Päev täis loomingurõõmu ja esituslusti

Eesti muusika- ja teatriakadeemias toimus 15. veebruaril üleriigilise muusikaolümpiaadi lõppvoor, millest võttis osa 44 andekat noort muusikut nii põhikooli- kui ka gümnaasiumiastmest.

Kui mõni nädal tagasi lugesime ajakirjandusest üsnagi ootamatuid küsimusi – miks muusikaõpetus ei roki –, siis mida oleksid küsijad kostnud pärast muusikaolümpiaadi lõppvooru? Küllap oleksid nemadki meiega koos rõõmustanud.

EAS-i juhatuse liikmena võin kinnitada, et Eesti muusikaõpetus, selle sisu ja õpiväljundite loomingulisus on paljudele Euroopa riikidele soov­unelm. Toetudes headele kogemustele, on Eesti ettepanekul hakatud ka rahvusvahelisi muusikaolümpiaade korraldama ning see on omakorda mõjutanud muusikaõpetuse arengut mitmes Euroopa riigis.

VII üleriigilise muusikaolümpiaadi tulemuste põhjal on meil hea meel avaldada siirast tänu, tunnustust ja tähelepanu nii andekatele osalejatele kui nende professionaalsetele ning pühendunud õpetajatele. Muusikaolümpiaad on nii Eesti kui ka Euroopa muusikaõpetuses märgilise tähendusega.

Žürii otsusega lähetatakse 30. aprillist kuni 4. maini Riias toimuvale II rahvusvahelisele muusikaolümpiaadile nooremast vanuseastmest Angelika Anette Antsmäe (I koht, Gustav Adolfi gümnaasium, õp Moonika Tooming), Marta Külaots (II koht, Konguta kool, õp Katrin Libe ja Evald Raidma), Triinu Hommik (III koht, Tartu Kivilinna gümnaasium, õp Inga Sermat ja Egle Põder) ning vanemast vanuseastmest Rael Rent (I koht, Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasium, õp Aire Luhaoja), Marianne Leibur (II koht, Gustav Adolfi gümnaasium, õp Merle Ilus) ja Karin Kuulpak (III koht, Gustav Adolfi gümnaasium, õp Merle Ilus).

Inge Raudsepp, gümnaasiumiastme žürii liige: „Tänavune olümpiaad tõi esile tendentsid, mis peegeldavad muusikaõpetuse seisu ning kajastuvad olümpiaadi koostisosades: kirjalikus töös, noodist laulmises, laulu esitamises, omaloomingus ning külastatud muusikasündmuse arvustuses. Esmalt torkab silma õpilaste muusikalis-kultuurilise maailmapildi avardumine ning personaalne suhestumine sellega. Kui esimene on seotud olümpiaadi kirjaliku osaga (muusika kuulamine ja analüüsimine, muusikaline silmaring jm), siis laulu esitamise, omaloomingu ning muusikaarvustuse kaudu avaneb iga osaleja muusikalis-interpretatsiooniline eripära, veenvus ja sära. On hea meel tõdeda, et võrreldes eelnevate aastatega on kõigi komponentide tulemused kõrgemad.

Selle aasta tänu olümpiaadi toetamise eest kuulub Eesti haridus- ja teadusministeeriumile, Eesti muusika- ja teatriakadeemiale, Eesti pärimusmuusika keskusele, Eesti Kontserdile, rahvusooper Estoniale, Eesti muusika infokeskusele, Eesti rahvusringhäälingu Klassikaraadiole ning Koolibri, Kunsti, Varraku kirjastusele.”

Žüriiliikmete tähelepanekuid

Noorem aste (6.–7. klass)

