Ajalooõpetaja, kes teeb bändi

4. apr. 2014 Tiina Vapper - 1 Kommentaar

Andero Nimmeri nädal näeb välja nii, et esmaspäevast neljapäevani õpetab ta Turba gümnaasiumis ajalugu ja ühiskonnaõpetust, reedest pühapäevani teeb oma ansambliga NimmerSchmidt Tartus muusikat. Looga „Sandra” osalesid nad ka tänavusel Eesti Laulul. „Õpetajatöö on minu jaoks number üks, muusikuamet on rohkem hobi, mis ei tohi koolitööd segama hakata,” kinnitab Andero. „Kuigi Eesti Laulu ajal tuli mõnikord ka koolist puududa, et proovides käia.”

Kolm aastat õpetajakogemust

Andero meenutab, et kui ta 2005. aastal Turba gümnaasiumi kuldmedaliga lõpetas – kusjuures nende klassis oli kahele kuldmedaliga lõpetajale lisaks ka mitu hõbemedaliga lõpetajat – ja läks Tartu ülikooli ajalugu õppima, pakkus direktor kohe välja, et ta võiks oma endisesse kooli ajalooõpetajaks tulla. Pärast bakalaureu­seõpingute cum laude lõpetamist ja aastapikkust sõjaväeteenistust astus Andero ajaloo magistriõppesse ning hakkaski selle kõrvalt peagi õpetajana tööle. Praeguseks on ta koolis töötanud kolm aastat. „Esimesel aastal käisin kord nädalas Turba gümnaasiumi õhtukooli õpilastele tunde andmas, päevakoolis olen õpetaja teist aastat,” jutustab Andero. „Magistrikraadi saamine võttis õpetajatöö tõttu kauem aega: õppisin Tartu ülikoolis ajaloolaseks, mitte ajalooõpetajaks ja pidin läbi tegema ka õpetajakoolituse Tallinna ülikoolis. Tundide andmise kõrvalt lõputööd kirjutada ei olnud samuti lihtne. Eriti esimene aasta on koolis selline, et õpetamise kõrvalt muud teha ei jõua. Annan ajalugu ja ühiskonnaõpetust alates viiendast kuni lõpuklassideni välja ning pidin end kõikide õpikute ja õppekavadega kurssi viima, ka tundide ettevalmistamine ja tööde parandamine võttis palju aega.”

Elukutse, mis meeldib

Teine kooliaasta on Andero sõnul olnud tunduvalt lihtsam, sest paljud töölehed ja esitlused on juba olemas. Ka õpilased on tuttavad. „Tean, kes on Arno, kes Toots, kes Kiir, ja nemad tunnevad mind.” Andero on veendunud, et koolis ei saa töötada, kui see töö ei meeldi, ning tunnistab, et ta on elukutsevalikuga väga rahul. „Õpetajatöö annab fantastilise kogemuse. Arvan, et kui klassi ees hakkama saad, tuled elus kõigega toime.”

Sellest õppeaastast on Andero ka üheksanda klassi juhataja. Kõik tema klassi 13 õpilast on õpetaja arvates toredad inimesed. „Klassipildil paistame välja üsna ühevanused, paljud vanemad olid fotot nähes küsinud, kas see on tõesti klassijuhataja. Aga lapsevanemate koosolekul keegi ühtki paha sõna ei öelnud,” naerab Andero, kelle sõnul on nooreks õpetajaks olemisel ka oma eelised. „Mulle julgevad õpilased oma muredest ja probleemidest alati rääkida. Kuulan nad ära ja püüan nõu anda. Väikese maakooli pluss on, et kõik tunnevad kõiki, kõik on omad ja omavahelised suhted on head.”

Muusikahuvi tuli kodust

... ning koos bändikaaslaste Fredy Schmidti ja Indrek Mälloga laval. Fotod: Tiina Vapper ja Merilyn Merisalu

… ning koos bändikaaslaste Fredy Schmidti ja Indrek Mälloga laval. Fotod: Tiina Vapper ja Merilyn Merisalu

Kui ajaloohuvi tekkis Anderol koolis ning selle äratajateks olid tema õpetajad, esmajoones Heiki Haljasorg, samuti Regina Multram ja Kai Kiiver, siis muusikapisik on pärit kodust. „Mu isa on olnud klaverimängija ja teinud bändi. Illusioon oli omal ajal selle alevi kõige kuulsam ansambel, mis mängis pidudel tantsuks kantri­stiilis muusikat. Isa mind klaverit mängima ei õpetanud, aga kuna kodus olid klaver ja süntesaatorid, õppisin klaverimängu ise selgeks,” räägib Andero. Kümme aastat käis Andero kohalikus muusikastuudios Nissi Trollid, õppis Tõnu Sal-Salleri juhendamisel trumme ja mängis neid ka puhkpilliorkestris. „Kooli ajal olin vaikne ja tagasihoidlik poiss, mulle meeldis palju lugeda ja muusikat kuulata, kusjuures minu lemmik on alati olnud just 1950.–1990. aastate muusika. Kooli ajal hakkasin ka ise lugusid kirjutama – muidugi mitte pliiatsiga noodipaberile, vaid mängisin need lood linti.”

