Märgiujumine innustab lapsi ujuma

25. apr. 2014 Tiina Vapper - Kommenteeri artiklit

Veeohutus- ja ujumispäevade sarja „Veega sõber” peaeesmärk on enne saabuvat suve taas kord kõigile meelde tuletada, et ujumisoskus on eluliselt tähtis.

Eesti ujumisliidu ja päästeameti koostöös sündinud veeohutus- ja ujumispäevade sarja „Veega sõber” esimene üritus peeti Raplamaal Valtu spordimaja ujulas märtsi alguses. Praeguseks on kolme­teistkümnest veepäevast toimunud üksteist ning tulemas veel kaks. Homme, 26. aprillil saavad lapsed veega sõbraks Paides ja 29. aprillil Keilas.

Esmakordselt rakendatakse üle Eesti Skandinaavia maades kasutusel olevat motiveerivat märgisüsteemi, kus iga ujuja saab oma ujumisoskusele vastava märgi. Samal ajal kui osa lastest ujub, kordavad teised basseini teises servas päästeameti töötajate juhendamisel üle tähtsamad veeohutuse reeglid, tutvuvad päästevahenditega ja harjutavad päästevõtteid. Kolmas grupp mängib veemänge. Hiljem vahetatakse. Ujumismärgid jagab ürituse lõpus osalejatele välja „Veega sõber” veepäevade patroon, endine tippujuja Triin Aljand.

Hea mõte sai teoks

„Nii nagu heade asjade puhul sageli, langes ka seekord mitu õnnelikku juhust kokku,” rõõmustab ujumispäevade üks korraldajaid Helen Link. Ta kinnitab, et soov laste ujumisoskuse parandamisele kaasa aidata on ujumisliidul ja päästeametil olnud juba ammu. „Asja käivitajaks võib aga pidada üht Norras sündinud ja kasvanud eesti poissi, kes kaheksa-aastaselt perega Eestisse tagasi kolis ja Valtu ujulas trennis hakkas käima. Tema jutustaski meile Norra märgiujumise süsteemist, mis tundus kõigile ülimalt põnev. Lapsi saab ergutada rohkem ja paremini ujuma, kui neil on stiimul, mille nimel seda teha. Poiss oli kurb, et õde jõudis Norras märgi kätte saada, tema mitte. Nii tekkiski mõte, et miks ta ei võiks selle märgi saada Eestis. Ja saigi! Kuna olen ka ise Norras vahetusõpilasena elanud, hakkasin Norra ujumisliidu kodulehekülge uurima, seejärel võtsin meie ujumisliiduga ühendust, ujumisliidu president Karol Kovanen haaras mõttest kinni. Asi jõudis selleni, et Norra ujumisliidu inimesed käisid Eestis oma süsteemi tutvustamas. Kui umbes samal ajal selgus, et ujuja Triin Aljand on otsustanud tippspordist loobuda ja on hea meelega nõus projektis kaasa lööma, oli kõigile selge, et kaua küpsenud idee tuleb teoks teha.”

Nelja-aastane märgiomanik

„Norras on ujumismärkide süsteem detailsem kui meil, märke on rohkem, meil on praegu kasutusel lihtsam variant,” selgitab Helen. „Märgiujumise reeglid on sellised, et iga osaleja, kes suudab läbida ujudes kas 25, 50, 100 või 200 meetrit, saab vastavalt rohelise, punase, sinise või kollase märgi. Ei ole tähtis, millises stiilis ja kui kiiresti keegi ujub, igaüks võib valida endale jõukohase tempo. Kuldse märgi „Oskan ujuda” saamiseks tuleb ujuda järjest kõigepealt sada meetrit krooli, hõljuda siis kaks minutit tähe asendis vee peal ning edasi läbida selili ujudes veel sada meetrit. Paljud kuldujujad sooviksid endale muidugi kõiki märke, kuna nad saavad kõikide distantside ujumisega hakkama, aga kord on selline, et maksimaalselt on võimalik saada kaks märki – üks ujumise, teine täheharjutuse eest.”