Olav Ehala, helilooja, žürii esimees: On huvitav tõdeda, et aastaid tagasi laekusid omaloomingu konkursile, mõne üksiku erandiga, valdavalt laulud. Lõppenud olümpiaadi noorem rühm aga üllatas sellega, et 21 osavõtja hulgas oli esitatud võistlusele vaid üks laul. Kõik ülejäänud olid instrumentaal-teosed. Ilmselt olid esitatud teosed suuremale osale osavõtjatest ka esimesteks loomingulisteks katsetusteks. Seda mõistes ei olnud žürii hindamisel kõige rangem. On arusaadav, et noored autorid ei oska veel pöörata piisavalt tähelepanu oma teoste vormile. Soovitaks siiski tulevikus oma lugude komponeerimisel sellele mõelda. Valdavalt olid teosed programmilised. Nende hulgast tõstaksin esile Triinu Hommiku kurblikku „Gretale”, Triinu Piirsalu I koha pälvinud „Tormi” viiulile ja klaverile, Sirle Allikivi sooloflöödi pala „Hommikune äratus”, Hanna Miina Kivisäki „Rõõmu kevadest” sooloviiulile. II koha pälvis Angelika Anette Antsmäe teos „Variatsioonid”. See oli katse luua teos juba suuremale ansamblile (4 instrumenti). Kuigi variatsioonide teema polnud eriti ere, hindas žürii noore autori julget pealehakkamist. Küllalt palju oli melanhooliasse kalduvaid lugusid. Ootaks noortelt rohkem elurõõmu. Selles valguses on hea positiivselt esile tuua III koha võitnud Marta Külaotsa oma lõbusa „Marta polskaga”, samuti Miina Aleksandra Piho ragtime´liku looga „Citius, altius, fortius”. Ainuke laul, Kristiin-Heleen Toovise „Salapärane lind”, võlus oma kohati tangoliku rütmi ja toreda tekstiga. Mihhail Trifanovi pisut bluusilik trompetipala oleks olnud kindlasti mõjuvam, kui sellel olnuks juures ka klaverisaade. Kokkuvõttes võib öelda, et loomingu osa olümpiaadil on teinud läbi suure arengu. Olgu selle tõestuseks kasvõi nii erinevate esituskoosseisude kasutamine, nagu sel korral nägime. Jätkuvat loovust kõigile osavõtnuile ja jõudu korraldajaile järgmisteks olümpiaadideks.

Katrin Raamat, Tallinna 37. keskkooli õpetaja: Noorema vanuserühma noodist laulmise harjutustes oli kasutatud kõiki õpitud rütmivorme ja helistikke: C-a, F-d, G-e. Võrreldes eelnevate aastate olümpiaadide noodist laulmise voorudega, oli selle aasta üldine tase kõrgem. Õpilastel oli võimalus laulda nii astmenimedega kui tähtnimedega. Rõõmustas, et sel aastal lauldi märgatavalt rohkem relatiivses noodilugemissüsteemis, mis on meie koolimuusika üks prioriteete. Seetõttu eksiti ka vähem kõlamudelite laulmisel, täpsemalt peeti kinni rütmipildist. Suurem osa osavõtjatest esitas harjutused ladusalt, vokaalselt korrektselt. Oli tunda õpetajate ja õpilaste suuremat tähelepanu ja tõsisemat ettevalmistust noodist laulmise vooruks. Esmakordselt anti välja auhind parimale noodist lauljale mõlemas vanusegrupis. Täname südamest Lydia Rahulat, kellelt tuli algatus ja auhinnad. Muusikaõpetajana on ta andnud märkimisväärse panuse relatiivse noodilugemissüsteemi rakendamisele Eesti koolimuusikas.

Anne-Liis Poll, Eesti muusika- ja teatriakadeemia vaba improvisatsiooni õppejõud: Tore, et on olemas muusikaolümpiaad, mis annab võimaluse sihikindlamalt suunata tähelepanu muusikaõpingutele (tava)koolides. Kuuldu-nähtu põhjal tooksin ära mõne omapoolse ääremärkuse, millele võiksid õpetajad edaspidi enam tähelepanu pöörata.

1. Psühholoogiline eelhäälestus, lavale tulek ning lavalt äraminek. Sirge selg, enesekindel samm, julge pealehakkamine on juba esinemise pool võitu. Selgelt ning kõlavalt väljaöeldud esineja nimi, laulu loojate nimed ning pealkiri kuuluvad samuti eelhäälestuse hulka.
2. Laulude valik. Laulude sisuline ning vokaalne raskusaste peaks lähtuma vanusest. Õpilast tuleks säästa kunstlikust võltsemotsioonist ning maneerlikust hääletekitamisest, mis pärsib tema isikupära. Saatega laulude puhul võiks siiski saade ka esinemisel toeks olla. Saateta esitus võib ju õnnestuda, kuid enamasti teeb esinemisnärv siin oma töö.
3. Tähelepanu tuleks pöörata laulude sisulisele ning dünaamilisele saatmisele. Liiga vali saade ei anna võimalust ilusal häälel esile tulla. Kohmakas saade aga pärsib tervikut.

