Ülikoolid avasid koolivaheajal uksed abiturientidele
Möödunud nädalal võõrustasid ülikoolid keskkoolilõpetajaid. Juba 14. märtsil hakkas end tutvustama Tallinna ülikool, 18. märtsil tegi seda tehnikaülikool, 19. märtsil avasid õpilastele uksed kõik Tartu kõrgkoolid, 20. märtsil kunstiakadeemia.
Tallinna ülikoolis võeti koolinoori vastu pidulikult: laulis üliõpilaste kammerkoor, peeti toredaid loenguid ja pakuti kõigile kommi. Hakkas silma, et õpetajaks õppima kutsusid abituriente noormehed: tulevane eesti keele ja kirjanduse õpetaja Tauno Mihklepp ja tulevane klassiõpetaja Marko Laanes. Võib-olla just tänu sellele käis kasvatusteaduste instituudi laua juures lisaks neidudele ka noormehi. Tauno Mihklepp rääkis abiturientidele, et pole päevagi kahetsenud, et valis TLÜ-s humanitaarpedagoogika eriala, sest näeb nüüd kooli ja õpetajaid hoopis uues valguses. Talle on olnud suur üllatus näiteks see, et koole võib olla väga erinevaid. Waldorfi kooli külastamine oli talle tõeline avastus. Teooriat õppides on ta mõelnud, kui paljud tema kooli õpetajad teooriaga arvestasid, jõudes järeldusele, et mõni neist ei teinud seda üldse. Üllatas teda ka see, et loengud pole ülikoolis lihtsalt loengud, vaid pigem vestlused õppejõuga.
Marko Laanes märkis samuti, et teooria näib olevat üks asi ja tegelik koolielu midagi muud. Ta kutsus abituriente teooriat selgeks õppima ja seda ellu viima. „Kuulake oma südame häält, tulge lahtiste uste päevadele, tulge tudengivarjuks, käige nooremate klasside tunde vaatamas ja tehke oma otsus,” ütles Marko Laanes abiturientidele.
Heli Toomejõe, tulevane klassiõpetaja, lisas omalt poolt, et õpetajaks õppija näeb kõike hoopis uut moodi. Õpilasena tundus talle, et õpetaja on jumal, kes teab kõike ega eksi kunagi. Aga Tallinna ülikoolis õppides hakkas ta juba esimese vaatluspraktika ajal mõtlema, et võib-olla oleks saanud õpetaja teha ka parema otsuse.
Tehnikaülikooli arhitektuuri ja urbanistika eriala stend.
Kuidas saada õpetajaks õppima praegusest rohkem noormehi? Kõik õpetajakutse reklaamijad arvasid, et eeskujuga. Tauno Mihklepp lisas, et suhtumine ongi juba paranemas. Kui sõbrad algul imestades küsisid, miks ta õpetajaks õpib, siis nüüd on nad juba nõus, et poisid võivad samuti õpetajaks õppida, ja mitte ainult kehalise kasvatuse õpetajaks, vaid ka kirjanduse ja muude ainete omaks, kusjuures see võib olla ühiskonnale vajalikumgi kui eriala, mida nemad õpivad.
18. märtsil pidas avatud uste päeva Tallinna tehnikaülikool. Väljaspool Tallinna elavatele tehnikahuvilistele saadeti järele viis suurt bussi: Tartusse, Sillamäele, Narva, Pärnusse, Viljandisse. Registreerimiseks näitasid noored vastuvõtulauas nutitelefonist triipkoodi, mille nad olid internetis registreerimisel saanud. Ikkagi tehnikaülikool.
Tehnikaülikooli aulas tutvustasid kõik teaduskonnad ja kolledžid suurel erialamessil oma õppimisvõimalusi ning tudengid näitasid oma uusimaid leiutisi, näiteks Robotexil valminud mõtte- ja osavusmängu Airmazer. Skeemipesa ja Kae Kooli boksides tutvustati alternatiivseid õppimisvõimalusi. Muidugi demonstreeriti ka vanu häid keemiakatseid (kuidas vedeliku värvus muutub või kolvil kork pealt ära lendab jms). Tudengikandidaatidele tehti ekskursioone TTÜ linnakus ning noored said vestelda nii ülikooli õppejõudude ja tudengitega. Paljudele oli uudis innovatsioonikeskus Mektory.
19. märtsil toimusid lahtiste uste päevad korraga viies Tartu kõrgkoolis: Tartu ülikoolis, Eesti maaülikoolis, Eesti lennuakadeemias, Tartu kõrgemas kunstikoolis ja Tartu tervishoiu kõrgkoolis. Tartussegi sõideti eribussidega kokku kogu Eestist: Tallinnast, Narvast, Pärnust, Viljandist ja Võrust.