14 Veega s_ber 2Praeguse seisuga on veepäevadel osalejaid olnud kokku 961, neist 42 täiskasvanut. Kuldse „Oskan ujuda” märgi omanikke on 174, tähemärgi saajaid 430. Kõige noorem märgiujumisest osavõtja oli Heleni nelja-aastane poeg Villem, kes ujus 50 meetrit ja sai punase märgi. Tema õde ja vend, kes juba koolis käivad, said mõlemad „Oskan ujuda” märgi. Kõige vanem osavõtja oli 70-aastane vanaisa Kuressaarest, kus veepäev oligi korraldatud perepäevana. „Vahva, et ujulasse tuli kogu pere: vanaisa, vanaema ja isa koos kahe pojaga, üks viie-, teine seitsmeaastane, kes kõik ujusid,” ütleb Helen, kellele on jäänud silma, et lastega on ujulas kaasas peamiselt isad.

Ujumistunde peaks olema rohkem

Et laste ujumisoskusest hea ülevaade saada, on programmi „Veega sõber” peamine sihtgrupp 2.–4. klassi õpilased, kes on läbinud kooli kohustusliku ujumisõppe. Kusjuures osalema on oodatud mitte üksnes klassi parimad ujujad, vaid kõik õpilased, samuti nende vanemad, kellele tuleb samuti kasuks veeohutuse kohta rohkem teadmisi saada. Eriti tore, kui tullakse kohale neistki koolidest, kus ujulat lähedal pole. Ujulaga koolides, kus õpilased saavad kehalise kasvatuse tundides ujumas käia, on pilt hoopis parem kui mujal. Triin Aljandi sõnul on veepäevadel hästi näha, et laste ujumisoskus on eri paikades erinev. „Kuigi paljud lapsed ise arvavad, et oskavad ujuda väga hästi, ei ole 25 meetrit, mida kooliujumises praegu nõutakse, siiski piisav. Et end vees turvaliselt tunda, peab suutma ujuda rohkem.” Õpetajatega vesteldes on selgunud, et paraku tuleb mitme maapiirkonna lastel kooliprogrammis nõutud 24 ujumistunni asemel piirduda kümnega, sest ujula asub koolimajast kaugel ja koolil ei jätku transpordiraha, et lapsi rohkem ujuma viia. „Koolis peaks ujumistunde olema praegusest rohkem ning nõudlikkus suurem,” arvab Triin Aljand.

Veega seotud hirmud

Teine oluline asi, mida veepäevade korraldajad muuta sooviksid, on veega ja ujumisega seotud hoiakud. Lapsi, kes istuvad basseini kõrval pingil ja vette ei lähe, on mõnel pool olnud lausa kolmandik klassist. Kusjuures ujumisest ei jää kõrvale mitte üksnes tõsiste tervishädadega lapsed. Osa on toonud põhjuseks, et vesi tekitab allergiat ja nahaseent, teised, et vesi on sügav ja ohtlik. Või öelnud lihtsalt, et ta ei saa ega oska. „Selline suhtumine näitab tihtipeale täiskasvanute eelarvamusi ja hirme ning teeb lapsele karuteene,” arvab Triin Aljand. Kuna paljud vanemad lastega vabal ajal ujumas ei käi, on koolil ja õpetajatel ujumisse suhtumise kujundamisel väga oluline osa.

Triin Aljand ise on kasvanud peres, kus ujumine on olnud elu loomulik osa. Tuntud ujujad on olnud nii tema vanaema Ulvi Indrikson, tädi Kaire Indrikson kui ka vanemad Kaja ja Riho Aljand. Ka Triinu kaksikõde Berit tegeles aastaid ujumisega, vend Martti on tippspordis tänaseni.