Rõõmu pakkusid ka omaloomingulised palad. Lugude kirjutamise kaudu saavad ju õpilased põimida õpitud teadmisi oma mõtlemise ja fantaasiaga. Siingi soovitaksin esitusele suuremat tähelepanu pöörata, et mõtted, tunded, meeleolud jõuaksid selgemalt kuulajateni. Eks muusikat võib ju teha ka iseendale, ja see on väga teretulnud. Igasuguse sõnumi edastamine publikusse nõuab aga esitajalt suurema energia/aktiivsuse panustamist. Tean, et olete piiratud ajas teinud oma parima. Loodan, et võtate nendest tähelepanekutest just selle, mida oluliseks peate. Edu teile noorte, andekate, loovate, isikupäraste muusikute märkamiseks ning nendega töötamiseks!

Aive Skuin, Audentese erakooli ja Loo kooli õpetaja: Noorema vanuseastme kirjalik test koosnes 13 ülesandest, millest kuus tuli lahendada audio-visuaalsete materjalide abil. Kolmes ülesandes küsiti juhendis nõutud rahvusooperi Estonia ning teatri- ja muusikamuuseumi veebilehe tundmist ning muusikateoreetilisi ülesandeid oli neli. Küsimusi koostades keskendusime ainekavas rõhutatud teemadele ning lõimumisele. Muusika kuulamise ülesannetes tuli õpilastel ära tunda ABA vorm, leida muusikapalale vastav dünaamiline skeem, tajuda õigesti meetrumit ning määrata helilaadi, kirjutada astme- ning tähtnimesid (altereeritud noodid). Noodipildi järgi oli vaja ära tunda muusikapalaga sobiv noodinäide. Selget äratundmisrõõmu pakkusid noortele Robbie Williamsi laulu „Candy” kuulamisega seotud ülesanded. Laulu refrääni nootidele kirjutati rõõmuga alla astmenimesid, kuigi JO -võti asus ebaharilikus kohas. Videokatkendis tuli ära tunda puhkpille, keelpillirühm ja dirigent Eri Klas. „Nukitsamehe“ filmimuusika autorit Olav Ehalat oskasid nimetada peaaegu kõik, kuid Heino Elleri „Kodumaise viisi” pealkirja ning autori nimetamisega jäid pooled vastanutest hätta. Kõige paremini õnnestusid taktimõõtude ja meetrumi määramised, raskeimaks muusika kuulamise ülesandeks osutuski „Kodumaise viisi“ ülesanne.

II osas osutus raskeimaks n-ö „sisemise kuulmise” ülesanne. Tegemist oli katkendiga Rene Eespere laulust „Ärkamise aeg”, kus tuli noodistada tühjad taktid etteantud rütmidega. Ülesande lahendas perfektselt kirjalikus voorus parima tulemuse saanud Angelika Anette Antsmäe. Üldiselt ei tuntud laulu ära, seega ei vastatud ka heliloojat ega laulu pealkirja. Paremini tuldi toime XXVI üldlaulupeol lastekoori laulu „Meie kiisul kriimud silmad” tundmisega. Astmenimesid kirjutasid lapsed eksimatult, kuid sagedasti jääb taolistes ülesannetes mõni punkt saamata, sest unustatakse märkimata kas võtmemärk, JO-võti, viiulivõti või taktimõõt.

Veebilehtede alusel moodustatud ülesannetes küsisime RO Estonia solistide hääleliike ning RO Estonia peadirigenti (valikvastused). Ettevalmistus oli hea, õigeid vastuseid palju. Teatri- ja Muusikamuuseumi koduleht aga uuenes just küsimuste koostamise ajal ning seetõttu leidsime küsimuse otse esilehelt. Kuigi „Muuseum algab Südamest”, oli jaanuari algul peatähelepanu hoopiski August Pulstil ning tema kohta ka küsimus. Paljud lapsed kirjutasid pildi alla ekslikult Peeter Süda nime – järelikult teatakse, et teatri- ja muusikamuuseum on Peeter Süda tegevusega seotud.

Euroopa rahvaste (Poola, Ungari, Saksamaa, Suurbritannias ja Austria) muusika küsimus valmistas tõsist peamurdmist. Analoogiline ülesanne meie naaberrahvaste muusikast oli juba piirkondlikus voorus. Raskusastme tõstmiseks oli seekord mõisteid ning nimesid rohkem kui lahtreid ning lisaks pidi ka riigi pealinna ise välja mõtlema. Pool õpilastest kirjutas Elvis Presley üllatuslikult Suurbritannia veergu, maksimumpunkte ei saanud selles ülesandes keegi.