Parima alternatiivalbumi auhind

Ülikooli ajal, täpsemalt 2009. aastal lõid Andero Nimmer ja Indrek Ups ansambli Laika Virgin. „Olime n-ö kaks meest metsast, aga leidlikud ja nutikad, tegime palju tööd, uskusime endasse, ning saimegi 2010. aastal Chalice’i ehk Jarek Kasariga plaadilepingu,” jutustab Andero. „Esimesele plaadile kutsusime laulma mitmeid tuntud noori lauljaid, nagu Kene Vernik, Marten Kuningas, Robin Juhkental, Janne Saar, samuti näitleja Sergo Vares, kes kõik olid nõus. Meie ansambli esimene laulja oli Fredy Schmidt. Loole „Nähtamatu” tehtud muusikavideo sai tuntuks ja ka raadios hakati meid mängima.”

Laul „Ilusad inimesed” pääses ka Eesti Laulule, kuid diskvalifitseeriti. Nimelt laadisid autorid oma loo internetti üles lubatust 20 minutit varem ja inimesed olevat rahvusringhäälingut lausa kirjadega pommitanud, et see laul maha võetaks. Küll aga võitis ansambel Laika Virgin 2012. aastal Eesti muusikaauhindade jagamisel parima alternatiivalbumi auhinna.

Paraku ansambel kauaks kokku ei jäänud. „Bändi tegemine on nagu abielu,” arvab Andero. „Pead nende inimestega pidevalt koos olema, igaühel on oma head ja vead. Mingil hetkel tekkisid erimeelsused, igaüks tahtis eri stiilis muusikat teha, me ei mahtunud enam ühte ruumi ära. Eks selliseid probleeme on olnud igas bändis, see käib asja juurde.”

2013. aastal asutasid Andero Nim­mer ja Fredy Schmidt uue an­sam­bli Nimmer­Schmidt.

NimmerSchmidt ja „Kirgede torm”

Kuna Fredy elab Tartus, sünnibki NimmerSchmidti retroelementidega muusika praegu peamiselt ülikoolilinnas. „Lugusid teeme Fredyga kahekesi,” selgitab Andero, kelle sõnul käib lugude tegemine nii, et kumbki pakub teisele oma mõtted välja ja parimaid neist arendatakse koos edasi. „Kõige tähtsam on leida muusikaline idee, loo algharmoonia, alles seejärel tulevad sõnad ja viis. Fredy on laulja ja bändi nägu, mina mängin klahvpille. Kui kontserte teeme, on laval lisaks veel kaks pillimeest, trummar ja basskitarrist. Minul endal sai trummidest sõjaväes lõplikult isu täis – pärast kolmekuist sõduri baaskursust olin kogu ülejäänud aja rivitrummi rühmas ja mängisin kaitseväe orkestris.”

Ansambli NimmerSchmidt eripära on, et kõik nende laulud on eesti keeles. „Miks peakski eesti ansambel laulma inglise keeles, seda enam kui eesti keeles tuleb laulu sõnum paremini esile,” arutleb Andero. Tehnilises mõttes on tema hinnangul praegusel ajal muusikat lihtne teha. Igaüks, kes tahab, võib kodus lindistada, vaja läheb vaid arvutit, helikaarti ja laulmiseks mikrofoni, kusjuures tulemus on suhteliselt hea kvaliteediga. Eestis on kodus salvestamist aastaid propageerinud Vaiko Eplik. Kodus saab suurema osa tööst ära teha, viimane lihv tuleb anda stuudios.

Jaanuaris tuli välja Nimmer­­Schmidti esimene plaat „Kirgede torm”. „Plaadi väljaandmiseks on vaja vähemalt paar-kolm tuhat eurot, mis õpetajapalgast ei oleks mõeldav,” räägib Andero. „Seetõttu panime oma albumi projekti üles Hooandja ühisrahastusportaali ja meil läks hästi – saime vajamineva summa kokku. Plaat on nüüd kaks kuud müügis olnud, aga kui edukalt, veel ei tea. Rikkaks sellega ei saa, heal juhul jõuame nulli.” Plaadilt leiab loomulikult ka Eesti Laulu poolfinaalis kõlanud loo „Sandra”.

