühiskonna ootusi koolile ja haridusele ning tuua kooliteemadel rääkijate sekka ka haridussüsteemist tavaliselt väljaspool tegutsevate inimeste hääled. Eesmärk on motiveerida koole, lapsevanemaid ja kogukonda koostööle, muuta koolides toimuv nähtavaks ja tõsta esile neid, kes juba on kooli edukalt huvitavamaks teinud. Huvitava Kooli algatuse tegevustega saab end kursis hoida veebilehe www.huvitavkool.blogspot.com kaudu.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!