Soome – maailma parimad saunad ja õpetajad

11. apr. 2014 Katarina Pintson Tallinna ülikooli kolmanda kursuse klassiõpetaja eriala tudeng - 1 Kommentaar

Ei teagi, kas Soomes on rohkem järvi või järvesaunu? Tamperes, kus olen praeguseks vahetusüliõpilasena veetnud kolm kuud, on mõlemaid piisavalt. Saunakultuur on siin sügavalt juurdunud.

Tihti võtab muigama, kui sauna sisenedes näen suures leiliruumis nii tõsiste nägudega soome vanataate, kõigiga sõbralikult kasevihta jagavaid memmesid kui ka tätoveeringutega musklimehi ja blonde põhjamaa kaunitare, kõigil saunamütsid peas ja rohkem kui sajakraadisest kuumusest higipiisad nina otsast tilkumas.

Mina pean selles kuumuses tavaliselt vastu maksimaalselt kümme minutit, pärast mida jooksen kiljudes alla jääkülma järve ja siis kiiresti tagasi sauna. Soomlased istuvad saunalaval muidugi kauem, seejärel jalutavad rahulikult järveni, ujuvad umbes kümme meetrit, mis on jäises vees minu jaoks võimatult pikk distants, ja pärast seda istuvad nad veel pikalt õues ja arutavad kõikvõimalike teemade üle.

Nüüd mõistan ka, miks soomlastele on loodus nii tähtis. Enne siiatulekut arvasin, et männimets on männimets, aga tegelikult ikka ei ole küll. Tavalised pooletunnised hommikujooksud on veninud peaaegu pooleteisetunnisteks, sest iga järgmine järvevaade või metsatukk on ilusam kui eelmine. Kirjeldamatu on tunne, kui istud järvekaldal ja kuuled vaid oma hingamist, jää sulamist ning muid loodushääli ja tead, et läheduses ei ole ühtegi inimest, ja niipea ei tule ka.

Virmalisteta ei ole Soome-kogemus täielik. Nutiseadmetesse on võimalik alla laadida rakendused, mis annavad aurora ilmumisest märku, kuid nagu paljude heade asjade puhul, peab ka virmaliste nägemiseks varuma aega ja kannatust. Enamasti ilmuvad need alles pärast keskööd. Tihti juhtub, et ootad pimedas metsas tunde, kuid hoolimata selgest taevast ja tuhandetest tähtedest ei anna virmalised end näole. Selline ootamine on aga suurepärane võimalus veeta kvaliteetaega sõprade ja lähedastega. Ja kui sul lõpuks juhtub olema õnne, on näitemäng, mis taevas toimuma hakkab, võimas ja unustamatu.

Õpetajaks parimatest parimad

Lisaks kaunile loodusele ja saunakultuurile on Soome tuntud maailma parima hariduse poolest. Olen püüdnud aru saada, miks on Soome koolid nii head.

Inglise keele tund: uute  sõnade õppimine

Inglise keele tund: uute
sõnade õppimine

Tampere ülikooli vahetusüliõpilasena arvan, et üks põhjus on õpetajaameti populaarsus. Õpetaja tunneb ennast ühiskonnas väärtustatuna. Usaldus õpetajate vastu on suur ja vanemad teavad, et kodulähedases koolis saab nende laps parima hariduse. Õpilasi, õpetajaid ega koole Soome haridussüsteemis ei järjestata. Õpetajate professionaalsust ei seata inspektsioonide kaudu kahtluse alla.

Kuna õpetajaamet on au sees, on ülikoolidel privileeg valida õpetajakoolitusse vaid parimatest parimad. 2013. aastal kandideeris Tampere üli­kooli klassiõpetaja erialale üle 2000 kesk­kooli­lõpetaja, kellest võeti vastu vaid 70. Õpetajakoolitus on kõrgel tasemel, teaduslik ja esitab seega väljakutse ka võimekatele noortele. Õpetajakoolituse erialade lõpetanutest 90% töötab koolis (Cen­ter on Inter­na­tio­nal Education Bench­marking, 2013) ning õpetajaametist loobutakse harva.

Ülikoolil on oma nn praktikakool, kus ka mina praktikal olen. Lisaks annan tunde Tampere rahvusvahelises koolis. Eelisjärjekorras võetakse sinna vastu välismaalased, näiteks diplomaatide lapsed, kuid soovi korral saavad seal õppida ka soomlased. Kui tavakoolides ei ole katseid, siis rahvusvaheline kool testib laste inglise keele taset, sest kõik ained, välja arvatud soome keel, on inglise keeles.

Praktika on siin üles ehitatud üldjoontes samamoodi kui Tallinna ülikoolis. Erinevus on selles, et teisel kursusel toimub viienädalane praktika, kus üliõpilased annavad tunde paaris. Arvan, et selline süsteem on hea, sest üliõpilased saavad tundi koos ette valmistada ja kahekesi on tundi ka lihtsam läbi viia – kaks pead on ikka kaks pead.

Väiksed klassid ja abiõpetajad

Haridus on Soomes kõigil tasemetel tasuta (ka kõikvõimalikud erakoolid, nt rahvusvaheline kool). Koolides on olemas kõik vajalik, alustades värvipliiatsitest ja lõpetades minisülearvutitega.

Pärlid arvutamiseks 1. klassis.

Pärlid arvutamiseks 1. klassis.

Klassid on väiksed: 16–24 õpilast. Keelegruppides on 8–10 õpilast. 1.–2. klassis on klass õppe tõhustamiseks paljudes ainetes, nt matemaatikas ja soome keeles, pooleks jaotatud. Käsitöö- ja kunstitundides on lisaks õpetajale klassis ka abiõpetaja. Seega on minu praktika siin üldjoontes rahulikult möödunud.