Enam valmistas rõõmu muusikaliste väljendusvahendite ülesande lahendamine. Õpilastel tuli näite järgi kirjutada skeemile muusika väljendusvahendid (meloodia, tempo, dünaamika, rütm ja tämber) ning paigutada etteantud sõnad kokku sobivate väljendusvahenditega. Vastuseid lugedes selgus, et õpilased tunnevad sõnavara hästi ning oskavad seda ka kasutada. Siin võib näha otsest seost uute muusikaõpikute kasutusele võtmisega, kus on muusikalistele väljendusvahenditele varasemast rohkem tähelepanu pööratud.

Rael Rent –
vanema vanuseastme võitja

Eraldi küsimus oli Grammy-auhinna võitjate kohta. Paar õpilast teadsid üllatuslikult täpselt, mille eest Arvo Pärt ja Tõnu Kaljuste selle auhinna said ning ülesande eest saadi rohkesti maksimumpunkte.

Kirjalik test tõi taas välja probleemi, millega koolielus igapäevaselt kokku puutume: funktsionaalne lugemisoskus ei ole õpilaste tugevaim külg. Punkte kaotatakse seetõttu, et ülesandes ei panda kõike tähele või jäetakse pool ülesannet lugemata.

Muusikalises kirjaoskuses tõusis esile nüanss, millele õpetajad võiksid tähelepanu juhtida: pidekaare alla kirjutati astmenimed topelt, seda ei tohiks teha.

Piirkondlikus voorus kerkis esile õpilaste ükskõiksus noodinimede tähesuuruses. Kirjutame ikka astmenimesid trükitähtedega ja tähtnimesid kirjatähtedega (kui need pole suures oktaavis). Noodivarred kirjutatakse vasakult alla alates 3. joonest, ka selle reegli vastu oli eksimusi. Tundub, et nii üldharidus- kui ka muusikakoolides ei järgita neid reegleid väga järjekindlalt.

Olümpiaadi nooremas vanuserühmas osales kaks õpilast, kes sooritasid testi vene keeles. Väga tubli oli Sillamäe Kannuka kooli õpilane Jelizaveta Belikova. Kõik 22 osavõtjat nooremas vanuseastmes õpivad ka muusikakoolis. Suurim punktisumma oli 60,85 punkti (max 68) ja kõige väiksem 29,4 punkti. Keskmine punktisumma 47,4 punkti. Tööde tase oli meeldivalt ühtlane, kuid piisava raskusastmega ning see võimaldas parimatel siiski eristuda.

Kerri Kotta, Eesti muusika- ja teatriakadeemia muusikateoreetiliste ainete õppejõud: Teatavasti eeldab muusikaolümpiaadil osalemine ka muusikateemalise essee kirjutamist. Tegemist on üsna nõudliku ülesandega, kus võivad hätta jääda ka kogenud kirjutajad, sest muusikaelamuse kõige olulisemat osa – saadud emotsionaalset kogemust – on tavapärase kirjeldusega peaaegu võimatu autentselt edasi anda. Seetõttu piirdusid paljud esseed tõdemusega, et kirjeldatav muusikasündmus kas meeldis või jättis lausa kustumatu mulje, s.o tõdemusega, millega esseed lugeval inimesel – eriti, kui autor on talle võõras – pole just kuigi palju peale hakata. Tühjaks jäänud ruum aga täideti muusikute elulugude, ansamblite diskograafia ja kontserdil toimuva kirjeldustega, millel saadud elamusega ka just palju ühist ei olnud. Õnneks oli ka erandeid. Olümpiaadil kõrgeid hindeid saanud esseesid iseloomustaski suurem arutluslikkus, s.o autori võime saadud muusikalisest kogemusest distantseeruda ning seda analüüsida. Ehk teisisõnu õpilase oskus liikuda elamust pakkuva sündmuse pelgast nentimisest edasi näidates, et sellest ka midagi õpiti, et selle kaudu avardus maailm. Erinevalt lihtsalt muljetamisest pakuvad sedalaadi arutlevad tekstid ka midagi autorit mitte tundvale lugejale, sest just nende kaudu laseb autor heita lugejal pilgu oma mõttemaailma, põhjustesse, mis seovad autorit kirjeldatava sündmusega just talle ainuomasel viisil. Seega oleks soovitatav tulevastes esseedes vältida muusikute elulugude, bändide diskograafia jms ümberjutustusi ja põhjendamata emotsionaalsete reageeringute kirjeldusi stiilis „meeldis – ei meeldinud“ ning need tuleks asendada pigem arutlustega, mis prooviksid vastata küsimustele – miks kirjeldatav sündmus üldse oluline oli ja missuguseid mõtteid see tekitas, kuidas seostus see sellega, mida ma kirjeldatava nähtuse kohta juba varem teadsin, mida ma võiksin sellest kogemusest õppida jne. Muusikaolümpiaadil demonstreeriti ka omaloodud teoseid. Palett oli üsna kirev, kuigi instrumentaalmuusika osakaal näib igal järgneval olümpiaadil muutuvat aina olulisemaks. Kuulda sai nii teatava kompositsioonitehnilise ülesande lahendusena loodud teoseid kui ka traditsioonilisemaid, meeldejääval muusikalisel kujundil põhinevaid helindeid. Tuleb tõdeda, et kõrgeid hindeid said tööd, milles mõlemad eelpool mainitud aspektid olid tasakaalus ja omavahel orgaaniliselt seotud. Muusika teatavasti „ei hakka tööle”, kui selle aluseks olev kujund on liialt nõrk. Kuid hea kujundi leidmine on alles algus. Ka kõige parem muusikaline idee ammendab end teatava aja jooksul, mistõttu tuleks mõelda selle arendamisele. Samuti on oluline teadvustada ka seda, kuhu areng lõpuks välja jõuab. Parimaks hinnatud töödes oli see kõik olemas.

