Haltuuramaiguline „Matemaatika õhtuõpik”

11. apr. 2014 Kalju Kallaste eluaegne matemaatikaõpetaja ja toimetaja - 7 Kommentaari

Ootasin suure uudishimu ja huviga paljureklaamitud „Matemaatika õhtuõpiku” ilmumist. On tervitatav ja tore, kui matemaatikakirjandust ilmub ja kui see veel uudset käsitlust pakub. Lugenud ilmunud „Õhtuõpikut”, pettusin aga kiiresti. Miks? Ühe lausega võiks põhjust väljendada nii: läbimõtlematu ainekäsitlus ja toimetamata tekst.

Olen pea veendunud, et „Õhtu­õpikut” pole ei retsenseeritud ega redigeeritud. Ei usu, et õpikule positiivse hinnangu andjad on seda lugenud. Seda kinnitab raamatu 12. leheküljel olev lause: „Jüri Engelbrecht kirjutas soovituskirja juba enne, kui raamat valmis oli.” Kahjuks pole seni mingitki arvustust ilmunud (õpetajad, metoodikud, kasutajad jne).

Minu arusaama kohaselt peab õpikus olema programmikohane süstemaatiline ainekäsitlus üldkasutatavate mõistetega (terminitega) kirja pandud eesti keeles. „Õhtuõpik” tundub lugedes aga kohati tõlkematerjalina (lauseehitus, terminoloogia jm). Muidugi võib kirjapandut vaadelda ka läbi huumoriprisma, kuid see ei tohi kujuneda labasuseks.

„Õhtuõpik” (408 lk!) võiks kuuluda Guinnessi rekordite raamatusse ka selle poolest, et siin on tänu avaldatud ca 460 inimesele! Mul on aga südamest kahju nendest, kes heas usus ostsid selle küllaltki kalli (ca 20 eurot) õpiku eesmärgiga parandada oma laste või lähedaste matemaatikavõimeid – raamat aitab sellele küll väga vähe kaasa, enne sobib „Õhtuõpik” (reservatsioonidega!) nendele, kes koolikursuse juba omandanud ja tahavad omandatut meelde tuletada.

Et olla pisut konkreetsem, toon vaid mõned näited, mis iseloomustavad kirjapandud teksti. Arusaadavalt pole võimalik kõiki möödalaskmisi kirja panna ja minu vanuse tõttu (86) vast ei suudagi. Märgin veel, et iga hea matemaatikaõpetaja on kümneid kordi parem kui mis tahes matemaatikaõpik, mistõttu tuleks tähelepanu suunata just õpetajatele.

Näiteid.

Lõik raamatust lk 128: „Jada ongi tavaline arvude järjend, mis võib koosneda kas lõplikust hulgast arvudest või lausa lõpmata paljudest. Kui hakkad lihtsalt arve ritta seadma, ongi tulemus arvujada. Igaüks võib muidugi kirja panna oma lemmikjada ja kinkida selle südamekaaslasele sünnipäevaks ning kui ka seda juhtub harva, on jadad siiski päriselus kui matemaatikas levinud ja olulised objektid.”

Lõik raamatust lk 70: „Üks lihtsamaid võimalusi on funktsioone esitada nimekirja või tabelina: anname lihtsalt igale sisendile vastava väljundi. See on üsna kompaktne viis, kui funktsiooni määramispiirkond on tilluke ja samas pole väärtustel suurt struktuuri.”

Lk 30: „… kui õpite pähe ühe võrrandi lahendi …” (peaks olema „lahendusmeetodi”).

Lk 272: Mida tähendab „funktsiooni lahendivalem”?

Lk 85: „murru taandatud esitus”. Võiks ju olla „taandatud murd”. Samal leheküljel on ka omalooming „kümnendesitus”. Autorid märgivad (lk 31), et matemaatikal on oma keel. See on õige, kuid siis tuleb seda ka kasutada.

Lk 280: „eksponentsiaalfunktsioon” (eksponentfunktsioon); „tormab lõpmatusse”.

Lk 283: „veenduda puhtalt graafikut vaadates”.

Lk 83: „ongi ju täpselt funktsioon a2 loetuna negatiivses suunas”.

