Aabits, mis õpetab armastama ja hoolima

16. mai 2014 Mari Klein - 1 Kommentaar

Lastekirjanik Siiri Laidla, klassiõpetajate Küllike Kütimetsa ja Mare Küti ning kunstnike Leo Lätti ja Mariann Joa värske aabits Künnimehe kirjastuselt väärib tähelepanu mitte ainult tehnilise ülesehituse, vaid ka sisuliste väärtus­hinnangute poolest.

Verivärske värviline aabits algab toredate lapsesõbralike värssidega, nagu: Meie vahva vanaisa / on nii toimekas ja visa. / Aga meie vanaema / on ka nooruslik ja kena. / Koos neil meeldib teha sporti, / meile küpsetada torti. / Muinaslugusid nad teavad, / naerust-naljast lugu peavad. / Ikka rõõmsas eluhoos / on meil tore olla koos.

Just sama soojalt ja sõbralikult kulgeb kogu tee selles teoses. Kui pikad luuletused on soe sissejuhatus, siis regivärssidest ajendatud salmikese leiab igalt lehelt – see aitab tutvust teha sealse tähega. Näiteks: I on maailm iluline, inimene imeline; O on oma olemine, olulise ootamine, E on meie emakeel, hella ema lahke meel. Salmiridadest tuleb aabitsa lõpuks kokku armas regilaul, mida koostajad soovitavad kogu klassiga ühiselt laulda.

Iga tähe juures – mis selles aabitsas muide harjumuspärasest erinevalt ei ole reastatud sugugi tähestiku järjekorras, vaid metoodika järgi, kus alustuseks kõige lihtsamad A, E, I, millele järgnevad võimalike silpide moodustamiseks L ja N jne – on ka üks lugu mitmes variatsioonis ja raskusastmes, vastavalt algajale, veerijale ja lugejale: üha laienevate detailide ja keerukamate lausetega. Aabitsa autorite sõnul on tekstide raskusastmed paika sätitud teadusliku loetavusindeksi LIX abil, mida eesti aabitsatekstide koostamisel on teadaolevalt kasutatud esmakordselt.

Lood on tähtedega seotud, mitte liigselt, aga see-eest läbimõeldult: H räägib hingedepäevast, A aias maa kaevamisest, L leivavilja lõikamisest, M müramisest ja mossitamisest, P pilkamisest, T toa koristamisest, Ä aia värvimisest, Õ õnnetust õhtust ja Ö öövahitööst, aga E hoopis seenelkäigust, U tuulemuusikast metsas, O poeskäigust, R perearsti külastamisest ja Ü kiriku abist kodutule. Mõnele täheloole paneb punkti eraldi kastis vanasõna, näiteks „Töö kiidab tegijat”, „Mida külvad, seda lõikad”, „Kuidas metsa hõikad, nii mets vastu kajab”, „Viisakus on inimesele sama mis lõhn lillele”.

Aabitsa välja andnud professor Martin Ehala arvab, et üks selle eripära ongi laiem teemaring kui aabitsates tavaliselt. Ta toob näiteks läheduse vanavanematega, rinnaga toitmise, kaastunde kodutute vastu, aga ka arvutisõltuvuse, välismaal töötava isa ning inimese surma. Ehala lisab veel, et erinevalt nii mõnestki varasemast aabitsast, kus toimetavad loomtegelased või fantaasiaolevused, on selles realistlik elu ja loomutruud inimesed.

Luuletustele, vanasõnadele, tähelugudele ja regivärssidele lisaks jagub siin mõistatusi, näidendeid, jutustamispilte ja liisusalme. On nii trüki- kui ka kirjatähti. Pisut unuvate sõnade rohkus näib olevat üks selle aabitsa lisaväärtustest, näiteks leiab siit väljendeid „sibab” ja „silib”, „pusib” ja „poriseb”. Nii et tähele panna tasub ka aabitsa lõpus olevat sõnastikku.

Patt oleks mööda minna Leo Lätti ja Mariann Joa ohtratest, rõõmsatest ja detailirikastest illustratsioonidest, mis kogu aabitsa väärtust vähemalt kahekordistavad. „Püüdsime teha nii, et, aabits kõnetaks nii väikeseid kui ka suuri, nagu hea koguperefilm,” ütles kunstnik Leo Lätti. See on neil õnnestunud. Uurimist jagub kõigile ja kauemaks. Tagakaanel panevad punkti õhupallidesse kätketud märgid noodist protsendini – midagi, mida aabitsalaps veel ei vaja, aga mille pidev nägemine tulevikule mõeldes kasu toob.

Mõtlesin pikalt, mis mulle selle aabitsa mitte lihtsalt meeldivaks, vaid kuidagi hingerahu pakkuvaks ja südamelähedaseks muudab. Ja mõistsin äkki, et need on väärtushinnangud. Sellest aabitsast õhkub ühtaegu hinge- ja kodusoojust, hellust ja sõbralikkust, viisakust ja vaoshoitust, ühtsus- ja rahvustunnet, looduslähedust ja austust (vana)vanemate vastu – kõike seda, mida ma oma lapsele õpetada tahaksin. Veel enam, tabasin end mõttelt: see on aabits, mis meeldiks mu kadunud vanaemale, kes oli emakeeleõpetaja enam kui pool sajandit tagasi. Samas ei ole see konservatiivne ega ka pingutatult võrdõiguslik. See tundub kuidagi õige, kuidagi päris. Mitte lihtsalt üks raamat, vaid terve turvaline maailm oma lihtsuses. Just see, mida meile ja meie lastele praeguses portsela­nõrnas ja pidevalt muutuvas ühiskonnas tarvis on.

Aabitsat saab osta kirjastuse veebipoest: http://www.kynnimees.ee/et/algopetus.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Aabits, mis õpetab armastama ja hoolima”

  1. Mare Müürsepp ütleb:

    “mis selles aabitsas muide harjumuspärasest erinevalt ei ole reastatud sugugi tähestiku järjekorras, vaid metoodika järgi, kus alustuseks kõige lihtsamad A, E, I,…”- Armas toimetaja Mari ja armsad lugejad – juba ammu ei ole ‘harjumust’ esitada tähti tähestiku järjekorras. Niikaua kui on toetutud häälikumeetodile – st kuulatakse sõnades häälikuid – on hakatud tähti esitama selle järgi, mida on häälikuna lihtsam kuulda, seega täishäälikud ennekõike, ja siis sagedamini esinevad ja jälgitavamalt hääldatavad konsonandid – m, s jne, klusiilid tagapool.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!