Loovuspõhine õpe Eesti moodi
Kuidas valmistada lapsi ette tulemaks toime kiirete ja tundmatute (tehnoloogiliste) muudatustega? Peamiseks võimaluseks peetakse loovuse arendamist kõigis kooliastmetes: harjutada õppeprotsessis uute ideede, esemete, teooriate väljamõtlemist.
Kuniks töötatakse välja uusi pedagoogilisi mudeleid, mis üheaegselt toetaksid õpetajate ja õpilaste loova potentsiaali arendamist ning akadeemilist õppetegevust, tuleb meil oma tarkuse, kogemuste ja entusiasmi toel tabada igapäevases õppetegevuses kaks kärbest korraga: omandada teadmisi ja arendada loovust.
Loovalt õpetamine ja loovate pädevuste õpetamine
Uurijate poolt sobivaks tunnistatud määratluse kohaselt on loovus hariduses rikkaliku kujutlusvõimega tegevus, mille tulem on originaalne ja väärtuslik. See mõiste koosneb neljast osast: kujutlusvõime, otstarbekus, originaalsus (uudsus, alternatiivsete võimaluste nägemine, teadmiste kombineerimine ebatavalisel viisil), väärtuslikkus. Sealjuures on rikkaliku kujutlusvõimega tegevuse tulem ainult siis loov, kui ta on mõistetav seoses antud ülesandega.
Loovalt õpetamisel on põhirõhk õpetaja enda loovusel, teadmistel, kogemustel ja uudsusele avatusel. Õpetaja kasutab aega paindlikult (lapsed ei märka „tüütut koolitundi”), kuulab laste ideid, hindab neid sobivaks, asjalikuks, kasutab erinevaid hindamismeetodeid jne.
Optimistlik algatus
Veebruaris toimus TLÜ haridusinnovatsiooni keskuse ja Nordplus Horizontali projekti toel üritus „Loovus teeb õppekava huvitavamaks”, et hakata looma võrgustikku, mille kaudu õpetajad ning laste loovuse arendamisest hoolivad täiskasvanud saaksid jagada teadmisi loovalt ja loovuspõhiselt õpetamisest, loovust arendavaid tehnikaid, harjutusi, õppematerjale; saaksid tuge ja inspiratsiooni oma loovaks tööks. Teine eesmärk oli julgustada asjahuvilisi ning kolleege käivitama koolide juurde loovuse arendamise ringe, loovustunde ja -päevi. Päevakava koosnes kahest ettekandeplokist: „Me tahame toetada loovuspõhist õpetamist!” ja „Meie õpetame loovuspõhiselt!” ning kahest rühmatööst teemal „Loovalt ja loovuspõhiselt õpetamise rakendamine koolis. Mis takistab?”. Paraku ei mahtunud päevakasse ajapuuduse tõttu mitmed huvitavad loovustundide ja tegevuste tutvustamised.
Irene Käosaar (HTM) rõhutas oma ettekandes, et ühiskond ootab õpetajalt loovuse rakendamist, mis on riikliku õppekava üldosas välja toodud. Loovuse oluline koht õppetegevuses on eeskätt õppeainete lõimimine. Ürituse korraldajate nimel tutvustasin meie algatuse eesmärke, loovuse määratlusi hariduses; lapsevanem Helen Kaasik rääkis Tallinna ühisgümnaasiumis avatud loovusringi tegevusest alglassiõpilastele; Kerttu Soans rõhutas loovuse olulisust laste ja täiskasvanute igapäevaelus.
Ilze Briška (Riga Teacher Training and Educational Management Academy) andis ülevaate Nordplus Horizontal 2013 projekti „Loovus vajab arendamist: loova koolikultuuri kvaliteedi parandamine võrgustikutöö kaudu” senistest tegemistest. Projekti eesmärk on rajada Baltimaade võrgustik, mis koondaks kolme maa probleeme ja kogemusi loovust väärtustava koolikeskkonna kohta.
Krista Saadoja (Oru põhikooli õpetaja, õpetajate ühenduste koostöökoja esimees) tutvustas ühendust Huvitav Kool ja huvitava kooli eeldusi: a) õpetamine on kunst, mis peab õppijas tekitama uue asja suhtes vaimustust; b) huvide ja eesmärkide koosmõju, c) läbiv loovtegevus, d) metoodikad, mis sobituvad tänapäeva õpilasele, e) võrgustiku koostöö.