Siis: „arvujada mõistet võib selgitada pikkade sõnadega” (lk 128), „mokkamööda” (lk 30), „matemaatikatunnis segadusse aetud gümnasist” (lk 8), „aitavad hästi toidulauda planeerida” (lk 10), „kiiresti maru pikaks” (lk 80), „ohutum ja sujuvam ümberkäimine” (lk 85), „taandub täpselt välja” (lk 86), „täpselt kahes reaalarvulises punktis”, „matemaatilised žanrid”, „integraali võtmine” (lk 71), „võrdsed ehk uhkemalt öeldes kongruentsed”, „seltsida” (lk 280) jne jne.

„Raamatukesel” (tekstist võetud) peaks olema ka register – ikkagi 408 lehekülge.

„Matemaatika õhtuõpiku” saab tasuta alla laadida veebilehelt 6htu6pik.ut.ee


7 arvamust teemale “Haltuuramaiguline „Matemaatika õhtuõpik””

  1. Õhtuõpik ütleb:

    Tere!

    Aitäh lugemast!
    Tore, et õhtuõpik huvi tekitas, kahju, et rõõmu ei pakkunud.

    Täpsustame siiski mõnda punkti:

    – Õhtuõpik ei olegi ametlik õpik, ta küll käsitleb keskkooli materjali pea täies mahus, aga natuke teisest nurgast ja teise stiiliga. See on igati taotluslik.

    – Raamatut on toimetatud, nii keelt kui sisu. Jah, vahest on toimetamine olnud tõesti autorite stiili suhtes liigsõbralik, aga see on vist pisut maitseküsimus.

    – Raamatu hind poodides ei ole siiski 20 eurot, raamat on odavam – vaid umbes 15 eurot. Lisaks on raamat täies mahus internetist kõigile tasuta kättesaadav.

    – Raamatu kohta on küll kirjutatud arvustusi, lausa kolm: kaks märtsikuu Akadeemias (J. Engelbrecht ja T. Kiho) ja üks märtsikuu Horisontis abituriendi poolt.

    – Tõsi on, et vigu oli esimestes trükiversioonides veel omajagu. Tänaseks on aga raamatust väljas juba viies trükk ja iga järgmine on saanud mõne vea võrra puhtam. Paranduste nimekiri on üleval õhtuõpiku kodulehel: 6htu6pik.ut.ee

    – Oleme nõus, et väljend „funktsiooni lahendivalem” kisub juba eksitavate ebatäpsuste poole, aitäh, parandame!

    – Veel rohkem nõus oleme väitega, et hea matemaatikaõpetaja on parem kui mistahes matemaatikaõpik.

    Aitäh veelkord ja ilusaid mõtteid!
    Õhtuõpiku autorid

  2. Tiia Lister ütleb:

    Ma ei ole lugenud seda raamatut, vaid sirvinud, aga olen hoolimata sellest väga tänulik tegijatele ja siinkohal solvunud selle artikli pärast, et jälle noorte inimeste algatust kohe kritiseerima, ja veel nii räigelt, hakatakse.
    Kõik, kes on elanud nõuka-ajal, teavad, kui raske sõna on “haltuura”. Kui oleks veel lisanud “kodanlik” ja “rahvavaenulik”, oleks täiskomplekt käes.

    See nõuka-põlvkonna arusaam matemaatikast ja sund selliselt koolis õppida – kohustuslik, kuiv, igav ja hirmus aine – mida kõik peavad tuupima, on hävitanud paljusid elusid. Kuna ei oska ja on vaid halvad hinded ega mõista sisu, ei saa ka selliseid elukutseid valida, kus matemaatikat peab oskama.

    Suurimad tänud ja parimad soovid tegijatele!
    Ärge kohkuge tagasi ja jätkake ka põhikooli õpikuga, seda on sama palju vaja!