Gümnaasiumiaste

Timo Steiner, helilooja, žürii esimees: Loominguvoorus komponeerisid noored peamiselt laule ja kuna autor seda tihti ise ka esitas, oli ka hingestatud ettekanne tagatud. Põnevamad nende hulgast kasutasid mitmehäälset vokaali, erinevaid taustapille või olid oma loo lausa kantaadilikuks arendatud. Aga oli ka šabloonsemaid ja sellega oma eeskujude varju jääma kippuvaid lahendusi. Umbes kolmandik osalejatest valis keerulisema tee ja esitas olümpiaadil instrumentaalse pala. Tundub, et selles žanris ollakse veel rohkem kinni traditsioonides. Kas tuleb see sellest, et kuulatud instrumentaalse muusika hulk on vokaalsest väiksem või on jäädud oma pillimänguoskuste vangi, aga vähesed julgesid oma loominguga ennast avastama liikuda. Põnevamad mõtted liiguvad žanrite vahel. Elamuseks sai teos, mis liikus uue muusika kompositsiooni ja laulu piirimail otsides oma teed viiuli ja laulu vahel, meloodiat omamoodi ümberöeldes. Ja muidugi võidutöö, kus autor lisaks muusikateosele oli maalinud ka pildi, jättes kuulaja fantaasia nende vahele mõnusalt hõljuma.

Jaan Krivel, vaba improvisatsiooni magister, RAMi laulja: Kuulasin vanema vanuseastme kahte esinemisvooru. Esimeses voorus esitas iga osaleja vabalt valitud laulu ja teises voorus esitati omaloomingut. Kuulsin väga palju andekaid noori. Nii esituse kui ka loomingu voorus väljendus nende võimekus väga mitme nurga alt. Kõik teavad, et küll on hea teha tööd andeka õpilasega. Sellel olümpiaadil olid koos just need andekad. Aga andekas õpilane nõuab ka õpetajalt palju rohkem. Lapse võimekus võibki jääda avastamata, kui sinna juurde ei käi töö ja väga asjatundlik ja detailne juhendamine. Võimekad inimesed on need, kellega peabki tööd tegema, sest nad on võimelised seda vastu võtma ja nad saavad aru ka muusika sügavamatest kihtidest. Mõnegi õpilase puhul jäi tunne, et ettevalmistus oleks võinud olla põhjalikum. Laulu ettekannet harjutatakse. Õpitakse selgeks viis ja sõnad, aga konkursil võidab parimatest ikkagi see muusik, kellel on isikupära. Seda annab võimekates õpilastes esile tuua just väga sensitiivne töö detailidega. Alustades lavale tulekust, seal oma koha leidmisest, esimese noodi kuuldavale toomisest, muusikas hingamisest ja kõlavärvide kuulamisest. Õpetaja peab olema abiks laulu kujundamisel, selle sisu väljatoomisel. Õpilane peaks leidma esitatavas loos oma lähenemise. Samas, esinejad on väga erineva lavalise kogemusega. Näiteks tütarlastekoori neiud on harjunud olema laval – nende esinemine on enesekindlam ja vabam, kui sellel noorel, kellel ei ole olnud nii palju esinemisvõimalusi. Olukorrad ei ole võrreldavad. Esiteks – mida me hindame ja teiseks – kuidas aidata seda noort, kes pole saanud nii palju kogemust? Ja kuidas üldse hinnata või omavahel võrrelda kahte esinejat – ühe puhul on näha, et ta on loodud lavale. Kogu tema olekus on artistlikkust ja lavalist vabadust. Tema kõrval on teine väga tubli esineja, kes teeb ka oma asja hästi, kuid tal ei ole lavalist sära. Siin peaks olema mõtlemise koht – kas me hindame olümpiaadil võistlejaid nagu spordis kümnevõistlejaid, kus võitjaks tuleb parima punktide summaga või võiks olla eesmärk siiski leida interpreet, keda me tahame tulevikus laval näha. Kuulates säravat esinejat ei lähe meile korda, et tema teooriavoor ei õnnestunud kõige paremini.

