Eesti õpilaste probleemilahendamisoskus

4. apr. 2014 Gunda Tire PISA peaspetsialist, SA Innove - Kommenteeri artiklit

Kui hästi oskavad 15-aastased noored lahendada probleemi, millega nad kunagi varem kokku pole puutunud, ei koolis ega elus? PISA 2012 uuringu üks osa oli arvutipõhine probleemilahendamistest, mis mõõtis õpilaste oskust lahendada probleeme, millega noor oma elus võib kokku puutuda. Nt mobiiltelefon sai tühjaks, aga tean, et keegi väga ootab minu kõnet, või olen tulnud Tartust Tallinnasse ja pean ühistranspordiga sõitma linna teise otsa, kuidas osta pilet?

Kuidas PISA mõõdab probleemilahendamis­oskusi?

Probleemilahendustesti koostajad lähtusid printsiibist, et ülesannet lahendades ei pea õpilased kasutama ainepõhiseid teadmisi. Pigem mõõdeti kognitiivseid protsesse, mida on vaja kasutada olukordade lahendamisel. Samas selgus testitulemuste analüüsimisel, et samu kognitiivseid protsesse kasutatakse ka matemaatika ja teiste ainete tundides ning probleemilahendusoskuse ja ainetundides omandatud teadmiste vahel ilmneb tugev korrelatsioon. Õpilased, kes on head probleemilahendajad, on ka tugevad matemaatikas, lugemises ja loodusteadustes.

PISA probleemilahendamistesti alus on raamistik, mis määratleb kolm aspekti. Esimene aspekt näitab, kuidas on probleem esitatud. Nt kas arvutiülesanne on esitatud sarnaselt paber­ülesandega ehk ta on staatiline või pigem jõuab teave lahendajani interaktiivselt. Teise aspektiga vaadatakse, milliste kognitiivsete protsesside rakendamist ülesanne nõuab (uurimine ja mõistmine, hüpoteesi püstitamine, plaani koostamine ja täideviimine, jälgimine ja reflekteerimine). Kolmas aspekt näitab ülesande konteksti ehk siis millist igapäevaelu olukorda probleem puudutab – kas see on seotud tehnoloogia, isikliku elu või laiema sotsiaalse keskkonnaga.

Osalemine PISA 2012 uuringu probleemilahendamistestis oli OECD poolt soovitatav, kuid mitte kohustuslik. Sellest tulenevalt riigid, kus oli arvutitesti korraldamisega raskusi, testis ei osalenud. Probleemilahendustestis osales 44 riiki (põhitestis 65). Meie naabrid Läti ja Leedu ei osalenud.

Riikide edetabelit juhivad Aasia riigid: Singapur, Korea, Jaapan, Macau (Hiina), Hongkong (Hiina), Shanghai (Hiina), Taipei (Hiina), järgnevad Kanada, Austraalia, Soome, Suurbritannia. Eesti õpilased on riikide võrdluses 12. kohal. Eestiga statistiliselt sarnased tulemused olid Suurbritannia, Saksamaa, Tšehhi, Prantsusmaa, Hollandi, Itaalia ja USA õpilastel.

PISA uuringus võrreldakse õpilaste tulemusi ka saavutustasemete (1.–6.) järgi. Mida paremad teadmised, seda kõrgem saavutustase. Baastasemeks loetakse 2. saavutustaset. Eesti õpilased paistavad silma sellega, et probleemilahendustestis jõuab ligi 85% õpilastest vähemalt baas- ehk teisele tasemele. Eesti on selle näitajaga Soome järel 2. kohal Euroopas. Tippsooritajate ehk 6. tasemel olevate õpilaste protsent Eestis on 11,8, mis on veidi kõrgem kui OECD keskmine (11,4%).

Milliste probleemide lahendamises on Eesti õpilased tugevad?

PISA uuringus pidid õpilased leidma vastuseid eri tüüpi probleemülesannetele. Eristati staatilisi ja interaktiivseid ülesandeid. Staatiliste ülesannete puhul oli teave juba esitatud, aga interaktiivsel ülesannete puhul oli õpilasel vaja probleemile vastuse leidmiseks hakkama saada järk-järgult esitatava infoga ning õpilane pidi olema avatud uudsetele lahenduskäikudele. Tulemustest selgub, et Eesti õpilased sooritavad paremini pigem staatilisi ülesandeid sarnaselt Soome, Hollandi ja Hiina eripiirkondade õpilastega. Seevastu Korea, Jaapani ja Singapuri õpilased näitavad kõrgemaid tulemusi interaktiivsete ülesannete lahendamisel. OECD rõhutab interaktiivsete ülesannete lahendamise olulisust, selleks peab õpilastes enam julgustama uudishimu, sihikindlust ja loovust.

Iga PISA probleemiülesande keskmes oli üks kognitiivne protsess. Eesti õpilased olid kõikide eri tüüpi ülesannete lahendamisel keskmiselt edukad. Seega ei ole meie õpilased üheski probleemilahendamisprotsessis selgelt nõrgemad, kuid samal ajal ei paista nad silma ka ühegi eraldi tugevusega. Testi tulemustest võib järeldada, et Eesti õpilased suudavad olemasolevaid teadmisi hästi kasutada.

