Kui klassikaaslasest saab aastaks sinu boss

2. mai 2014 Sirje Pärismaa - Kommenteeri artiklit

Juba 20 aastat on Eestis tegutsenud õpilasfirmad ja kevaditi omavahel ka mõõtu võtnud. Tänavune võitja, Tallinna Õismäe vene lütseumi õpilasfirma DK Koolitus leidis koolitusturult täiesti tühja koha, ning hakkas pakkuma algkoolilastele suhtlemisabi.

Kolm DK Koolituse edukat ärineidu, Dajana Grasman, Diana Tanaga ja Karina Kabrits, esindavad Eestit ka juulis Tallinnas toimuval Euroopa õpilasfirmade võistlusel. Nende juhendaja on õpetaja Nina Sidorenko.

Firma moto on „Suhtle vabalt”. Mõte õpetada väikseid lapsi vabalt suhtlema tekkis Dajanal, vaadates oma väikevenna probleeme. Uurides koolitusfirmade pakkumisi, selgus, et abi pakutakse vaid täiskasvanutele, kes on oma muredega kimpus juba aastaid. Nii haaraski õpilasfirma ohjad ja hakkas pakkuma viietunniseid kursusi. Praeguseks on neidude käe all käinud oma suhtlemisoskust arendamas 70 nii eesti kui ka vene last. Just mitmekeelset õpet peabki firma oma üheks konkurentsieeliseks. Teenitud on juba 500 eurot kasumit.

Junior Achievement Eesti direktor Epp Vodja ja DK Koolitus

Junior Achievement Eesti direktor Epp Vodja ja DK Koolitus

„Nad leidsid üles selle, mida teised koolitajad pole leidnud,” kiitis Eesti koolides majandusõpet ja õpilasfirmade tegevust koordineeriva Junior Achievement Eesti (JA) direktor Epp Vodja. Ta rääkis, et oli ise ka arg laps. Tuli kuueaastaselt maalt linna ja sai šoki sellest, et pidi hakkama paljude inimestega suhtlema. Keegi ei julgustanud ega õpetanud.

„Tegeleme oma lastega vähem kui iseendaga ja maksame oma koolituste eest väga suurt raha,” tõdes Vodja. „Vigade parandamine pole efektiivne. Kui õpetada lapsed 6−7-aastaselt vältima põhilisi vigu, kaob aga äkki täiskasvanute suhtlusõpetuse koolitusturg ära!”

Vodja hinnangul on DK Koolitusel õpilasfirmade üks originaalsemaid ideid, nagu mullu Treffneri gümnaasiumi Kolmel Põrsakesel, kes hakkas laste sünnipäevadel pakkuma teaduskatseid.

Tänavu olid kõik 16 finaali pääsenud õpilasfirmat väga tugevad. „Tippe on alati olnud, aga sel aastal polnud ühtki nõrka firmat. Pigem jäi finaalist välja neid, kelle ideed oleksid väärinud tutvustamist. Aga paraku pole kohti rohkem kui 16,” tõdes Vodja.

Mentor andis nõu

Teise koha saanud Tallinna 21. kooli firma EasyClip mõtles välja nahkribast toote, millega saab vältida kõrvaklapi juhtmete puntrasse minekut. Äri on läinud imehästi: Tallinn Music Week ostis tuhat juhtmekinnitajat, Euroopa õpilasfirmade laadal Iisraelis huvitus neist üks muusikaärimees. Oma toode tahetakse registreerida tööstusdisainilahendusena.

Noored firmaomanikud tõdesid, et on saanud aastaga hulga kogemusi ja kogenud ka läbirääkimiste luhtumist. Mõisteti, et ettevõtlusest vaba aega pole olemas ning sedagi, et kunagi ei tasu klienti üheski keeles kommenteerida.

Erinevalt paljudest teistest õpilasfirmadest on EasyClip hoolega kasutanud ärimentori abi. Konsultatsiooniäris tegev Hendrik Hindov ütles, et tema ülesanne on aidata noortel lahti seletada tekkivaid probleeme. Et aasta lõpus peab mentor ka hinded panema, on tema roll veidi vastuoluline.

