Kümme aastat Euroopa Liidus
Euroopa Liiduga liitumine on muutnud Eesti haridus-, teadus-, keele- ja noortepoliitika märkimisväärselt rahvusvahelisemaks.
Hea ja piltlik näide selle kohta on Eesti kõrgharidus. Meie kõrgkoolides tegutsetakse üha enam koostöös EL-i teiste ülikoolidega, EL-i koostöö toimib järjest enam ka väljaspool Euroopa Liitu. Näiteks EL-i uus programm Erasmus+ toetab Eesti kõrghariduse turunduse Study in Estonia tegevust ning Indias või mujal tähendab see kutsungit „Õpi Eestis, õpi Euroopas!”. Erasmus+ programmi kõige suurem osa eelarvest aastateks 2014−2020 kulub mitut sorti mobiilsusele.1
2004. aastal EL-iga liitunud riikidest on Eesti ühena vähestest saavutanud väljaminevate ja sissetulevate vahetustudengite arvu tasakaalu. Lisaks on viimastel aastatel täisajaga Eestis õppivate välistudengite arv märkimisväärselt kasvanud. See tähendab, et Eesti kõrgharidust hinnatakse Euroopas ja laiemalt ning Eesti ülikoolid on rahvusvahelise õppe pakkumises järjest edukamad ja kvaliteetsemad. Ja alati on nii minemist kui ka tulemist 2. EL-i liikmelisus on mobiilsusele rahaliselt (tõukefondide meetmed, EL-i ja muud koostööprogrammid) oluliselt kaasa aidanud.
Elukestva õppe strateegia
Vabariigi Valitsus kiitis tänavu veebruaris heaks Eesti elukestva õppe strateegia 2020, milles on eesmärkide ja võtmenäitajate poolest palju üle võetud EL-i hariduskoostöö suundumustest3. Meie elukestva õppe strateegia arvestab juba ette tõukefondide kasutamisega ja mitme eesmärgi juures on otseselt märgitud, et selle saavutamine sõltub EL-i tõuketoetuste 2014+ perioodi rahastusotsustest4.
Viimasel kümnendil on paljusid meie haridusotsuseid mõjutanud või toetanud Euroopa Komisjoni analüüsid, EL-i liikmesriikide ministrite nõukogu (EL-i nõukogu) ning Euroopa Parlamendi ühisotsused. Mitmel moel on haridusküsimused sageli EL-i ülemkogu ehk valitsusjuhtide laual. Järjest enam rahastatakse liikmesriikide poliitikavaldkondade uuendusi ka EL-i ühisest eelarvest. Ja seda olukorras, kus hariduskorraldus on õiguslikult ikkagi liikmesriikide enda otsustada ning EL-i roll on eelkõige soodustada liikmesriikide koostööd (Euroopa Liidu toimimise leping, art 165 ja 166) 5.
Koostöö algas juba enne Euroopa Liitu astumist
Kui Eesti teadlane lennukiga Brüsselisse jõudis, olid raamprogrammid juba alanud6. See tähendab, et Eesti teadlased osalesid teaduskoostöö programmides juba enne, kui meie riik sai 1998. aastal kutse liitumisläbirääkimistele. Sellega seoses tuleb tunnustada riigi loodud sihtasutust Archimedes, mis toetas Eesti lõimumist EL-i haridus- ja teadusruumi tegevusega juba mitu aastat enne liikmesriigi staatuse saamist ning enne Eesti saamist EL-i programmide täieõiguslikuks liikmeks. Praeguseks on EL-i koostöö ja poliitikakujundamine meie igapäevatöö lahutamatu osa ministeeriumis ja hallatavates asutustes.
Eesti esitas avalduse EL-iga liitumiseks 28. novembril 1995 ja liitumine sai teoks 1. mail 2004. On väga huvitav lugeda nii 1990. aastate keskpaiga ametlikku kirjavahetust7 kui ka liitumisprotsessiga seotud ametlikke väljaandeid8. Paljud tollased EL-i teemad tunduvad üsna algelised, sest pärast Eesti liitumist on ministeeriumi valitsemisala poliitikates EL-i tasandil palju muutunud.
Eesti on mõjutanud ka ise EL-i poliitikavaldkondade kujundamist, osaledes 2007−2013 ning 2014−2020 EL 2020 eesmärkide, eelarve, tõukefondide, valdkondlike koostööprogrammide, kutsekvalifikatsioonide tunnustamise, õpi- ja teadusrände direktiivide ning muude oluliste teemade läbirääkimistel. Noortepoliitikat mõjutavad praegu mitmed EL-i koostööprogrammid. Näiteks on töötatud välja EL-i noortevaldkonna strateegia, samuti noortegarantii skeem, mille kohaselt iga riik peab korraldama noorele alates töötuks jäämisest või koolist lahkumisest haridustee jätkamise, õpipoisiõppe või praktikapakkumise. Nendegi dokumentide väljatöötamisse andis Eesti oma panuse.