Aarne Toomsalu (Unique Synergy Unit) küsis, mida lapsed ja õpetajad mänguliseks õppetegevuseks vajavad. Vastus: vajame mängulisi õppevahendeid, arendavaid õppemänge ning neid koondavat ja laenutavat süsteemi, seda finantseerivat fondi. Miks ei ole siin olnud kasu Eesti arengufondist?
Loovuse pärast õpetajad ehk tegijad
Kõige soojema vastuvõtu osaliseks said lapsed ise. Tereza Shmerling ja tema õpilased (VHK) näitasid rõõmuga ja hoogsalt oma väga head vene keele oskust teemal „Üks viilakas vene keele tunnist”. Õpetaja Tereza Shmerling kasutab oma töös Suzuki meetodit. Tunnis võimeldakse, lauldakse ja mängitakse, nii see keel selgeks saabki. Marge Õunap (Pärnu vabakool) üllatas loovalt teemal „Rohkem ruumi hingamiseks”, jutustades köitvaid lugusid ühest koolipäevast laste silmade läbi. Eili Laas ja tema kolleegid Peetri lasteaiast-põhikoolist tõestasid oma pildirohke esitluse „Igas inimeses on päike, laskem tal särada” kaudu, et loovalt ja loovate pädevuste õpetamine on Peetri põhikooli igapäevane osa. Kooli eesmärk on, et laps oleks koolis õnnelik. Õpetajate sõnul on selleks vaja vaid tahet, uudsed ideed tulevad käigu pealt elust enesest. Anu Tammeleht (Saue gümnaasium) innustas ja inspireeris kuulajaid oma ettekandega „Võõrkeelega ‘elemendi’ otsinguil”. Tema väljatöötatud inglise keele õpetamise metoodika üks alustugi on loovus. Õppetegevuse loomulikud osad on TED-konverentsid, loovkirjutamine, võõrkeelenädalad eri teemadel, näidendid, kus vanemate klasside õpilased aitavad nooremaid, õpilaste ideede kogumine eri teemadel jpm.
Õpetajate loovuse koolitus
Teravaim valdkond, õpetajate loovusalane koolitus ja õppematerjalid, jäid lootusrikkalt ülikoolide kanda. TLÜ õppejõuna saan kinnitada, et kahel üleülikoolilisel kursusel, „Loovusõpetuse alused” (bakalaureuseõppele) ja „Loovus hariduse komponendina” (magistriõppele) osalevad üliõpilased on loovuse teemast huvitatud ja avatud kaasa mõtlema. Tahan väga kiita magistriõppe taseme tulevasi ja praegusi õpetajaid, kelle iseseisvad tööd kinnitavad, et nad töötavad / on valmis töötama suure pühendumisega ja on ise väga loovad. Ka on TLÜ kasvatusteaduste instituudi juhtkond avatud uutele loovuse kursustele, järgmisel õppeaastal püütakse leida õppekavades ruumi (eelkõige praktilistele) loovusainetele. TLÜ haridusinnovatsiooni keskus korraldab käesoleval õppeaastal teist täienduskoolitust õppejõududele, et toetada üliõpilaste loovuse avaldumist, loovalt õpetamist. Keskuse üks prioriteetidest on loovusteemalised täienduskoolitused tegevõpetajatele, koolijuhtidele ja õppejõududele.
Seminari korraldanud omaalgatuslik kogukond kavandab õpetajate järgmist kohtumist, et jagada loovalt õpetamise kogemusi ja tegevusi, alustada eri õppeainete lõimimist loovuse kaudu, ja mis kõige olulisem, inspireerida ja toetada osalejaid enda loovuse avaldumisele. Oleme avamas kodulehekülge Loovharidus, mille kaudu tahame jagada loovusalaseid õppematerjale ja õpetamise kogemusi.
—
Et olla loov, peab piisavalt magama
Rühmatöödes „Mis takistab? Mis teeb murelikuks loovalt õpetamise rakendamisel?” toodi välja mitmeid probleeme ja kitsaskohti, järgnevalt nendest peamised.