Kord, kui tegin rahvusvahelises koolis 1. klassiga (16 last) kolmetunnist kunstiprojekti, olin äärmiselt tänulik, et lisaks minule olid klassis ka päris õpetaja ja abiõpetaja, kes lapsi vajadusel abistasid ja tunni jooksul ette tulevate probleemidega tegelesid. Näiteks sõimas üks poiss keset tundi üht tüdrukut lolliks. Õpetaja palus sel poisil klassist välja minna, et temaga rääkida, kuid poiss viskas end põrandale maha ja hakkas kisendama. Aga olukord lahenes, sest samal ajal kui õpetaja tegeles probleemse poisiga, sain mina jätkata ülejäänute juhendamist. Natuke hirmutav on mõelda, et tulevikus Eestis töötades olen 24 lapsega täiesti üksi.

Soomes pööratakse üldse palju tähelepanu sellele, et õpilased, kes abi vajavad, seda ka saaksid. Igas koolis on eripedagoog, kes on õpilasega koos tunnis või võtab abivajaja tunni ajaks endaga eraldi klassiruumi ja õpetab teda seal.

Enne siiatulekut arvasin, et Soome koolides koduseid töid kuigivõrd ei anta, kuid nüüd tundub pilt teistsugune. Suur osa tunde, mida mina näinud olen, on lõppenud koduse töö ülesmärkimisega. Hindeid algkooli esimestes klassides aga ei panda. See-eest on kasutusel tagasisideandmise ja motiveerimise meetodid. Näiteks rahvusvahelises koolis saab iga laps oma nime taha templi, kui on tunnis vaid inglise keeles rääkinud. Vahvaid templeid või kleepse saavad lapsed õigete vastuste eest ka töövihikutesse. Samuti kogub klass tähekesi, mida antakse siis, kui üheskoos on tehtud midagi head. 1.a klassil on juba 78 tähekest.

Lapsed käivad koolipäeva jooksul palju õues. Seda eeskuju võiks järgida ka Eesti koolides. Rahvusvahelises koolis minnakse igal vahetunnil 15 minutiks õue (v.a päeva esimesel vahetunnil ja söögivahetunnil) ja Tampere praktikakoolis on päeva jooksul kaks 30-minutist vahetundi, kus kõik õpilased lähevad õue. Lastel hoiavad õues silma peal kaks õpetajat.

Minu jaoks on kummaline, et õpilased käivad koolis sokkides. Sisejalanõud on küll kõigil, kuid need pannakse jalga vaid sööma minnes. Samuti ei ole suurt garderoobi, üleriided riputatakse klassi taha koridori nagidesse.

Kirjatähtede asemel arvutitähed

Soome koolides õpetatav tähestik. Esimesel aastal õpitakse selgeks alumised tähed ja teisel aastal ülemised. Uue õppekava tulekuga arutatakse, kas mitte õpetada vaid alumisi tähti.

Soome koolides õpetatav tähestik. Esimesel aastal õpitakse selgeks alumised tähed ja teisel aastal ülemised. Uue õppekava tulekuga arutatakse, kas mitte õpetada vaid alumisi tähti.

Üllatav on, et Soome koolides õpetatakse kirjatähtede asemel n-ö arvuti kirjatähti. Praktikal maalisin tahvlile paunadega tähti, aga lapsed olid segaduses, sest nad ei saanud pooltest tähtedest aru (nt r ja b). Selgus, et Soome koolides on 2004. aastast alates kasutusel teistsugused tähed. Põhjenduseks on see, et uued tähed on lihtsamad, sest neil ei ole nii palju kurve ja ümaraid jooni. Minu meelest on aga neid n-ö uusi tähti kirjutada keeruline, sest pärast igat tähte peab pliiatsi üles tõstma. Õpetaja sõnul hakkavad lapsed kiirelt kirjutades ka arvuti kirjatähti omavahel ühendama.

On teada, et Soome haridussüsteemi tugevus on võrdselt heal tasemel põhikoolid nii linnas kui ka maal. Vähemalt oli see nii veel mõni aasta tagasi. Kuna aga Soomes on aina enam välisriikidest sisserännanuid, on suuremates linnades kujunemas piirkonnad, kus elavad peamiselt immigrandid. Seetõttu on tekkimas n-ö head ja mitte nii head koolid. Praegu on veel suhteliselt harv nähtus, kui vanemad ei soovi oma last kodulähedasse kooli panna, kuid oht on olemas. Valjusti välja ei öelda, et üks kool on parem kui teine, kuid sosistatakse ikka.

Kas unistan õpetajatööst Soome koolis? Unistama peab, kuid et konkurents õpetaja kohale on väga tihe, tundub see mõte praegu utoopiline. Loodan, et Eesti jõuab õpetaja elukutse väärtustamises Soomele järele ja saan nautida õpetajaks olemist Eestis.

Enne lõunat loeb rahvusvahelise kooli 1. klass luuletuse:

„Lunch delicious and sweet

ready for us to eat.

I take my time

to say this line:

I eat in peace,

say „Thank you” and „Please”.”


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Soome – maailma parimad saunad ja õpetajad”

  1. Brait ütleb:

    Minu meelest kirjutatakse nö. “arvutitähti” ka Eesti koolides. Vähemalt mina hakkasin neid kasutama juba neljandas klassis, aastal 2003. Keegi ei öelnud, et midagi valesti teeksin. Kasutasin neid ka kirjandis ja veaks neid ei loetud, seega võta näpust.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!