Tartus autasutati parimaid haridusteadlasi
Tartus toimunud konverentsil „Juhitav ja juhtimatu koolis” autasustati kolmapäeval riikliku kasvatusteaduste konkursi seitset parimat tööd.
Parimaks didaktilis-rakenduslikuks tööks tunnistati Tartu ülikooli (TÜ) logopeedialektori Marika Padriku juhitud rühma loodud test 5–6-aastaste laste kõne arengutaseme hindamiseks. Testiga on võimalik välja selgitada koolieelset lisaõpet vajavad lapsed, aga ka näiteks kakskeelsete laste täiendava keeleõppe vajadus.
Parimaks eestikeelseks teadustööks tunnistati vastne Eesti Haridusteaduste Ajakirja esi-erinumber „Õpetajakoolitus ja kõrgkoolipedagoogika”.
Parima kasvatusteadusliku magistritöö autor oli Hanna-Liis Kaarlõp-Nani Tallinna ülikoolist, kelle töö tegeles mälukonfliktide ületamise võimalustega ajalooõpetuse kaudu.
Parima populaarteadusliku töö preemia pälvis Rain Mikseri töö süstemaatilise, ühtlustatud ja autoriteetse „Haridusleksikoni” koostamisel ja toimetamisel.
Parima doktoritööna tunnustati Mart Laanpere tööd „Pedagogy-driven Design of Virtual Learning Environments”, mis kajastab üle aastakümne Tallinna ülikoolis toimunud õpikeskkonna-arendustööd.
Parimaks võõrkeelseks teadustööks tunnistati Katrin Poom-Valickise ja Erika Löfströmi artikkel „Beliefs about teaching: Persistent or malleable? A longitudinal study of prospective student teachers’ beliefs”, mis ilmus valdkonna tippajakirjas Teaching and Teacher Education.
Parima õpikuna tõsteti esile Helin Puksandi (Tallinna ülikool), Reet Bobõlski (Rakvere gümnaasium) ja Margit Rossi (kirjastus Koolibri) õppekomplekt „Punkt. 6. klassi eesti keele õpik ja töövihikud”, mis vastab riiklikule õppekavale ning jätkab 5. klassi komplekti „Koma”.
Eesti teadusagentuuri, haridus- ja teadusministeeriumi ning Eesti Akadeemilise Pedagoogika Seltsi korraldatud konkursile esitati tänavu kokku 42 tööd.