„Kas nõuanne rakendub kohe või alles pikemas perspektiivis, pole mõõdetav, aga seni pole kellegi seis hullemaks läinud,” sõnas Hindov. „Õpilasfirma suurim võlu on selles, et kaotada pole võimalik. Õpitakse meeskonnatööd, igaüks areneb. Õpitu on väärtus omaette, saad aru oma tugevustest ja nõrkustest. See on tähtsam kui koht võistlusel. Eksimused, mis ette tulevad, on seotud elukogemuse puudumisega. Need pole vead. Täiskasvanud teevad vigu, lapsed alles õpivad. Pahatahtlikku käitumist pole ma kohanud.”

Kümme aastat mentorina õpilasfirmadele abi andnud Hindov tõdes, et mõnelgi noorel puudub julgus nõu küsida. Kuid seda on neile raske ette heita. Vahel ongi parem omal käel katsetada. Kahju pole ju sellises suurusjärgus, et peaks tegevust üle reguleerima. Õpilasfirma on turvaline keskkond, kus igaüks saab mõelda oma mõtteid.

Sõprus ärist lahus

Tallinna Linnamäe vene lütseum oli finaalis esindatud kogunisti kolme firmaga.

Tallinna Linnamäe vene lütseumi The Stories ja juhendaja Pavel Vassiljev

Tallinna Linnamäe vene lütseumi The Stories ja juhendaja Pavel Vassiljev

Eri keeltes müstilisi Tallinna vanalinna ekskursioone pakkuv The Stories (koosseisus Anna-Maria Beketova, Angelina Korol, Maria Sakatš, Jelizaveta Potapova) pälvisid oma tegevuse eest Coca-Cola sotsiaalse vastutustunde eriauhinna.

Anna-Maria ja tema kaaslased leidsid, et on saanud firmat tehes rakendada varem koolis omandatud teadmisi turundusest, majandusest, õigusest ning juhtimisest. Saadi ka selgeks, mida igaüks suudab.

„Õppisime nii omavahel kui ka võõrastega suhtlema,” rääkis Anna-Maria. „Väga raske on algul minna tundmatutele inimestele oma teenust müüma ja pealetükkivalt käituda. Nüüd tundub see juba normaalne. Õppisime ka aja planeerimise tähtsust. See on väga suur võit.”

Selgeks sai firma-aastaga seegi, et äri ja sõprust ei saa ühendada. Kui tulevikus firma luua, siis igal juhul mitte sõpradega.

Linnamäe vene lütseumi õpilasfirmade juhendaja Pavel Vassiljev lausus, et sel aastal oli koolis koguni kuus väga tugevat firmat, kuid finaali ei pääse ühest koolist rohkem kui kolm.

Koolis on juba 1992. aastast äriklasside programm. Septembris teeb terve klass ajurünnakuid, et leida väljundeid õpilasfirmaks.

„Tunnen ka ise õpilasfirmade tegevuse vastu suurt huvi,” ütles Vassiljev. „Räägin noortele, et see on ainulaadne kogemus, ja püüan neid igati motiveerida.”

Motiveerib ka võimalus meedias oma tegevust tutvustada. Üks õpilasfirma on käinud raadios rääkimas ja üha enam on see noortele meeldima hakanud.

Vassiljev on noortele suureks eeskujuks. Ta on lõpetanud Inglismaal turunduse bakalaureuseõppe ja saanud Rootsis magistrikraadi. Tuli Eestisse tagasi, hakkas käima tööintervjuudel ja läks ka oma kooli direktorile tere ütlema. Too kutsuski vilistlase tööle − tegelema projektide ja äriklassidega. Et noorsootöö huvitas, läks Vassiljev TLÜ-sse veel pedagoogikat õppima. Tal on ka MTÜ, mis tegeleb noorte ettevõtlusega.

Suurim kaotus on kümme eurot

Vassiljevi sõnul on õpilasfirmades ette tulevad probleemid aastast aastasse samad. Kõige enam tuleb ette suhtlemisprobleeme.

„Mõni ei talu, et eilne klassikaaslane on täna sinu boss,” kirjeldas Vassiljev. „Ütlen alati, et ärge sõpradega koos firmat tehke. Igal aastal laseme vanematel klassidel rääkida oma probleemidest noorematele ja nemad rõhutavad sedasama. Aga ikka tehakse sama viga. Ükskord helistati mulle pühapäeva öösel, sest omavahel oli tekkinud suur tüli.”

