Millest kirjutab 11. aprilli Õpetajate Leht?

10. apr. 2014 - Kommenteeri artiklit

Rändteadlased elavdavad koolielu

Ülikoolid pakuvad koolitundide elavdamiseks põnevaid töötube, teadusteatreid ja -busse. Popimate teaduse populariseerijate järjekorrad ulatuvad järgmisse õppeaastasse.

Kooli- või kevadväsimus?

„Viljandi linna koolid on läinud üle trimestripõhisele hindamissüsteemile,” kirjutab Paalalinna kooli õppealajuhataja Janika Kivistik. „Sellega hajutatakse laste koormust koolis, huvi- ja spordikoolis.”

Mida jõuaks teha haridusminister Ossinovski?

Prantsuse lütseumi direktor Lauri Leesi kirjutab, et uus haridusminister ei jõua küll ühe hooajaga palju ära teha, kuid kõige kiiremas korras peaks ta hariduse ideoloogia alusepanijad asendama teistmoodi mõtlevate inimestega.

Äkki seaks koolis sisse trahvisüsteemi?

„Uus aeg nõuab uudseid lahendusi. Miks ei võiks üheks selliseks olla rahaliste mõjutusvahendite kasutamine koolis?” küsib TÜ õppejõud Priit Pullerits.

Kuidas muuta füüsika põnevaks ja lihtsaks õppeaineks

Kogenud õpetaja Võido Rahula soovitab ehitada aineõpetuse üles spikrite süsteemile.

Mis see väljundipõhine õppekava on?

2016. aastaks lähevad kõik Eesti kutseõppeasutused üle väljundipõhistele õppekavadele.

Tumeaine ja tumeenergia, mustast august rääkimata

Eesti teaduste akadeemia väitlusel „Tumeainet otsimas” osalesid kosmoloog Jaan Einasto, osakestefüüsik Martti Raidal ja satelliidilooja Mart Noorma.

Kui üldse hea arhitektuuri eest seista, siis lasteaias

Hiljuti selgusid Eesti arhitektide liidu tänavuse aastanäituse kuraatorivõistluse tulemused. Oktoobris toimuva näituse kuraatoriteks valiti arhitektuuribüroo b210 noored arhitektid Kadri Klementi ja Karin Tõugu. Nende esikoha pälvinud töö „Mängiv inimene” käsitleb moodullasteaedade teemat. Žüriiliikme Margit Mutso sõnul eristus võidutöö teistest selgelt aktuaalsema teemavalikuga. „Meie soov on, et arhitektide liidu aastanäitus poleks pelgalt huvitav ideenäitus, vaid ka päevakajaline sündmus, mis kõnetaks suurt hulka inimesi ja millel oleks praktiline eesmärk midagi muuta.”

Teadusraamat väljub kaante vahelt

Tänane lastekirjandus on rikas aimeraamatute poolest – sajad pildi- ja faktirikkad teosed loomadest, tehnikast, keskkonnast, tervisest väärivad koolilugemises senisest märksa olulisemat kohta. Mõnigi asi saab aimeraamatust varem ja paremini selgeks kui kooliõpikust, kas või sellepärast, et ühele teemale on pühendatud kogu raamat, kirjutab lastekirjanduse uurija, Eesti lugemisühingu projektijuht Mare Müürsepp.

Laste lemmikkirjanik on Ilmar Tomusk

Tänavuse Nukitsa konkursi võitja on Ilmar Tomusk, kelle kriminalistide sari kogus ligi 900 häält. Kokku osales 117 kirjanikku ning hääletas üle 8000 lapse. Lisaks parimale kirjutajale valiti ka parim illustraator, kelleks kuulutati saja kunstniku seast ülekaalukalt Heiki Ernits.

Soome – maailma parimad saunad ja õpetajad

„Lisaks kaunile loodusele ja saunakultuurile on Soome tuntud maailma parima hariduse poolest. Olen püüdnud aru saada, miks on Soome koolid nii head. Tampere ülikooli vahetusüliõpilasena arvan, et üks põhjus on õpetajaameti populaarsus. Õpetaja tunneb ennast ühiskonnas väärtustatuna. Usaldus õpetajate vastu on suur ja vanemad teavad, et kodulähedases koolis saab nende laps parima hariduse. Õpilasi, õpetajaid ega koole Soome haridussüsteemis ei järjestata. Õpetajate professionaalsust ei seata inspektsioonide kaudu kahtluse alla,” kirjutab Tallinna ülikooli kolmanda kursuse klassiõpetaja eriala tudeng Katarina Pintson.

Üksinda Aafrika öös ehk Rahu, ainult rahu

Vanemõpetaja Anu Joon on seisnud klassi ees 40-kraadise palavusega, põgenenud märatseva pulli eest, püüdnud püütonile mitte peale astuda ning andnud mootorrattaga sõites teed krokodillile … Seda kõike vabatahtlikuna Ghanas Kongo külas. Tähtsaimaks Ghana-kogemuseks peab Anu aga, et õppis olema parem vanaema.

Eesti soost feldmarssalid

Varemarvatust palju suurem osa siinsest põlisaadlist oli algselt etnilist eesti päritolu ja lihtsalt saksastus aja jooksul. Täiesti veekindlalt pole seda enamasti küll võimalik tõestada, on võimalik vaid tõenäosusele osutada.

NB! Järgmine Õpetajate Leht ilmub pärast suurt reedet, 25. aprillil.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!