Õpilased elasid Eesti Laulule kaasa

Eesti Laulul osalemist peab Andero huvitavaks kogemuseks. „Ma pole kunagi lavahirmu tundnud – klassis tunnen end nagu kala vees, kontsertidel samuti, aga telekaamerate ees hakkas jalg miskipärast värisema, ehkki süntesaatoril polnud juhetki taga.” Andero sõnul laulab otse ainult laulja, taustamuusika tuleb parima helikvaliteedi tagamiseks lindilt. Tänavuse võiduloo „Amazing” vastu pole Anderol midagi. „Kui rahvas nii otsustas, ilmselt kõlas sel õhtul just see laul kõige paremini.”

Loomulikult elasid õpetaja osalemisele Eesti ühel tähtsamal lauluvõistlusel kaasa ka tema õpilased. „Eks nad ikka vaatasid, et ohoo, õpetaja on ka oma ansambliga seal,” räägib Andero. „Kui raadiost vahel mõnd meie lugu lastakse, tulevad ka ütlema. Tahaks loota, et see annab noortele positiivse laengu ja paneb mõtlema, et kui midagi teha, ei ole vahet, kus sa elad ja koolis käid, peaasi, et sul tahtmist on.”

Lähiajal on NimmerSchmidtil plaanis anda välja uus plaat. Andero kinnitab, et see tuleb eestikeelne ja loodetavasti veel parem, kui esimene. Mõned uued lood ongi juba peaaegu valmis.

Valikute aeg

Praegu on Andero kõige tähtsam eesmärk valmistada õpilased ette ühiskonnaõpetuse eksamiks. Tema üheksandikest, kes paari kuu pärast põhikooli lõpetavad, teevad selle eksami peaaegu kõik. „Tean, et see kõlab nagu vana mehe jutt, aga tahaksin, et nad rohkem õpiksid ja pingutaksid,” ütleb Andero, lisades, et tema ajal õpiti rohkem. „Praegusel ajal käib suur osa õpetamisest arvuti abil. Õpilastele meeldib liikuvat pilti ja slaidisõud vaadata, aga see jääb liiga ühekülgseks, seepärast olen tahtnud neid raamatute juurde tagasi tuua. Raamatute lugemise ja tekstist arusaamisega on asjad kehvasti. Ja see on hirmus kurb.”

Andero räägib tunnis päris palju sellist, mida õpikutes pole, otsib lisamaterjali, mõne teema puhul kasutab vanu õpikuid. Ikka selleks, et õpilasi ainest rohkem huvituma panna. „Kõige hirmutavam õpetaja jaoks on, kui õpilastel ei ole huvi. Klass võib olla hiirvaikne, aga kui su juttu ei kuulata ja vastu ei võeta, pole see hea tunne. Neid, keda ajalugu huvitab, on õnneks igas klassis. Mõnikord, kui tutvustan tunnis mõnd ajaloolist tegelast ja järgmisel päeval tuleb keegi ütlema, et luges ja uuris ise kodus juurde, teeb see ainult rõõmu.”

Turba gümnaasiumist, kus veel paarkümmend aastat tagasi käis üle kolmesaja õpilase ja praegu käib 138, saab sügisest põhikool. Kevadvaheajal tegidki õpilased sisseastumiskatseid ümbruskonna gümnaasiumidesse ja ametikoolidesse. „Gümnaasiumi sulgemine mõjutab kohalikku elu väga palju,” kinnitab Andero. „Ka minul jääb koolis tunde vähemaks, loodan väga, et saan ikka õpetajana jätkata. Praegu ongi elus selline valikute aeg, raske on öelda, mis tulevik toob.” Üks on kindel – suvevaheaja kavatseb Andero pühendada peamiselt muusika tegemisele ja raamatute lugemisele.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Ajalooõpetaja, kes teeb bändi”

  1. RaunoGutman ütleb:

    Õpetaja Andero Nimmer on minuarust parim õpetaja oma 6.klassi turba kooli haridusega , õp Andero on mulle niipalju asju õpetanud , ma olen saanud oma muredest rääkida , ja kõik on lihtsalt super peale Andero kooli tulekut ++ Andero on mu lemmik õpetaja !, (Rauno Gutman – Turba Gümnaasium – 6.Klass)

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!