Teine probleem on aja planeerimine. Kõigil on ju õppimine ja hobid ning kui sellele lisandub veel ettevõtlus, ei saada alati hakkama.

Vassiljev tõdes, et suurde kahjumisse pole veel keegi jäänud. Suurim kaotus oli kümme eurot. Pigem lõpetatakse ikka kasumiga. Kui enamasti pannakse mängu oma raha, siis eelmisel aastal tegi üks firma direktorile taotluse ja sai laenu 200 eurot.

Eelmise aasta edukaim firma, kolme „kuuma” poisi tantsustuudio sai kolme kuuga poolteist tuhat eurot kasumit. Nad jäidki tegutsema.

„Sama ideega jätkatakse siiski harva, aga ärindust ja turundust lähevad paljud õppima,” ütles Vassiljev.

Loo keskkooli Kerze ja juhendaja Maret Härm-Tilk

Loo keskkooli Kerze ja juhendaja Maret Härm-Tilk

Korralikku kasumit on teeninud ka Loo keskkooli firma Kerze, mis valmistab käsitsi küünlaid, millele saab lisada isikupärase sõnumi. Firma annetab iga müüdud küünla pealt 10% heategevuseks. Kool teeb õpilasfirmat alles teist aastat. Üle-eestilisel võistlusel oldi esmakordselt. Kerze juhendaja, psühholoog Maret Härm-Tilk ja majandusõpetaja Gunnar Richter rääkisid, et kooli juhtkond on nende tegevust igati toetanud. Kool on tasunud näiteks transpordikulud. Kuid ka riik võiks õpilasfirmadega tegelevaid õpetajaid materiaalselt tunnustada.

„Ühe majandusõpetuse kontakttunni ettevalmistuseks kulutan kaks astronoomilist tundi, palka saan aga 45 minuti eest,” lausus Richter. „Arutasime teiste koolide õpetajatega, kui palju tööaega on nõudnud võistluse jaoks õpilaste neljaminutilise esitluse ettevalmistamine. See oli nädala jagu tööd.”

Jätkata või mitte

Ernst&Youngi eriauhinna pälvinud Värska gümnaasiumi õpilasfirma LUXvalgus liikmed Elis Raudkett, Anet Suure ja Laura Tillo valmistavad unikaalseid pitsilisi lambivarje ja said auhinna Euroopa õpilasfirmade laadal. Pitse-satse ostetakse peamiselt taaskasutuspoodidest, kuid kasutatakse ka käsitööd, lambivarjude metallosasid valmistavad perede meesliikmed. Ehkki kaubal on jumet, ei kiirusta neiud ärireele asumisega. Firmajuht Elis lõpetab tänavu gümnaasiumi, teistel on veel aasta jäänud.

„Kõige tähtsam on ikkagi koolis käia, oleme siia palju vaba aega ohverdanud. Kui koolid lõpetatud ja kord uuesti kokku saame, teeme ehk midagi edasi,” lausus Elis.

Värska gümnaasiumi LUXvalgus

Värska gümnaasiumi LUXvalgus

Ent Treffneri gümnaasiumi õpilasfirma Stashbook esindajatel Martin Käärikul ja Ergo Kukel on kindel plaan end tulevikus ettevõtlusega siduda. Raamatutest peidukarpe valmistav firma on investeerinud ka tootmisvahenditesse. Õpilasfirmast saadi meeskonnatöö kogemus – näiteks kuidas jaotada ülesandeid, et töötegemine muutuks viljakamaks.

„See on mu esimene firma, mida mäletan surmatunnini. Olen saanud siit ainult häid kogemusi,” lausus Martin. „Ühes välismaa uudistekanalis oli juttu, kust rikkad inimesed oma varanduse on saanud. Tuli välja, et töötegijaid oli 8%, firmaomanikke 50%. See on veel üks põhjus firma luua. Tuleviku väetis, nagu Lennart Meri on öelnud.”

Epp Vodja nentis, et JA pole teinud statistikat, kui palju õpilasfirmasid jätkab tegevust ka hiljem, sest õpilaste „jälitamine” oleks kallis tegevus. Aga mulje põhjal võib öelda, et paar-kolm läheb igal aastal edasi. Teiste riikide kogemused näitavad, et õpilasfirmadest tuleb ettevõtjaid vähemalt poole rohkem kui teiste õpilaste seast, sest nad on saanud tegutsemiseks julguse kätte.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!