Valurikas Tartu koolivõrgureform jõuab lõpule

25. apr. 2014 Sirje Pärismaa - Kommenteeri artiklit

Eeloleval õppeaastal tehakse liitmist-lahutamist poolesajas haridusasutuses. Eesti suurim muudatus tuleb Tartus – kolme Annelinna gümnaasiumi töö korraga ümberkorraldamine puudutab 2800 õpilast ja enam kui 200 õpetajat.

Eesti suurim on ka puhas gümnaasium, mis kolme kooli baasil luuakse. Kristjan Jaak Petersoni nime kandvas koolis hakkab esialgu õppima üle 700 noore. Kivilinna gümnaasiumist, Descartesi lütseumist ja kommertsgümnaasiumist saavad põhikoolid.

„Kui õpilaste-õpetajate arvule liita ka nende koolide lapsevanemad, võib öelda, et muudatus mõjutab tuhandete inimeste elu,” lausub Kivilinna gümnaasiumi direktor Karin Lukk. Ta meenutab, et kui linnavalitsus koolivõrgu reformiga välja tuli, lootsid nad aasta otsa, et muudatusi ei tule. Oli ju üks suur katsumus seljataga – 2004. aastal läks Kivilinna kool kaheks, kui suured ja väiksed kolisid eraldi majadesse. Õpetajail ja juhtkonnal tuli 1500 õpilast tõrgeteta ühise eesmärgi nimel tööle panna. Toona maailma suurima eestikeelse gümnaasiumi tiitlit kandnud Kivilinnas oligi elu rööbastele läinud, kui tuli otsus suured ja väiksed uuesti lahku lüüa.

„Reorganiseerimise otsus paneb inimeste elude üle otsustama. Seda ei tee hea meelega ükski juht,” lausub Karin Lukk. Erinevalt Tartu teistest koolidest, kus gümnaasiumiklassid kadusid ära jupikaupa ja õpetajaid koondati vähehaaval, raiutakse Annelinna kolmes koolis korraga vanad sidemed läbi.

Kivilinnas kaotab töö kuus inimest, kommertsgümnaasiumis ja Descartesis kummaski üheksa. Kui Kivilinnas pole nende seas ühtki pensionäri, siis kommertsgümnaasiumi koondatud on kõik pensioniealised. Direktor Liina Karolin-Salu sõnul plaanisidki mõned koju jääda, kuid osa soovinuks jätkata. Töölejääjad on valmis ajutiselt töötama ka väiksema koormusega teadmises, et koormus lähemate aastate jooksul taastub, aga loomulikult ei ole olukord kellelegi meeldiv.

Descartesi lütseumi direktori Jaan Reinsoni sõnul tuleb uus töö otsida paaril-kolmel inimesel, sest enamik koondatuist on osalise koormusega ametis ja kaks on pensioniealised.

Komisjon tegi valiku

Keda võtta või jätta, otsustas haridusosakonna ja kolme kooli esindajaist koosnev komisjon vastavalt kokkulepitud valikukriteeriumidele. Viimased muudatused koondatavate nimekirjades tehti veel märtsis.

„Töö siiski sujus, polnud suuri põrkumisi. Osa sai ise aru, et võiks lahkuda. Aga kurvaks jäävad inimesed ikka. Olen ise koolidest uurinud ja püüdnud aidata oma inimestel tööd leida,” räägib Lukk. Kuna Tartus on koolivõrgu reform käinud juba paar aastat, pole lihtne vaba õpetajakohta leida. Mõnegi jaoks on tähendanud koondamine ka ametimuutust.

„Mõnikord ei julge inimene ise seda sammu ette võtta, kuigi pole juba ammu oma tegemistega rahul,” nendib Lukk.

Ehkki haridusosakond peab arvestust vabade kohtade üle koolides ja eelisõigus tööle saada on koondatuil, ei anna see automaatselt rohelist tuld. Iga kollektiiv on oma nägu ja kui inimene ei sobitu nende põhimõtetega, ei saa teda jõuga paika panna.

Kivilinna uhkus

Õpetajad on näinud kaotusvalu ka laste silmis ja hinges ning kuulnud südamest tulevaid poolehoiuavaldusi.

„Kipume lapsi alahindama. Aeg on näidanud, et kui õpetajail on keeruline aeg, tuleb tugi lastelt,” rõõmustab Lukk. „Tunneme kõik, nagu tükike perest võetaks ära. Et koolipere saaks oma emotsioonid välja elada, tuleb 26. aprillil Vanemuises suur galakontsert pealkirjaga „Kivilinna uhkus”. Meil on, mille üle uhke olla. Oleme suutnud suured ja väiksed panna koos tegutsema ja üksteisest hoolima.”

Galakontsert ei tule siiski nutupidu, vaid vaadatakse üheskoos olnule tagasi ja räägitakse sellest, mida head on koolil edasi anda. Suur osa Kivilinna gümnaasiumiastme õpetajaid jätkab ju Petersoni gümnaasiumis ja hulk lapsi läheb sinna.