Omaloominguvoorus kuulsin väga hästi komponeeritud teoseid. Oli huvitavaid instrumentaalkoosseise ja ansambleid, kokku oli pandud väga erinevaid pille. Esitustes märkasin samalaadseid momente, mis laulude ettekandel. Lugu oli nüüd küll oma tehtud, kuid taas seisti silmitsi eneseväljenduse ja esitusega. Isegi kui teos ei olnudki nii suurepärane, päästis selle loo esitus, mis oli särav või isegi vaimukas. Minul jälle küsimus, kuidas hinnata? Enamikul juhul esitas loo autor ise. Paaril korral oli tunne, et see pala vajaks paremat interpreeti. Kuna õpetan vaba improvisatsiooni, leian, et noortele muusikutele oleks äärmiselt kasulik sellega võimalikult vara kokku puutuda. Loominguvoorus olid head teosed, kuid nad kõik olid võrdlemisi traditsioonilised nii oma vormi kui ka väljendusvahendite poolest. Vaba improvisatsioon aitab avardada piire, annab julgust eneseväljenduseks, arendab mõttekiirust ja oskust kasutada instrumendi ja hääle mitmekülgseid võimalusi. Improvisatsiooni kui loomingu eesmärgiks on arendada muusikut kasutama kõiki talle kättesaadavaid väljendusvahendeid.

Kadi Härma, Keila Kooli õpetaja: Lähtudes muusika uue ainekava põhimõtetest, kus suurem kaal on praktilistel tegevustel, põhines suur osa kirjaliku töö ülesannetest muusika kuulamisel – ülesanded 1–7. See oli veidi erinev eelmiste olümpiaadide kirjalikest ülesannetest, mis põhinesid rohkem muusikateoreetilistel teadmistel.