• Sotsiaalne keskkond. Kooli juhtkonna konservatiivsus, kooli kui organisatsiooni toetuse puudumine. Puudub õpetajate koostöö loovuse teemal, arutelud ja ühine visioon loovuse arendamisest. Lapsevanemad ootavad pigem traditsioonilist õpetamist, „nii nagu minu ajal”.
• Õpetaja. Loovuse teema teeb õpetaja ebakindlaks, sest ta peab vastama koolijuhi, inspektori, lapsevanema nõudmistele ja ootustele. Teistmoodi tegutsemine on õpetajale riskantne, koolijuht võib öelda: „aga meil on ju alati nii olnud”. Õpetajal ei jätku julgust katsetada ja mõelda „väljaspool kasti”, ta kardab läbi kukkuda ning õpilaste teadmisi hindavate testitulemuste langemist. Teisalt ajanappus (aeg kulub mahajääjate abistamiseks) ja suur töömaht.
• Õpilane. Õpilane on hindamise rutiinis kinni „õige/vale vastus”, ta kardab eksida. Õpilased magavad vähe (sest on individuaalses digimaailmas) – et olla loov, selleks peab piisavalt magama.
• Õpetajakoolitus ja õppematerjalid. Õpetajakoolituses ei ole prioriteediks loovus. Loovusalase koolituse ja info vähesus, puudub ühine infokeskus, head ideed pole kättesaadavad, puuduvad õppematerjalid (loovusülesannete andmebaas vastavalt õppekavale) ja metoodika. Loovusringe ei rahastata.
Enesekindlust, julgust, tunnustust, aega
Teises rühmatöös püüdsid õpetajad eeltoodud probleemidele, „muredele” võimalikke lahendusi leida, mis avaldusid ootuste-lootustena. Koolikeskkonnas ootame koostööd loovuse teemal – avatud arutelud, töötoad, koolitused, vastastikku jagamised, enda loovuse väärtustamine, seda nii kooli juhtkonnale, õpetajatele kui ka lapsevanematele. Õpetajad vajavad loovalt õpetamiseks enesekindlust, julgust, tunnustust ja aega. Kõige olulisem on kooli juhtkonna toetus, et „ma võin tunnis mängida, muretsemata (riigi)eksamite tulemuste pärast. Peamine on rõõmsameelsus ja avatus.”
Peetri lasteaia-põhikooli õpilased saavad koos mõtelda, luua ja tegutseda ka väljaspool klassiruumi. Saavad oma ideid ellu viia. Esineda oma loominguga kogu kooliperele vahetundides. Fotod: Peetri lasteaed-põhikool
Kes valmistab täiskasvanud ette loovate lastega toimetulekuks?Teatavasti loov laps kipub isepäiseks minema ja mitte eriti alluma.
Ja nagu alati jääb küsimus materiaalse baasi nõrkusest.Kust tuleb raha tehniliste uuenduste elluviimiseks?Kes koordineerib kooli ja kodu vahelist koostööd?Et tulemuseks poleks suur arv Pipisid ja muid asotsiaalseid tegelasi,kes on nii loovad,et eisaa enam igapäeva kohustuste ja traditsioonilise eluga hakkama?
Loovus peab algama juba ministeeriumist. Miks teevad põhikooliealistele õppekavu ja juhendmaterjale need, kes ise põhikooliealistega pole kokku puutunud pikemat aega või pole üldse nendega töötanud. Ma ei mõtle klassi ees seismist “Tagasi kooli” programmi raames või külalisena koolis viibimist, vaid vähemalt mõneaastast igapäevast tööd! Andke õpetajale võimalus töötada 18- tunnise normkoormusega ja te näete, kui loovad on meie õpetajad. Õpetajatel pole mitte ideepuudus, vaid aja-,
materjalide ja koolihoonevälisteks tundideks rahapuudus! Unistada oskavad meie õpetajad pareminigi kui üliõpilased, aga reaalne elu seab piirid! Seega- ministeeriumisse tööle inimesed, kes on ise klassi ees olnud mitte varem kui 5 aastat ja iga 5 aasta möödudes tuleks oma praktilisi oskusi koolis jälle värskendada. Siis jäävad olemata väga elukauged ettepanekud ning õppekavad, mis ei vasta õppurite arenguastmele.