Erinevalt Viljandi puhtast gümnaasiumist, mis samuti alustas mitme kooli baasil, kuid esialgu ilma oma majata, saab Petersoni gümnaasium Kivilinnalt päranduseks renoveeritud ja korraliku sisseseadega hoone. Uue kooli üks idee on hoida alles kolme kooli tugevad küljed.

„Loodame, et see mõte realiseerub,” lausub Lukk. Kivilinnast tuleb kaasa loodus-, meditsiini-, võõrkeeleõppe, tehnoloogia- ja spordisuund.

Liina Karolin-Salu pole siiski nii optimistlik: „Kas meie kooli vaimu on mõne aasta pärast uues koolis tunda, ei julge küll ennustada. 120 õpilast koos nende õppekavadega võetakse üle. Mõned meie koolis õpetatavad valikained on uue kooli valikainete moodulites esindatud, aga senist süsteemset lähenemist meie koolile iseloomulikes valdkondades, mis tagaks kommertsgümnaasiumile ja Descartesi lütseumile iseloomulike joonte säilitamise ja nende arendamise, ei paista plaanis olevat.”

Kivilinna gümnaasiumi direktor Karin Lukk. Foto: Sirje Pärismaa

Kivilinna gümnaasiumi direktor Karin Lukk. Foto: Sirje Pärismaa

Kivilinnas hakkab õppima ligi tuhat last ja kool saab arvatavasti tagasi oma maailma suurima eestikeelse kooli tiitli, nüüd siis põhikoolina. Kasvatusteaduste doktorikraadiga Karin Lukk, kes paljudele üllatuseks ei kandideerinud uue gümnaasiumi direktoriks, ütleb, et koolipere keskendub sellele, et mõne aasta pärast oleks Annelinna servas tugev kool, mida tuntakse Tartust kaugemalgi.

„Muretsen vaid, kas põhikooli õpetajad suudavad sama hästi kui varem tajuda tervikpilti, kui kaugele peab üks õpilane gümnaasiumi jaoks jõudma,” sõnab ta.

Soovituseks pealinna koolivõrgu ümberkorraldajaile ütleb Lukk, et linnavalitsus peab olema teinud korraliku eeltöö ja määratlenud probleemid ning loonud parima süsteemi nende lahendamiseks. Kui Tartu direktorid nägid, millised on linna hariduselus lähiaastail tekkivad probleemid ja kuidas neid lahendada, lepiti paratamatusega.

„Intelligentne inimene otsib ka halvast välja enda jaoks parima osa ja keskendub sellele,” tõdeb Lukk. „Saime aru, et mõte on valulik, aga teostatav. Ja ka õpetajate mõtted hakkasid tööle tuleviku suhtes. Kui kõigepealt oleks toimunud linnavalitsuse arutelud koolidega, oleks kogu protsess olnud valutum.”

Sügisest on põhikoolid ka Karlova gümnaasium ja vene lütseum. Ainsana jääb 2015. aastasse Tartu Tamme gümnaasiumi muutmine riigigümnaasiumiks ja põhikooliks.

Minigümnaasiume on ikka veel liiga palju

Kui palju on omavalitsusi, kes ikka veel pole langetanud otsust muuta gümnaasium põhikooliks?

Kalle Küttis _RJHTM-i koolivõrgu juht Kalle Küttis:

Sel õppeaastal oli umbes 70 munitsipaalgümnaasiumis vähem kui 60 gümnasisti. Nende seast 16 kohta on kohalikud omavalitsused juba teinud otsuse ning lähiaastatel saavad neist põhikoolid. Ikkagi jääb niinimetatud minigümnaasiume liialt palju. Kusjuures nende seas on ka mitu Tallinna kooli, kus koolivõrgu korrastamine ning väga väikeste gümnaasiumiosade sulgemine on emotsionaalselt kergem ja ka korralduslikult tunduvalt lihtsam kui väikestes omavalitsustes.

Sügisest on Eestis 22 gümnaasiumiastmega kooli vähem, asutatakse vaid üks gümnaasium. Otsus lõpetada gümnaasiumiastme töö on langetatud veel kümmekonna kooli kohta. Need rasked otsused on teinud väga erinevad omavalitsused, nende seas on Tartu ja Pärnu linn, aga ka väikesed maaomavalitsused. Koolivõrgu korrastamisega on algust teinud Tallinna linngi. Narva linnavolikogu on ellu kutsunud komisjoni, mis peab linna koolid üle vaatama ja tegema ettepanekud, millised koolid ja millisel kujul jätkavad. Just Tallinn ja Narva on kohad, kus gümnaasiumivõrgu korrastamist on pidevalt edasi lükatud ja seal on riik muutusi kõige rohkem oodanud.

Kuidas peaks mõjutama koolivõrgu korrastamist ministeeriumis äsja valminud koolipinna kasutamise analüüs?

Mis puudutab ministeeriumi koostatud koolipinna kasutamise analüüsi, siis ainuüksi selle olemasolu koolivõrku ei mõjuta. Valdavalt on koolid Eestis kohalike omavalitsuste hallata ning nende otsustada on, millised koolid ja millisel kujul jätkavad. Küll on see analüüs abiks riigile ja omavalitsustele edasiste investeeringute otsustamisel. Lisaks saab riik oma koolide ruumikasutust eeskujuks tuua: kui keskmiselt on ühe õpilase kohta koolimajades pinda 14,3 ruutmeetrit, siis uutes riigigümnaasiumides on planeeritav ruumikasutus alla kümne ruutmeetri õpilase kohta.

