Haridus- ja teadusministeerium hakkas koostöös eri partneritega analüüsima hetkel kehtiva haridusseaduse nüüdisajastamise võimalusi, teatas ministeeriumi pressitalitus.

Praegune haridusseadus jõustus mitu kuud enne Eesti Vabariigi põhiseaduse jõustumist ja on oluliste muudatusteta kehtinud üle 20 aasta, pole arenenud koos üldise õigusruumiga ega vasta enam ka õppijast lähtuvatele hariduseesmärkidele, seisab ministeeriumi teates.

Kehtiv haridusseadus järgib enam kui 20 aastat pärast iseseisvumist jätkuvalt iseseisvumiseelse haridusseaduse mudelit, milles ei ole kesksel kohal mitte õppija, vaid haridust tsentraalselt korraldavate asutuste ülesanded. Samuti ei toeta kehtiv seadus tänavu kinnitatud ja hariduse järgmise seitsme aasta prioriteete sisaldavas Eesti elukestva õppe strateegias kokku lepitud eesmärke, milles on samuti kesksel kohal just õppija. Aegunud on ka seaduse sisu ja terminoloogia – seal räägitakse jätkuvalt näiteks „kaadriväljaõppest” ja „riiklikest normatiividest”.

Haridusseadustiku nüüdisajastamise lähtealused saadeti juuni keskpaigani kestvale konsultatsiooniringile ühiskondlike partnerite juurde. Lisaks alustas tööd õigusspetsialistidest koosnev ekspertkomisjon, kes analüüsib praegust haridusseadust. Samuti saadeti välja haridusseaduse väljatöötamiskavatsus, kus on välja pakutud teemad, mida uues haridusseaduses oleks otstarbekas käsitleda.

Olemasoleva haridusseaduse analüüsimine kestab detsembrini, siis teeb ekspertide töörühm ettepanekud, kuidas teemaga edasi minna. Ajakohast teavet saab aadressil http://haridusseadustik.wordpress.com/ ning ministeeriumi kodulehelt.