  3. Mariann ütleb:

    Ma arvan ka, et kui tahad lugeda tavalist traditsioonilist matemaatikaõpikut, siis võta ette tavaline matemaatikaõpik. Õhtuõpiku eesmärk ongi ju läheneda asjale teise nurga alt. Kui kõik oleks kirjas “korrektsete terminitega” ja “nii nagu peab” siis kaoks kogu mõte ära ja õpik oleks sama kauge selle lugejast kui “tavaline õpik”. Ma usun et inimene, kes on kogu oma elu tegelenud matemaatikaga ei olegi antud kontekstis kõige õigem arvustaja. Õigem on arvustama see, kes muidu matemaatikast aru ei saa aga õhtuõpiku abil saab asjale uue ja värske lähenemise ja tänu sellele hakkab mõistma teatud aspekte matemaatikast.

  4. Kalju Kallaste ütleb:

    Tere
    Rõhutan, et minu kirjutis pole pahatahtlik. Soovin vaid, et kõik oleks
    raamatus “Õhtuõpik” korrektne: keel, terminoloogia, sisu. Seetõttu ei pea ma õigeks kasutada raamatu pealkirjas sõna “õpik” (viib tavainimese eksitusse),eriti kui autorite väite kohaselt raamat pole ametlik õpik (võiks olla siis “Populaarselt koolimatemaatikast”, “Koolimatemaatika abiraamat” vms). Sean kahtluse alla ka retsensentide valiku: akadeemik, ühiskonnategelane (küll matemaatilise eriharidusega), abiturient.
    Kordaksin siinkohal oma esimest märkust “Õhtuõpikus” lk.128 toodu kohta. Suvaliste arvude rittaseadmine p o l e matemaatikas jada. Jada on naturaalarvulise argumendi funktsioon,s.t. an =f(n).

    Lugupidamisega K. Kallaste

    14.04.14.

  5. Toomas Tiivel ütleb:

    Tere,

    frustratsioonist hoolimata olen ma tegelikult väga rahul, et
    “võitlevate tähenärijatena” tuntud pedagoogid pole suutnud küünalt vaka all hoida ja on käesoleva diskussiooni tahtmatult valla päästnud.
    Mitte miski muu ei suuda nii selgelt näidata, miks “Matemaatika õhtuõpik” on täiesti hädavajalik ja just sellisel kujul nagu me seda käes hoiame.
    Ja kindlasti on see raamat ÕPIK – õpikuks ei saa raamat mitte siis, kui keegi lugupeetud ennast õpikukirjastamise alal eksperdiks pidav härrasmees arvab nii. Ei, õpikuks saab raamat siis, kui sealt õpitakse. Igas õpikus on vigu, absoluutselt igasühes. Vigade arv ei ole õpiku headuse mõõt.
    Tulles nüüd jada juurde: suvaliste arvude rida ON jada – juba rittaseadmine ise loob a_n=f(n) seose. Nii lihtne see ongi.
    Suvatsegu lugupeetavad nüüd enda ehitatud kastikestest julgelt väljapoole mõelda ja me avastame – paljud asjad matemaatikas ongi nii lihtsad. Eriti kui me ei karda neid siit- ja sealtpoolt vaadata ja katsuda. Tähti närides suudame me välja õpetada parimal juhul keskmise raamatupidaja. Inseneri, loodusteadlase ja ammugi matemaatiku jaoks on matemaatika elus ning põnev asi, aga sellest arusaamiseni jõutakse sageli alles ülikoolis, tõeliselt hea õpetaja abiga. Miks küll mitte varem? Ehk “Matemaatika õhtuõpik” aitab sellest sotti saada, kes teab.

    Lugupidamisega,
    T. Tiivel

  6. Robert Peetsalu ütleb:

    Olen õhtuõpiku uhke omanik ja kinnitan, et pole kunagi nii huvitavat matemaatika õpikut lugenud. Samuti pole ammu lugenud nii lahmivat arvustust.

    Enamik artiklis välja toodud raamatu lõikudest on minu meelest just positiivsed näited arusaadava ja hea õpiku keelekasutusest.

    Kokkuvõttes, tõmmake alla ja lugege. Te ei kahetse: 6htu6pik.ut.ee

  7. […] Sattusin täiesti juhuslikult täna, pea aasta hiljem, seda “Õhtuõpiku” arvustust lugema ja tahtsin omalt poolt öelda, et mina küll ei nõustu […]

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!