Kuidas muuta füüsika põnevaks ja lihtsaks õppeaineks
Kogenud koolipapa Võido Rahula soovitab ehitada aineõpetuse üles spikrite süsteemile.
Ma ei suuda ära imestada, et füüsikaõpetajaks hakkas möödunud sügisel õppima üksainus noor, ütleb Võido Rahula. Tema jaoks on uskumatu ka tõsiasi, et Eestis on juba koole, kus füüsikat ei õpetatagi, sest õpetajat pole kuskilt võtta. „Kuidas on võimalik, et oma aja kõige põnevam õppeaine on sattunud niisugusesse madalseisu?” küsib ta. Ja pakub ise põhjuseks füüsika valesti õpetamist. Need lapsed, kellega tema viimasel ajal kokku puutub, on pidanud füüsika lihtsalt pähe tuupima.
Võido Rahula meetod on olnud täpselt vastupidine: midagi ei tuubitud, kõik oluline jäi ise meelde, sest seda olulist korrati tunnis piisav arv kordi. Kordamise ajal olid õpilastele abiks spikrid, mida nad võisid alati vaadata, kui miski kohe ei meenunud. Nii vabanesid õpilased nii tuupimisest kui ka hirmust, et äkki on neile midagi valesti meelde jäänud ja nad saavad kahe. „Vaba õhkkond muutis füüsikatunnid huvitavaks ja tulemused olid nii head, et kõige nõrgemadki õpilased oleksid suutnud ülikoolis füüsikat õppima asuda, kui nad seda ainult tahtnud oleks,” meenutab Rahula.
Spikker on tööd kergendav abivahend
„Spikker on muidugi sõna, mis eesti õpetajat hirmsasti ärritab,” möönab Võido Rahula. Aga temale ei olnud spikker petukaup. Rahula meelest kirjutatakse Vikipeedias väga õigesti, et spikker on tööd kergendav abivahend, milles on informatsioon lühidalt välja toodud. Just selles tähenduses Rahula spikreid füüsikat õpetades kasutaski. Temale tähendab spikker koondkonspekti, pidepunkte, põhikava, skeemi, joonist jms. See oli abimaterjal, mille toel oli kerge kiiresti meenutada õpitu kõige olulisemaid mõtteid, valemeid, fakte. Tänase Eesti kooli suur viga on, et taolisi abimaterjale kasutatakse õpetaja eest salaja, pettusena.
Teine suur probleem on Rahula arvates, et spikreid kasutatakse ainult üks kord: kontrolltöö või eksami kaelast ära saamiseks. Spikreid peaks kasutama kogu aeg: uue osa õppimisel, küsimustele vastamisel, ülesannete lahendamisel, kordamise ajal jne. Spikrite sisu sööbiks siis õpilastele lõpuks nagu iseenesest mällu. „Nii juhime lapse mööda vastikust tuupimisest ja jõuame kiiremini mõistmiseni,” märgib Rahula.
Spikris on peidus eksamiküsimused
Rahula rõhutab kahte asja. Esiteks tuleb spikritesse panna see, mis on lastele raske. Näiteks korrutustabeli kõiki 90 tehet pole vaja sinna panna, küll aga neli-viis, millega on probleeme, näiteks 6 x 7, 9 x 8. Teiseks peavad spikrites olema tulevased eksamiküsimused. „Spikker on õpilasele eksami kordamisküsimuste komplekt,” ütleb Rahula. Tänapäeva keelepruugis öelduna peavad spikris olema kirjas õpiväljundid. Selles mõttes võib Rahula spikreid nimetada ka ainekaartideks.
Spikri keel on tingmärgid, sümbolid, skeemid
Rahula toonitab, et teksti peab spikrites olema võimalikult vähe. Sõnade asemel on tema kasutanud sümboleid, tingmärke, valemite osi, skeeme jms – kõike, mida laps haarab silmadega kiiremini kui teksti. „Mees läks metsa, ehitas maja, tõrvas katuse ära, lind lendas katusele – selle kõik saab üles märkida paari-kolme tingliku joonistusega, mille järgi on kerge jutustada,” toob Rahula piltliku näite. Täiesti talumatuks peab Rahula PowerPointi esitlusi, kus näidatakse slaididelt tihedaid õpikutekste, mida ei suuda isegi täiskasvanud kiiresti läbi lugeda.
Spikrit kasutatakse kolm kuni seitse korda
Rahula peab väga tähtsaks, et spikri materjali kasutataks klassis vähemalt seitse korda: uut osa õppides, korrates, vastates, ülesandeid lahendades, uue nurga alt korrates jne. Seitsme korduse idee on pärit psühholoog Richard C. Atkinsonilt, kes on öelnud, et uut õppematerjali tuleb korrata 5 +/− 2 korda. Õpetajana töötades nägi Rahula, et nii see ongi: andekatele piisas uue materjali kolm korda kordamisest, teised pidid kordama kuni seitse korda.
„Spikreid pole vaja pähe tuupida, need tuleb pähe kulutada ülesandeid lahendades,” toonitab Rahula. Tema koostas ülesanded teadlikult nii, et õpilane peaks neid lahendades vähemalt kuus-seitse korda spikrilt järele vaatama, kas ta mäletab kõike õigesti. TTÜ tudengitele on Rahula õpetanud joonestajate arvutiprogrammi puhtalt ülesannete abil. Tudengid hakkasid spikri (juhendi) järgi ülesandeid lahendama, eksisid ja katsetasid − ning üheksa tunni pärast oli AutoCAD-i programm neil selge.