Tooge palun kõige markantsemad näited sellest analüüsist.

Suurima pinnakasutusega munitsipaalkoolid (pind ilma sporditaristu, õpilaskodu, abihoonete pinnata  õppuri kohta) on Kärstna kool – 129,8 m2 (sügisest muudetakse lasteaiaks) ja Vatla põhikool – 90,1 m2 õpilase kohta.

Omavalitsuste lõikes munitsipaal­üldhariduskoolide keskmisi võrreldes on suurima pinnakasutuse näited järgmised (pind ilma sporditaristu, õpilaskodu, abihoonete pinnata õppuri kohta): Kihelkonna vald (Kihelkonna kool) – 73,4 m2 õpilase kohta ja Sonda vald (Sonda kool) – 64,2 m2 õpilase kohta.

Suurima pinnakasutusega gümnaasiumiastmega munitsipaalkoolid (pind ilma sporditaristu, õpilaskodu, abihoonete pinnata õppuri kohta) on Tabivere gümnaasium – 41,9 m2 õpilase kohta (muudetakse sügisest põhikooliks); Türi ühisgümnaasium – 41,1 m2 õpilase kohta, Aseri keskkool – 39 m2 õpilase kohta (muudetakse sügisest lasteaed-põhikooliks).

KOOLIDE/KOOLIEELSETE LASTEASUTUSTE TEGEVUSE ÜMBERKORRALDAMINE 2014

  • Turba gümnaasium Gümnaasiumist põhikooliks
  • Mustvee gümnaasium Gümnaasiumist põhikooliks
  • Tartu Karlova gümnaasium Gümnaasiumist põhikooliks
  • Tartu kunstigümnaasium Gümnaasiumist põhikooliks
  • Tartu vene lütseum Gümnaasiumist põhikooliks
  • Tartu Descartesi lütseum Gümnaasiumist põhikooliks
  • Tartu Kivilinna gümnaasium Gümnaasiumist põhikooliks
  • Tartu kommertsgümnaasium Gümnaasiumist põhikooliks
  • Põlva keskkool Gümnaasiumist põhikooliks
  • Juuru gümnaasium Gümnaasiumist põhikooliks
  • Aseri keskkool Gümnaasiumist lasteaiaks-põhikooliks
  • Tabivere gümnaasium Gümnaasiumist põhikooliks
  • Kolga keskkool Gümnaasiumist põhikooliks
  • Kärstna kool Koolieelseks lasteasutuseks
  • Pärnu ühisgümnaasium Põhikool ja gümnaasium lahutatakse
  • Orava põhikool Põhikoolist lasteaiaks-põhikooliks
  • Suislepa lasteaed-algkool Jaguneb lasteaiaks ja põhikooliks, põhikool liidetakse Tarvastu gümnaasiumiga
  • Narva 6. kool Gümnaasiumist põhikooliks
  • Viimsi keskkool Koolist eraldatakse kaks kooli
  • Tudu lasteaed-põhikool Tegevus lõpetatakse III kooliastmes
  • Kärdla ühisgümnaasium Kärdla ühisgümnaasium liidetakse Kõpu internaatkooliga
  • Kildu põhikool, Sürgavere lasteaed-põhikool,  Tääksi põhikool ja Suure-Jaani gümnaasium Nelja kooli baasil moodustatakse lasteaed-põhikool
  • Tallinna Juhkentali gümnaasium Liidetakse Tallinna Kesklinna vene gümnaasiumiga
  • Tallinna Mustamäe 1. lasteaed-algkool Korraldatakse ümber lasteaiaks
  • Lasnamäe üldgümnaasium Korraldatakse ümber põhikooliks
  • Tallinna Mahtra gümnaasium Korraldatakse ümber põhikooliks
  • Karjamaa gümnaasium Korraldatakse ümber põhikooliks
  • Tallinna 37. keskkool Liidetakse Tallinna Arte gümnaasiumiga
  • Tallinna Ranniku gümnaasium liidetakse Ehte humanitaargümnaasiumiga

 

UUTE KOOLIDE ASUTAMINE

  • Leiutajate külakool
  • Pärnu Mai kool
  • Haabneeme kool
  • Randvere kool
  • Tartu Kristjan Jaak Petersoni gümnaasium
  • Suure-Jaani kool
  • Krabi kool
  • Mäepealse erakool
  • Gaia kool
  • Looduse kool

 

KOOLIDE TEGEVUSE LÕPETAMINE

  • Vajangu põhikool
  • Salla põhikool (liidetakse Rakke gümnaasiumiga)
  • Pärnu hansagümnaasium
  • Massiaru algkool
  • Pikasilla kool
  • Kiumetsa algkool
  • Viira kool
  • Rakvere Lille kool
  • Krabi põhikool (vahetub koolipidaja)

Allikas: HTM


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!