„Mida nooremalt laps veega kokku puutub, seda parem,” on Triin veendunud. „Kui alles kooliajal esimest korda basseini minna, on raskem harjuda. Mina olen ujunud nii kaua, kui ennast mäletan. Isa on rääkinud, et kohe, kui sündisime, pandi meid vanni ujuma, esimeses klassis hakkasin trennis käima.” Küsimusele, millised eeldused peavad ujumises tippu jõudmiseks olema, vastab Triin, kes praegu Orca ujumisklubis eri vanuses lapsi treenib, et füüsiliste eelduste kõrval on väga olulised ka veetunnetus ja töötahe.” Igaüks areneb isemoodi ja eri kiirusega, seepärast on alguses tähtis, et nad üldse ujumise juurde jääksid. Minul endal tekkis tahe midagi ära teha ja saavutada alles 15-aastaselt.” Triin kinnitab, et igaühest ei peagi ujujat saama, kuid ujumisoskus on kõigile väga vajalik.

Oskused, mida on elus vaja

Triin Aljand loodab, et ujumispäevadelt jäävad lastele meelde mõned õpetussõnad. „Paljud teevad selle vea, et hoiavad ujudes pea püsti ja keha pinges, mistõttu väsivad kiiremini ära. Teine asi on see, et kohe alguses ei ole vaja kogu jõudu mängu panna. Olen mõnele lapsele basseini serva pealt hõiganud, et uju rahulikult või keera selili, nii on sul kergem. Ka jõkke või järve kukkudes ei tohi paanikasse sattuda ja rahmeldama hakata. Kui vee peal õiget asendit hoida, saab puhata ja jõuvarusid taastada.”

„Veega sõber“ patroon Triin Aljand tutvustas Viimsi keskkooli ujulas lastele kõigepealt ujumismärkide süsteemi ja seejärel läks ujumiseks.

„Veega sõber“ patroon Triin Aljand tutvustas Viimsi keskkooli ujulas lastele kõigepealt ujumismärkide süsteemi ja seejärel läks ujumiseks.

Põhja päästeameti ennetusbüroo juhtivspetsialist Reili Kull peab samuti oluliseks, et lapsed oskaksid vees oma võimeid õigesti hinnata ning teaksid, mida ohuolukorras teha. Kindlasti tuleb veekogusse ujuma minna mitmekesi koos, ujuda piki kallast ja mitte liiga sügavale.

„Ujulas viimegi kõigepealt läbi loenguvormis vestluse ja uurime lastelt, mida nad veeohutuse kohta juba teavad. Siis harjutame, kuidas päästevesti selga panna, sellega vette minna, hättasattunule päästerõngast visata ja ta kaldale aidata,” selgitab Reili Kull.

Tema arvates on suurepärane, et Triin Aljand veepäevade projektis osaleb. „Kui igal projektil nii hea patroon oleks, mis siis viga! Esiteks tekitab see lastes ujumise vastu suuremat huvi, teiseks tõstab korraldajate motivatsiooni.”

On üsna tavapärane, et igal veepäeval tuleb Triin Aljandil ka autogramme jagada. Paljud lapsed on meie tippujuja saavutustega hästi kursis: teavad, et ta on võistelnud olümpiamängudel, võitnud Euroopa meistrivõistlustelt kolm hõbe- ja kaks pronksmedalit, valitud kaks aastat järjest Eesti parimaks naissportlaseks. See, kas lapsed meie tublisid sportlasi ja nende saavutusi teavad, sõltub samuti väga palju õpetajast.

„Veega sõber” võiks jätkuda

„Vajadus sellise veepäeva järele on Eestis veel paljudes kohtades, kuid paraku me igale poole ei jõua,” ütleb Helen Link. „Seetõttu meeldiks meile väga, kui ka õpetajad hakkaksid koolides samasugust märgisüsteemi kasutama. Lapsele on see stiimul – kui ta ühel aastal jõuab ujuda 25 või 50 meetrit, siis järgmisel loodetavasti juba 100. Tahame oma märgisüsteemi edasi arendada, et oleks rohkem motivatsioonivahendeid, alates lasteaiaealistest kuni täiskasvanuteni välja. „Veega sõber” projekti alustades oli meil algusest peale mõte, et tänavune on prooviaasta, edasine oleneb sellest, kuidas läheb. Praegu tundub küll, et võiks jätkata.”

Korraldajad lubavad, et üks veepäev tuleb ka suvel. 21. juunil on kõik huvilised oodatud Pärnu rannas toimuvale Watergate’i veefestivalile.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!