Spikri peab lahti seletama kahe minutiga
Võido Rahula lubas oma õpilastel vastata spikri järgi. „Õpetaja eesmärk ei ole ometi õpilase vahelevõtmine,” ütleb ta. Spikri järgi vastamist peab ta materjali mõtestatud kordamiseks. Kui õpilane oskas spikri korralikult lahti seletada, tuli tunnustus, kui ei osanud, tuli veel vaeva näha. Kuid tähtis oli ka kiirus − spikri põhjal vastamiseks tohtis aega kuluda ainult kaks minutit. Tal oli isegi stopper klassis kaasas. Kes teemat valdab, see suudab vastata kiiresti. Aja peale vastamine paneb õpilasi ka korralikult pingutama. Mõned lapsevanemad kaebasid haridusministeeriumile, et Rahula kontrollib lapsi, stopper käes, kuid pärastpoole leppisid olukorraga.
Rahula lubas vastamise ajal ka teistel ette öelda. Ta kasutas oma õpilastega lingvafoniga võõrkeelte klassi ja andis seal õpilaspaaridele ülesande õpitav füüsikateema kahe peale ära vastata. Õpilastel olid mikrofonid ja kõrvaklapid, õpetaja sai peapuldist üksteise järel eri paaride dialoogi pealt kuulata. Selgus, et teineteise toel oskasid paarid teema alati edukamalt ära vastata. Mõni õpilane defineeris näiteks Ohmi seadust ka õpilaste slängis. See viimane rõõmustas Rahulat: kes oskab asja oma sõnadega selgitada, see on kõigest aru saanud.
Tänapäevase terminoloogia järgi kasutas Rahula kujundavat hindamist.
Spikreid peaksid tegema üliõpilased
Kõige parem oleks, kui laps teeks endale spikrid ise, leiab Rahula. Paraku on ta näinud, et lapsed ei saa sellega veel hästi hakkama, ja seepärast peab spikrid tegema õpetaja. Kuid õpilased saavad õpetaja tehtud spikreid enda jaoks kohandada, näiteks olulisi kohti eri värvi pliiatsitega varjutada, oma sümboleid ja märke lisada jne.
Rahula arvab, et spikrite tegemine võiks olla üliõpilaste ülesanne. Näiteks tulevased füüsikaõpetaja d võiksid arvestusele minna, spikrid kaasas. Hea spikri koostamine sunnib olulise esiletoomiseks süvenema. Teiseks saab õppejõud spikrit vaadates kohe aru, kas üliõpilane teemat valdab. Tulevasele õpetajale on aga väga kasulik, kui ta harjutab juba ülikoolis keerulisi teemasid lihtsalt ja arusaadavalt esitama. „Peeter Lorents oleks pidanud oma üliõpilaste spikrid üle vaatama ja tal oleks olnud kohe selge, kes teemat valdab,” arvab Rahula.
Spikrid võiks panna Eesti-Soome hariduspilve
Rahula on spikripõhisest õppest paljudele rääkinud, sellest loenguid pidanud, ajakirjanikke oma tundi lubanud, omal kulul eri teemade kohta spikreid trükistena välja andnud. Paraku pole ta endale häid järgijaid leidnud. Põhjuseks peab ta tõsiasja, et häid spikreid on üsna raske teha. Lihtsam on üldiselt rääkida, mis õpikus kirjas on, ja räägitu põhjal üldine kontrolltöö teha.
Siiski on Rahula lootusrikas. Ta usub, et mõnd kutsekooliõpetajat võivad tema spikrid huvitada, sest kutsekoolides minnakse just praegu üle lävendipõhistele õppekavadele ja spikrites ongi just lävendid suurepäraselt kokku võetud.
Rahula teine lootus on, et vene koolide keelekümblusmeetod kandub üle ka teistesse õppeainetesse. Kümblusklassides õpitakse eesti keelt ju täpselt niisamuti spikrite ja rohkete kordamiste abil. Rahula loodab, et keelekümbluse kõrvale tekib ka füüsikakümblus, keemiakümblus, matemaatikakümblus, kus seintel, tahvlitel, tahvelarvutites, nutitelefonides jne on õpilasi abistavad spikrid.
Kolmandaks loodab Rahula internetile. Ta on koostanud kümmekond spikrit arvutiprogrammide kiireks omandamiseks ja peab interneti suureks eeliseks asjaolu, et seal saab õppija spikrit hõlpsalt enda vajaduste järgi kohandada, lisada animatsioone, helisid. Aga eesmärk peab olema õppematerjali edukam omandamine, mitte lihtsalt selle internetti panek, nagu sageli näeme. Ehk toob Eesti-Soome ühine hariduspilv kaasa mingi pöörde, loodab ta.
Vaata ka
• http://www.voido.meil.ee/intensiivope.pdf
• http://voido.meil.ee/arvutiope/autocad-selgeks-9-tunniga.pdf
[…] https://opleht.ee/14850-kuidas-muuta-fuusika-ponevaks-ja-lihtsaks-oppeaineks/ […]