Maale elama

Aastaid tagasi otsustasid mu head sõbrad Tallinnast ära kolida. Oma uue kodu rajasid nad mitte mõnda maakonnakeskusse, vaid üsna kõrvalisse kohta, kust lähima rongi- ja bussipeatusenigi oli üksjagu maad. Tookord oli linnast maale kolimine veel üsna ebatavaline. Mäletan, et arutasime selle üle palju, ja mis seal salata, mulle tundus, et nad loobusid ehk liiga kergekäeliselt linna eelistest – võimalusest anda lastele parim haridus, käia kas või igal õhtul teatris, muudest mugavustest rääkimata.

Nende juures külas käies veendusin aga üha enam, et otsus oli õige. Kõik kolm last said korralikule haridusele lisaks ka äärmiselt toreda lapsepõlve, perel läks maaellu sisse elamine kiiresti ja nende suhtlusring polnud põrmugi ahtam ega elu sündmustevaesem kui varem. Mis puutub raamatute lugemisse, siis selles edestasid nad meid, linlasi, lausa kadestamisväärselt.

Viimasel ajal on üha rohkem inimesi maale elama läinud või kavatsevad seda teha. Kes on taastanud vanavanemate talu, kes ostnud ja teinud korda vana maja, kes üürinud korteri. Olen paarilt tuttavalt küsinud, miks nad sellise otsuse tegid, ja saanud vastuseks, et maaelu on ehedam, hoolivam ja mõnusam ning vabadus ja võimalus end teostada maal suurem. Tõepoolest, taas mõnest uuest kogukonna­algatusest kuuldes olen tundnud, et põnevamad asjad sünnivadki viimasel ajal maal.

Homme, 26. aprillil toimub Tartus maaelu tutvustav mess „Maale elama”, kus osaleb 55 kogukonda. Kaks korda rohkem kui eelmisel aastal. Kui mullu oli kohal ainult Lõuna-Eesti, siis tänavu on esindatud kõik maakonnad.

Ivika Nõgel, üks projekti algatajaid, räägib, et mõni aasta tagasi juhtus ta raadiost kuulma saadet, kus tutvustati uuringut linnainimeste hoiakutest maaelu suhtes. Inimestelt küsiti muuhulgas, kas neil on plaanis kunagi linnast maale elama minna. Vastuste põhjal tegi kommenteerija järelduse, et linnainimesed on maaelust võõrdunud, sest ainult 8% tahtis minna maale. „Mina vastupidi olin üllatunud: kas tõesti nii palju!” Sealt alates hakkas mõte idanema ning pärast Soomes õppereisil käimist ja põhjanaabrite kogemusega tutvumist saigi projekt „Maale elama” alguse.

See, kuidas kohalik rahvas uue elaniku vastu võtab, oleneb ühelt poolt inimesest endast – sellest, kuidas ta ümberkaudsetega klapib ja ühise keele oskab leida, ja teiselt poolt kogukonnast. Kui kogukond on uutest tulijatest huvitatud, on lihtsam. Kui hakatakse asju jõuga läbi suruma, ei pruugi head tulemust tulla.

Mess annabki võimaluse kogukondadega esialgseid kontakte ja suhteid luua. Et inimeste ning elutingimuste ja teenustega põhjalikumalt tutvuda, tuleb sõita kohapeale. Ei ole välistud, et igaühele maaelu ei sobigi, mistõttu ei maksa enne mõningast prooviaega ja lõpliku otsuse tegemist veel sildu põletada.

„Kõige rohkem tunnevad maale elama asumise vastu huvi kõrgharidusega 25–35-aastased ettevõtlikud lastega pered,” räägib Ivika Nõgel. „Töökohti me pakkunud pole, kõigil, kes on tulnud, on omal olnud idee, mida ta teha tahab, ja usk, et saab hakkama. Ja saabki! Kui tulla mõttega, et küll kohapeal aidatakse ja korraldatakse, võib pettuda.”

Lastega perede jaoks on oluline, et kohas, kuhu kodu luuakse, oleks ka kool. Kooli valikul küsitakse Ivika Nõgeli sõnul mitte seda, kui palju lapsi sealt kõrgkooli on saanud, vaid kui lapsesõbralik see kool on. „Nende inimeste huvid ja väärtushinnangud on sellised, millest ongi maaelu edasiviimisel kõige rohkem kasu.”

Ivika Nõgel arvab, et veel mõnda aega on maalt lahkujaid rohkem kui neid, kes maale elama asuvad. „See-eest lähevad maale inimesed, kes suudavad seal tänu oma haridusele, kogemusele ja ideedele palju ära teha ning maaelu edasi viia.”

Nagu näiteks Sännas, kus kogukonna algatusel on sündinud kultuurimõis ja Leiutajateküla kool. Sänna kogukonna noorepoolne rahvas rikastab oma tegemistega kogu piirkonna kultuurielu, tervest Lõuna-Eestist sõidetakse sinna koolitustele ja üritustele kokku.

On näha, et kogukondade tähtsus on tasapisi, aga järjepidevalt kasvamas ja hoiakud maaelu suhtes varasemate aegadega võrreldes muutunud. „See on tugevalt seotud vaimsuse muutumisega ning sõltub peamiselt kohapeal olevatest inimestest,” usub Ivika Nõgel.

Et „Maale elama” puhul on tegemist väärt mõttega, näitab seegi, et kodanikualgatus pälvis tänavu märtsis regionaalministrilt regionaalarengu auhinna. Praeguseks on teada üle 40 pere ja saja inimese, kes selle algatuse mõjul on endale maale kodu rajanud. Pärast homset messi on neid ilmselt palju rohkem.