1. ülesanne näitas lavažanrite, helilaadide, hääleliikide ning instrumentaal- ja vokaalkoosseisude tundmist. Olümpiaadil osalejad pidid video- ja audionäidete põhjal otsustama, kas väide vastas tõele või mitte. Maksimaalselt oli võimalik selle ülesande eest saada 6 punkti. Suurima võimaliku summa sai kolm vastajat, kõige vähem saadi 3 punkti, mille teenis samuti kolm osalejat. Enim eksiti balletti ja vokaalsolisti hääleliike käsitlevate väidete juures.
2. ülesanne eeldas muusika kuulamise järgi muusikaliste väljendusvahendite ja pillide tundmist. Osalejad pidid leidma kõlavat muusikat iseloomustavad sõnad. Maksimumpunktid (3) said kõik osalejad.
3. ülesanne käsitles džässmuusika stiile, nende äratundmist ning kõlanud partiide sobitamist antud rütminoodiga. Kõige rohkem (5) vastajaid teenis 7 punkti 8-st võimalikust. Raskeimaks osutus traditsioonilise džässi (aeti segamini rock´n´roll´iga) ja jazz-rock´i ära tundmine, vähem eksiti swing´i ja ragtime´i määratlemisel.
4. ülesandes olid ühendatud Itaalia helilooja Giuseppe Verdi looming ning vastaja sisemine muusikaline kuulmine. Vaja oli parandada vead noodinäites, mis pärines ooperist „Rigoletto”. Üldiselt oli ülesanne lahendatud kenasti — 5,5—4,5 punkti teenis 12 osalejat. Alt vedas ooperi pealkiri – korduvalt pakuti „La Traviatat”.
5. ülesandes oli vaja ära tunda Johann Pachelbeli „Kaanoni” esituskoosseis ning kirjutada noodijoonestikule katkendis kõlanud bassiostinato poolnootides. 4 maksimumpunkti pälvis kolm õpilast, suurem osa sai vaid 1 punkti, sest eksiti helivältustes ja -kõrgustes ning unustati lisada taktimõõt.
6. ülesandes pidid õpilased polüfoonilises muusikapalas eristama saatehäältest teema, kuulama häälte sisseastumise järjekorda ning valima antud skeemidest kuulatuga sobiva. Samuti oli vaja määrata katkendit esitavad pillid. Maksimumpunktid 2 sai neli võistlejat. Keerulisemaks teema sisseastumisest osutus saksofonide tundmine, mis kahandas punktide arvu 1-le kaheteistkümnel vastajal.
7. ülesande aluseks oli rahvalaulul tuginev Mart Saare koorilaul. Meloodia oli antud, küsiti teema seade kohta. Suurim võimalik punktisumma 2. Üksteist vastajat sai 1 punkti, sest eksiti segakoori häälerühmade tundmisel.
8. ülesanne eeldas lisaks muusikalistele ka emakeelealaseid teadmisi. Töökäsu järgi pidid osalejad looma paarisriimil põhineva 4-realise luuletuse ning paigutama selle rütminoodi alla. Maksimaalselt võis selle ülesande eest saada 2,5 punkti, mille teeniski 22 töö sooritanut.
9. ülesandest alates käsitlevad ülesanded muusikalist silmaringi ajakirja Muusika põhjal. Selle ploki esimeses küsimuses on vaatluse all 2013. aastal esietendunud Eesti heliloojate muusikalavastused. Maksimumpunktid 3,5. Suurem osa õpilastest sai 2,5 punkti (7), kaks ei osanud ühtki loojat ja teose pealkirja kokku viia. Komistuskiviks sai Olav Ehala „Arabella“ ja Priit Pajusaare „Prints ja kerjus“, paremini teati Tõnu Kõrvitsa ooperit „Liblikas“.
10. ülesanne käsitles Eestis toimuvaid muusikafestivale ja nende kunstilisi juhte. Enim võis nende tundmise korral teenida 4 punkti, valdavalt saadi 2–3,5 punkti (16), üks vastaja ei teadnud küsitutest ühtegi. Rohkem eksiti Saaremaa ooperipäevade ja Brigitta Festivali juhi nime leidmisel loetelust.
11. ülesandes said olümpiaadil osalejad näidata oma teadmisi muusikasaadete „MI” ja „Klassikatähed” tundjana. Suurem osa vastajaist (13) sai maksimaalsed 2 punkti. Marcel Johannes Kitse kui noort andekat tšellisti teadis enamus, eksimusi oli „MI” ja selle saate autori tundmisel.
12. ülesanne käsitles rahvusooper Estonia 100. juubelisünnipäevat. Maksimaalselt sai teenida 2,5 punkti (1 osaleja), enamik teenis 2,25 punkti, sest puudus teatri ametlik nimetus.
13. ülesanne andis maksimaalselt 5 punkti ning need sai Eric Whitacre´i, Giuseppe Verdi, Björki, Maria Fausti ning Oliver Kuusiku tundmise eest. Enim eksiti Eric Whitacre´i, Björki ja Oliver Kuusiku tuvastamisel. Selles ülesandes sai kuus osalejat maksimumpunktid.

Üldiselt võib öelda, et 2014. aasta muusikaolümpiaadi gümnaasiumiastmel osalejad tundsid hästi muusika väljendusvahendeid ning oskasid siduda emakeelset teksti ja rütmi, üllatuslikult jäi vajaka teadmistest koori häälerühmade ja pillide tundmise ning noodistamise ülesannete juures. Muusikalise silmaringi avardamiseks võiks ennast veel rohkem ja järjepidevamalt kursis hoida Eesti muusikaelus toimuvaga.

Numbrite keeles kokku võttes oli suurim teenitud üldpunktisumma 50 võimalikust 42, väikseim 22 ja keskmine 35,6 punkti ehk töö oli jõukohane kõigile osalejatele.

Kõik vanemas rühmas osalejad olid muusikakooli ja/või -klassi taustaga.

—-

TULEMUSED

Noorem vanuserühm:

I koht ja kulddiplom: Angelika Anette Antsmäe – Gustav Adolfi gümnaasium (õp Moonika Tooming ja Lembi Mets)

II koht ja kulddiplom: Marta Külaots – Konguta kool (õp Katrin Libe ja Evald Raidma)

III koht ja kulddiplom: Triinu Hommik – Tartu Kivilinna gümnaasium (õp Inga Sermat ja Egle Põder)

Kulddiplom: Susanna Liisa Onoper – Tallinna reaalkool (õp Heli Roos ja Maire Roovik)

Hõbediplomid (tähestikulises järjekorras):