Eesti keel on EL-i ametlik keel. Eesti keele arendamine, eesti keele võõrkeelena õpetamine ning teiste võõrkeelte õpetamine on EL-ilt saanud märkimisväärselt rahatuge riigieelarve vahenditele.
Eesti valmistub küpsuseksamiks
2018. aastal on Eesti EL-i eesistujariik. See on meile EL-i liikmeks olemise küpsuseksam, mille sooritamiseks juba valmistutakse. Eesti üks suur eeskuju on siin Iirimaa, kes on olnud juba seitse korda EL-i eesistujariik. Leedu (2013) kogemusi ja Läti (2015) ettevalmistusi jälgime tähelepanelikult.
HTM-i poliitikates – teadus, haridus, noored, keel – on EL-i koostöös viimase kümne aasta jooksul palju muutunud ning loomulikult on see mõjutanud Eesti valikuid ja suundumusi kodus. Noor-Eesti liikumise ideaale ümber sõnastades oleme EL-i liikmetena jätkuvalt eestlased, kuid samas varasemast rohkem ka eurooplased ja peaksime suutma rohkem kaasa mõelda ja rääkida Euroopa koostöö tasandil.
1 Lisainfo http://erasmuspluss.ee/
2 Jaak Aaviksoo „ Mõttelend eestlase minemisest ja tulemisest”, Akadeemia nr 4, 2014, lk 715−721, mille aluseks on ettekanne sihtasutuse Archimedes rahvusvahelistumise konverentsil „Lend 2020” 19.11.2013
3 Eesti elukestva õppe strateegia 2020. Lisa 1. Eesmärkide saavutamist mõõtvate näitajate koondtabel, lk 19
4 Eesti elukestva õppe strateegia 2020. Lisa 3. Seosed EL poliitikat ning teiste valdkondlike arengukavade ja läbivate teemadega, lk 24
5 Euroopa hariduskoostöö arengust on võimalik lugeda Akadeemia maikuu, nr 5, numbrist artikli autori ülevaadet (ilmumas).
6 Kuidas Eesti teadlane Euroopasse läks ehk raamprogrammide ajaloo eri, Archimedese sihtasutuse teaduskoostöö keskuse infoleht, august−september 2007
7 Tunnustus ja tänu Tiia Raudmale, kes HTM-i pikaajalise ametnikuna, esimesena EL-i ja rahvusvahelise koostöö alal, osales liitumisläbirääkimistel ning on aidanud koondada vajalikud materjalid.
8 Näiteks „Euroopa Ühenduste ja nende liikmesriikide ning Eesti Vabariigi vaheline assotsieerumisleping. Euroopa leping” (Riigi Teataja II osa, nr 22−27, 8. september 1995), „Valge raamat. Assotsieerunud Kesk- ja Ida-Euroopa riikide ettevalmistamine integreerumiseks Euroopa Liidu siseturgu” (Eesti Õigustõlke Keskus, 1996) või „Eesti ühinemisleping Euroopa Liiduga. Seletuskiri” (Välisministeerium 2004).
—
Näiteid Euroopa Liidu toetustest
• Haridus- ja noortevaldkonna koostööprogrammid 2004−2013: haridusprogrammide detsentraliseeritud tegevused 69 mln eurot ning noorteprogrammidele ligi 17 mln eurot. Lisaks tõukefondid hariduse, keele ja noortevaldkonna toetuseks alates 2004−2006 HTM-i valitsemisalas Euroopa sotsiaalfondist (ESF) ligi 48 mln eurot, sh Eesti kaasrahastus keskmiselt 25% ulatuses, ning Euroopa regionaalarengu fondist (ERF) toetused ligi 46,7 mln eurot. Perioodil 2007−2013 ESF-ist ligi 110,3 mln eurot, Eesti riigi kaasrahastus 15%; ERF-ist taristu ajakohastamine 282,3 miljonit eurot.
• Teadlaste osalus 6. raamprogrammis (2002−2007) 33,8 mln eurot teadustegevuse lisaraha; 7. raamprogrammist 2007−2013 Eesti teadlastele eraldatud üle 84,9 mln euro. EL-i investeeringu tõukefondidest struktuuritoetuste perioodil (2004–2006) ERF 51 mln eurot, sh Eesti riigi kaasrahastamine, ning 2007−2013 ESF-ist 70 mln eurot, sh kaasrahastus keskmiselt 13% ulatuses, ning ERF-ist investeeringud 337 mln euroga.
Allikas: haridus- ja teadusministeerium, sihtasutus Archimedes ja Eesti teadusagentuur