Tunnustus annab lapsele tiivad
Tallinna raekojas autasustati 5. aprillil Sten Roosi muinasjutuvõistluse võitjaid. Tänavu juba 22. korda toimunud laste omaloominguvõistlust korraldavad Ann ja Ants Roos oma muinasjutte kirjutanud poja Steni mälestuseks.
Võistlusest on aastate jooksul osa võtnud kokku umbes kuus tuhat last. Tänavusele võistlusele laekus 324 tööd, osalejaid oli lausa saja võrra rohkem kui mullu. On lapsi, kes osalevad võistlusel neli-viis aastat järjest. Leidub ka koole, kes torkavad silma agarama osavõtuga, näiteks Tudulinna põhikool.
„Tiibu ei anna mitte Red Bull, vaid tunnustus,” sõnas Ants Roos, tänades kõiki võistlusel osalenud lapsi, nende emakeeleõpetajaid ja lapsevanemaid.
Raekotta auhinda vastu võtma oli kutsutud 39 väikest suleseppa. Žürii koosseisus Ann ja Ants Roos, Krista Kumberg, Leelo Tungal, Leida Olszak ja Ülle Väljataga jagas kolmele parimale medalid järgmiselt.
1. koha sai Mirjam Leesalu Võru Kreutzwaldi gümnaasiumi 8. klassist imemuinasjutu „Kuidas Rudolf õpipoisiks sai” eest. 2. koht läks (juba traditsiooniliselt) Aleks Tammiksaarele Vändra gümnaasiumi 7. klassist allegoorilise loomamuinasjutu „Metsavalimised” eest ning 3. koha pälvis Hanna Simona Allas Tartu Kivilinna gümnaasiumist oma põnevuslooga „Klaverikäijad”.
Laste kirjutatud muinasjuttudes on tihti tegelasteks loomad, ahnest varesest laulva lehmani, iseäranis popp kuju oli tänavusel võistlusel siil. Aga maailm, mida lapsed oma lugudes loovad, on ikka inimeste oma. Nii peegeldub juttudes meie tänapäev koos kõigi laiemat kõlapinda leidnud sündmustega. Muinasjuttudesse jõuavad nii missi- kui ka poliitvalimised, isegi hiljutine Sirbi skandaal sai n-ö laulu sisse Haapsalu põhikooli 7. klassi tütarlapse Anna-Maria Rõbina jutus „Ajaleht Kirp”.
Žürii liige Krista Kumberg märkis, et laste muinasjuttudes kumab sageli igatsus sõbra järele. Võib-olla on see aja märk. Netipõlvkonna lapsed tegutsevad ja suhtlevad suure osa oma ajast virtuaalmaailmas, tundes puudust tõelisest, silmast silma suhtlemisest. Sellist olukorda kirjeldab värvikalt Tartu kommertsgümnaasiumi 6. klassi tüdruku Kirke Klaisi mõtlemapanev „Muinasjutt kitseperest”. Selle pere liikmed on omavahel arvutis suhtlemisega nii harjunud, et viimaks ei tunne ema lihast poega nägupidi äragi ja kutsub korteris askeldavale arvatavale võõrale noormehele politsei …
Nagu ütles muinasjutuvõistluse võitjaid tervitama tulnud Tallinna linnavolikogu liige Toivo Tootsen, pole oluline, et kõigist premeerituist saavad kunagi kirjanikud. Tähtis on, et Eestis on tänu Sten Roosi muinasjutuvõistlusele 6000 last, kes on nakatunud loomingupisikuga.
„On aga lapsel fantaasiat! Ära sa ütle, et noorus on hukas. Nii kaua, kui lapsed ise muinasjutte kirjutavad, on Eestil lootust,” kommenteeris tuttav ajakirjanik üht Vikerraadios ette loetud võistlustööd.