• Hanna Grete Allev – Jõgeva põhikool (õp Merike Katt)
• Andres Kauri – Kehtna põhikool (õp Lea Karjane)
• Hanna Miina Kivisäk – Vändra gümnaasium (õp Liivi Lumijõe)
• Kaisa Padur – Tallinna Mustamäe gümnaasium (õp Peep Mandre ja Leila Eespere)
• Triinu Piirsalu – Gustav Adolfi gümnaasium (õp Moonika Tooming ja Katrin Talmar)
• Seliina Schüts – Türi põhikool (õp Tiiu Schüts)
• Kerstin Tang – Kuressaare gümnaasium (õp Helle Rand, Pilvi Karu ja Lolita Äär)
• Kristiin-Heleen Toovis – Tallinna 21. kool (õp Kadri Mägi)

Pronksdiplomid (tähestikulises järjekorras):

• Sirle Allikivi – Pärnu Kuninga tänava põhikool (õp Reet Jürima ja Toomas Voll)
• Liza Belikova – Sillamäe Kannuka kool (õp Maria Popova)
• Pille Riin Erikson – Kadrina keskkool (õp Elene Altmäe)
• Liis Hääl – Orava põhikool (õp Maaja Glaser)
• Simone Minn – Keila kool (õp Kadi Härma)
• Kerstin Ojavee – Otepää gümnaasium (õp Eve Eljand)
• Miina Aleksandra Piho – Haanja kool (õp Maire Nirk)
• Merilin Prantsus – Võhma põhikool (õp Maila Juudas)
• Mihhail Trifanov – Narva Kreenholmi gümnaasium (õp Olga Razguljajeva)

Eripreemiad nooremas vanuserühmas:

Parim omalooming – Triinu Piirsalu

Parim laulu esitus – Sirle Allikivi

Parim noodist laulmine – Susanna Liisa Onoper

Parim kirjalik töö – Angelika Anette Antsmäe

Parim essee – Pille Riin Erikson

Vanem vanuserühm

I koht ja kulddiplom: Rael Rent – Pärnu Sütevaka humanitaargümnaasium (õp Aire Luhaoja)

II koht ja kulddiplom: Marianne Leibur – Gustav Adolfi gümnaasium (õp Merle Ilus)

III koht ja kulddiplom: Karin Kuulpak – Gustav Adolfi gümnaasium (õp Merle Ilus)

Kulddiplomid (tähestikulises järjekorras):

• Kristi Koppel – Elva gümnaasium (õp Merike Allik)
• Saimi Ester Kortelainen – Tartu Karlova gümnaasium (õp Imbi Goldman)
• Kärt Männa – Saaremaa ühisgümnaasium (õp Mari Ausmees)
• Lisanna Männilaan – Tallinna 21. kool (õp Kadri Mägi)
• Elisa Polov – Tallinna inglise kolledž (õp Margot Peterson)
• Patrik Sebastian Unt – Rapla ühisgümnaasium (õp Eha Meidla)

Hõbediplomid (tähestikulises järjekorras):

• Gertrud Aasaroht – Otepää gümnaasium (õp Eve Eljand)
• Laura Danilas – Otepää gümnaasium (õp Eve Eljand)
• Laura Kruusamäe – Värska gümnaasium (õp Galina Viskar)
• Paula Pajusaar – Tallinna inglise kolledž (õp Margot Peterson ja Rando Nurmsaar)
• Aleksandr Škljarov – Narva Vanalinna riigikool (õp Riina Vohta)
• Tauno Tamm – Pärnu ühisgümnaasium (õp Evelin Mei ja Toomas Voll)
• Ursel Tilk – Rapla ühisgümnaasium (õp Eha Meidla)

Pronksdiplomid (tähestikulises järjekorras):

• Elis Kannimäe – Antsla gümnaasium (õp Eda Hirson)
• Reesi Koidu – Tarvastu gümnaasium (õp Merle Mets)
• Kadi-Kristel Muru – Paldiski gümnaasium (õp Eliise Muru)
• Timo Mäeots – Paide ühisgümnaasium (õp Anne Rikberg)
• Eerik Robert Ots – Rapla ühisgümnaasium (õp Eha Meidla)
• Artur Rehi – Jõgevamaa gümnaasium (õp Maret Oja)
• Karl Andreas Sprenk – Rakvere gümnaasium (õp Linda Gordejev)

Paula Pajusaar – parim omalooming vanemas vanuserühmas

Eripreemiad vanemas vanuserühmas:

Parim omalooming – Paula Pajusaar

Parim laulu esitus – Timo Mäeots

Parim noodist laulmine – Rael Rent

Parim kirjalik töö – Rael Rent

Parimad esseed – Saimi Ester Kortelainen ja Timo Mäeots