Eesti õpilaste probleemilahendamisoskus ei sõltunud oluliselt sellest, mis kontekstis probleem oli esitatud. Lahendati hästi nii isikliku kui ka laiema sotsiaalse keskkonnaga seotud ülesandeid.

Probleemilahendamisoskus korreleerub eriti tugevalt matemaatika tulemustega. Kui võrrelda Eesti õpilaste häid saavutusi matemaatikas, lugemises ja loodusteadustes, siis võiksid nende tulemused probleemilahendamises olla 15 punkti võrra kõrgemad.

Kas poiste ja tüdrukute probleemilahendamis­oskused erinevad?

Eesti poisid ja tüdrukud lahendasid probleemiülesandeid ühtemoodi hästi. Poisid said keskmiselt 517 punkti ning tüdrukud 513, mis ei ole oluline erinevus. Tüdrukud on rohkem keskmisel saavutustasemel, poisid aga rohkem tipus. Soomes on tüdrukute probleemilahendusoskus poiste omast kõrgem, Venemaal aga on poistel paremad tulemused.

Kas testitulemusi mõjutab sotsiaalmajanduslik taust, kool, õppekeel?

PISA andmed näitavad, et õpilaste probleemilahendusoskus on enamikus riikides nõrgemalt seotud sotsiaalmajandusliku taustaga kui nende tulemused matemaatikas, loodusteadustes ja lugemises. Eestis selgitab sotsiaalmajanduslik taust vaid 5,4% õpilaste tulemustest (OECD keskmine on 10,6%).

Huvitav on, et kui sotsiaalmajanduslik taust ei mõjuta eriti õpilaste teadmisi, küll aga mõjutab probleemilahendamistesti tulemusi selgelt vanemate ametikoht. Eestis saavad juhtide ja spetsialistide lapsed 34 punkti rohkem kui teistel ametitel töötavate vanemate järeltulijad. OECD järgi võrdub aga üks õppeaasta 39 punktiga. Seega kõrgema sotsiaalmajandusliku taustaga õpilased on paremad probleemilahendajad, aga see erinevus on Eestis väiksem kui OECD keskmine.

Kuigi probleemilahendamisoskust ei õpetata koolis eraldi õppeainena, sõltuvad testitulemused koolist isegi tugevamini kui matemaatikaoskuste puhul. Koolikultuur, õpetamis- ja juhtimispraktika, viis, kuidas lapsevanem valib kooli ning kool õpilasi – kõik nimetatud tegurid mõjutavad tugevalt tulemusi. Koolides, kus juhtide väitel kasutatakse uudseid õpetamismeetodeid, on ka probleemilahendamistesti tulemused paremad. Samuti näitavad testitulemused, et koolides, kus õpetajate ja õpilaste suhted on head, on õpilaste testitulemused paremad.

Eesti õpilaste probleemilahendusoskus sõltub õppekeelest. Vene õppekeelega koolinoorte keskmine sooritus on 49 punkti madalam kui eesti õppekeelega koolis. Kui Eesti koolis ei ole poiste ja tüdrukute tulemuste vahel erinevusi, siis vene õppekeelega koolis on tüdrukute tulemused poiste omadest nõrgemad. Ligi 30% vene tüdrukutest ei saavuta baastaset.

Probleemilahendustest oli arvutitest, seega analüüsisime ka eesti ja vene õppekeelega õpilaste arvutikasutamise harjumusi. Analüüsi tulemus näitab, et testitulemuste erinevust ei saa põhjendada IKT-vahendite kasutamise võimalustega kodus ja koolis ega sellega, mil määral on vaja arvutit kasutada õppetööks. Vene õppekeelega koolide noored on veidi kriitilisemad arvuti ja interneti õppetöös kasutamise suhtes. Nad leiavad eesti õppekeelega õpilastest sagedamini, et arvuti kasutamine õppetöös on tülikas (nõustujad vene koolis 21%, eesti koolis 12%), internetis olev info ei sobi üldjuhul koolitöös kasutamiseks (37% vs. 22%), internetis olev info on koolitöös kasutamiseks ebausutav (34% vs. 16%).

Eesti õppekeelega koolide noored, kes ei räägi kodus eesti keelt, saavutasid peaaegu sama hea tulemuse probleemülesannetes (521 punkti) kui nende koolikaaslased, kes räägivad kodus eesti keelt.

Kas Eesti õpilased on sihikindlad?

PISA uuringus täitis iga õpilane ka taustaküsimustiku. Selles oli küsimus, kus õpilased pidid ise hindama sihikindlust. Selgus, et Eesti õpilased peavad ennast sihikindlamaks kui OECD riikide õpilased keskmiselt. Eesti noori iseloomustab see, et õpilased, kes ei anna raskustega kokkupuutumisel kergesti alla, on tugevamad probleemilahendajad. Kui vaatame õpilaste valmisolekut probleeme lahendada õppekeele ja soo lõikes, siis vene õppekeelega tüdrukuid iseloomustab madalam enesekindlus raskete ülesannetega toimetulemisel. Nad leiavad teistest harvemini, et suudavad asju kiiresti taibata, leida selgitusi ja seostada fakte. Kuna probleemilahendamisoskus sõltub õpilaste avatusest, valmisolekust ja tahtest probleeme lahendada, siis on oluline julgustada õpilastes uudishimu ja soovi tegutseda leidmaks lahendusi, mis aitavad jõuda uute teadmiste ja tulemusteni.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!