Räägi, kuidas tahad, aga kirjuta õigesti ehk Kuidas tappa lohe juba munas
Kristjan Jaagu sünnipäeval austame head ja kaunist eesti keelt. Heiskame lipu, teeme ERR-i järjekordse etteütluse ja oleme uhked, et nii väike rahvas oma riigis oma keelt räägib ja kirjutab. Siis on pidu läbi ja võime oma keele aastaks õnnelikult unustada.
Rääkides emakeelest, keskendume sõna teisele, mitte esimesele poolele. Mida ütleb ema lapsele? „Ma armastan sind. Kas sa süüa tahad? Tule siis ruttu!” Meie keha oskab väga hästi seda lihtsat suulist teavet töödelda. Kopsumahutäis infot korraga, sest üle kümne sõna me korraga seedida ei suudagi. Kuid kirjalikku teksti koostades saame, oh häda, moodustada hirmpikki vonklevaid lauselohesid, mille teab kui mitu pead purskavad tapvat sõnamassi. Kui sihuke tulimadu ründab, pole pääsu. Lugeja sureb, lämbub kõne keerukuses. Ema lapsele nii ei teeks.
Keeleteadlane Sirje Mäearu pakub naljakaid näiteid, kui kaugele keelt väänata võib. „Töötaja, kes töötab, võtab endale täieliku individuaalse materiaalse vastutuse materiaalsete väärtuste mittesäilimise eest” või „Vedaja teostab kliendile variseva kauba vedu elavdava koolituspäeva”. Asi on naljast kaugel, kui avastame, kui levinud on nii bürokraatiakeel kui ka loogikavabadus meie oma kirjutistes.
Aastaid olen ise keelehuvilisi koolitanud ja tekste toimetanud. Võin käsi südamel väita, et ükski õppur pole keelt meelega ahistanud. Nad lihtsalt pole keelele mõelnud, sest emakeeleoskus tundub nii loomulik. Inglise keelega nähakse korrektsuse, selguse ja sisukuse nimel vaeva, emakeelega mitte. Kuskilt on valla pääsenud kuri keeletava, mis paljuneb pooldumise teel nagu katk ja muud taudid ikka. Põhjust vaagides olen mõelnud, et meie võimuhierarhia peab olema ikka väga kõrge, kui tavakeel ametikeelest nii tohutult erineb, kui ametnik oma keele poolest inimesest nii kaugel on.
Koolist väljub kena noor, kes just-just oma keeleteadlikkust riigieksamil mõõtnud ja kel see on leitud olevat vähemalt rahuldav. Siis hakkab ta ametitekste lugema ja kohtub keelekoletisega, kes oleks eksamil pälvinuks stiilihinde kaks. Ametikirjad, juhendid, tüüpblanketid ning liigagi palju aruandeid, ülevaateid ja muu võrgus avalik on kirjutatud nii, et lugeja saab kindla signaali selgete lausete mõttetusest. Ta hakkab uskuma, et lohisev ja segane jutt ongi see õige. Ehk nagu nentis mu kena haritud riigiametnikust koolituja: „Kui ma nii lihtsalt kirjutan, nagu teie õpetate, arvab kantsler äkki, et ma olen rumal.”
Kuidas veenda teda vastupidises? Suure lohega rinnutsi minna on risk. Aga muna puruks lüüa jõuab iga lapski. Mis muna just lohe oma on, saab vanem ja targem talle näidata. Usun, et peame täiendama gümnaasiumi, aga miks mitte juba põhikooli õppekava. Esseevormi harjutamise kõrval ja isegi enne seda peaks pidevalt lihvima ametitekstide koostamist. Treenima tarbeteksti sõnumi esitamist lühidalt ja täpselt. Baaris oskame nõuda, et klaasis oleks õlu, mitte vaht. Me ei tohi nõustuda ka kirjaliku sõnavahu, täpsemalt -mulinaga. Kui noored peaksid kogu aeg mäletama, kuidas õige tarbetekst välja näeb, ei saaks asutused enam öelda: „Me kõik oleme alati nii kirjutanud.” Kauni emakeele säilimise nimel tuleks ehk Under, Alver ja Tuglas ajutiselt kõrvale panna ja keskenduda senisest rohkem lihtsa keele võludele.
Lisan mõne näite nii kantseliidist, inglise-eesti segagrammatikaga kui ka lihtsalt loogikata kirja pandud sõnumitest, paljusõnalisusest pealekauba. Vigu kohtab tihti koos, sest õigel draakonil ongi mitu pead. Aga õige keelekangelane või -kangelanna oskab neid raiuda nii, et igast tüvest kolme uut enam välja ei kasva. Sellega päästab ta meie kauni printsessi – Tema Kõrguse Eesti Keele.
Näiteid
Sõnakordused, pms riigiameteist:
- Ettevõtte personalipoliitika aluseks on kompetentne personal.
- Liidu liikmetel on õigus igal ajal kirjaliku avalduse alusel välja astuda Liidu liikmest.
- Need tegevused on aluseks uuenduste ja arendustegevuste tegemisel ja arendamisel.
- Toimuvad sotsiaalsete lõhede süvenemise vähenemist toetavad tegevused.
Sisutu sõnajada, mille mõtet kirjutaja isegi ei tea, pms suurtest asutustest ja ettevõtetest:
- Kuid täna ka kõrgemalt hinnatud olemasoleva teenindustaseme hoidmine on ettevõtte kogukonnale igapäevane väljakutse ja ühist pingutust nõudev.
- Panustasime juhtide arendamisse rätsepatööna ettevõtte jaoks kohandatud koolituste läbiviimisega.
- Käesoleva juhtumi puhul osutus remondikalkulatsiooni järgi sõiduki taastamine majanduslikult otstarbekaks.
Mitmesõnatermin, sealtsamast:
- teenindavatel ametikohtadel töötavad inimesed;
- varade hindamisega tegelevad spetsialistid.
Võõrsõna omasõna asemel:
- personaalne treener võiks olla isiklik;
- regionaalne koostöö võiks olla piirkondlik;
- infrastruktuur võiks olla taristu.
Sõnajärjekord, pms turundusvaldkonnast:
- Pane flanellist tõmblukuga pluus selga ja naudi soojust.
- Müüa renoveeritud rõduga korter Nõmmel.
- Ekskursiooni käigus käime Rahvusraamatukogus, kus on hoiul hindamatu väärtusega munkade käsikirjad.
Eurobürokratismid ja võõrkeel eesti tekstis, kõikjalt:
- Uute juhendite tõlkimine ja kirjastamine jätkub vastavalt sellele kui need avaldatakse IVSC poolt.
- Omame asjast selget ülevaadet.
- Hoone kolm ülemist korrust saavad olema executive korrused, kus asuvatel tubadel on prantsuse rõdud ning viimasele korrusele tuleb executive lounge.
Lõpetuseks minu kõigi aegade lemmik, mille kinkis tuntud keeletoimetaja Enel Ormus:
- Seadusega metsas hulkuvaid koeri maha lasta ei tohi.
Aga keelelohesid tohib hävitada küll. Vaprat meelt ja teravat keelt meile!
[…] Loone Ots, Õpetajate Leht, 14.03.2014 […]
Kristian* Jaak Peterson