Meil õpetatakse üha enam „kastist välja”

Kuressaare ametikoolis seostatakse väljastpoolt kooli tulnud tellimused otseselt õppetööga.

Kutsevõistluse „Noor meister 2014” üks tugev külg oli selle visuaalne kujundus, värvikad disainilahendused. Paljud aga ei ole endale teadvustanud, et selle kujunduse autorid olid Kuressaare ametikooli teabegraafika ja dekoraatori eriala õpilased. Juhendasid neid õpetajad Maila Juns-Veldre, Oliver Maaker ja Lauri Saluveer. Kusjuures üritusele visuaalse identiteedi andmine oli üks osa õppetööst.

Mastaapse projekti iga pisemgi visuaalne detail, saali kujundusest reklaammaterjalideni, oli hoolikalt läbi mõeldud, arutletud ja vaieldud. Et üritus, mida külastab 8000 inimest ning kus selguvad kutsekoolide parimad õpilased, väärib vaid parimat visuaalset identiteeti, seda mõisteti kohe alguses.

Lähteülesanne käes, tuli hakata tegutsema. Sõnumi kontseptsiooni väljatöötamine oli pikk protsess, mille jaoks oli fotograafia õpetaja Lauri Saluveeri sõnul vaja sünergiat, vaimsust ja elavat arutelu. „Olen tihti kohanud eksiarvamust, et kujundusideed tulevad kusagilt taevast ja löövad põmdi pähe. Jah, vahel on ka seda, aga enamasti jõutakse tulemuseni, analüüsides kliendi vajadusi, teostaja võimalusi ja muid väiksemaid nüansse, mis projektiga seotud on. Alles nende baasil kasvab hea idee lõpuks välja,” arutleb Kuressaare ametikoolis disaini õppesuuna kutseõpetaja Oliver Maaker.

Maila Juns-Veldre sõnab, et kogu kontseptsiooni aluseks sai noortepärasus ja positiivsus. Nii alustati suure projektiga, mis oli ühelt poolt õppetegevus ja millega teiselt poolt täideti SA Innove tellimust, mis eeldas kõrget kvaliteeti.

Parim õpe on praktika

Osavalt seoti õpe ja praktika ning kaasati mitmed erialad. Loodi värvilahenduse ja kujunduse kontseptsioonid, kavandati puhkeala, infoviidad, koolisildid, reklaamiribad, trükised. Kuressaare ametikoolis toodeti nii messihalli plaanid, infoviidad, kleebised kui ka lavakava plakatid. Infoviidad saeti välja koostöös ehituse ja materjalitöötluse õppesuunaga. Infoviitade kilede printimine ja kleepimine seoti teabegraafika eriala komplekseksamiga.

Juns-Veldre sõnul on Kuressaare ametikooli õpilased ka varem teinud õppetöö raames koostööd tellijatega, kuid ükski tellimus ei ole olnud nii võimas kui „Noor meister 2014”. Varem on ametikool kujundanud Eesti külade maapäeva visuaalse identiteedi. Suur tootmisprojekt oli ka Saaremaa ralli. Oliver Maaker on rõõmus, et taolised projektid ametikooli noorteni jõuavad. „See on hea võimalus päris elu nuusutada. Väljastpoolt tulnud tellimuste kaudu saavad nad aimu reaalse projekti olemusest. Kogevad seda tööstressi, mis suurte projektidega alati kaasas käib. See valmistab neid ette päris eluks,” ütleb Maaker.

Pärast võistlust: Maila Juns-Veldre, Oliver Maaker ja Lauri Saluveer valmistavad „Noore meistri” reklaamiribadest sülearvutikotte.

Taoliste võimaluste sidumist kooli õppeprogrammiga peavad oluliseks kõik kolm õpetajat. „Kuigi ka ametikooli tunnid on oma loomult praktilised, ei õpeta mitte miski paremini kui päris töö. Rolli hakkavad mängima sotsiaalsed oskused, tekib vastutus, ollakse sunnitud tegema rühmatööd. Tuleb juurde eluline mõõde,” kirjeldab Saluveer. „Olen nõus, et sotsiaalsed oskused suurenevad, õpilased olid kaasatud kogu asjaajamisse, logistika korraldamisse ja materjalide tellimisse,” lisab Juns-Veldre.

Õpetaja roll on juhendada, jälgida, anda tagasisidet, ja mis kõige tähtsam, vastutada koos õpilasega. Kui juhtub, et õpilane ei mõista või ei jõua, siis tuleb õpetajal ise lahendusi välja pakkuda. Oluline on siiski tellija jaoks kõik õigeks ajaks valmis saada.

Tellimusi täidab kirev seltskond

Projektis osalenutest ei saa rääkida kui pealetulevast põlvkonnast, kuna ametikoolis õpib eri vanuses inimesi. Fotograafia õpetaja Saluveer nimetab oma õpilasi kirevaks seltskonnaks, sest disaini õppesuunda satub õppima väga erinevaid huvitavaid karaktereid. „Noorte õpilaste juures kurvastab natuke see, et eelnevalt on üheksa aastat keegi neile hommikust õhtuni jaganud tarkust − ühe lati järgi kõigile võrdselt. Siis tulevad nad meile, kus oodatakse neilt loovust ja vabadust, kuid nad ei oska seda enam. Muidugi ei saa nii öelda kõigi kohta, aga paljud õpilased on n-ö lukus,” tõdeb Saluveer.

Juns-Veldrele valmistab aasta-aastalt pettumust uute õpilaste vastuvõtt. Selgub, et paljudel õpilastel ei ole enam teadmisi kunstist ja kultuurist. Samuti on kehvad käelised oskused. „Ma ei süüdista õpilasi, see probleem on tingitud meie formalistlikust haridussüsteemist ja kunstiõpetuse vähesest väärtustamisest.”

Juns-Veldre hinnangul on disaini õppesuunal õppijad siiski väga elujõulised ja loovad. Pärast kooli lõpetamist on nad läinud edasi õppima või tööle. „Kui nad on millegipärast oma eriala muutnud, saavad nad ka teistes valdkondades oma tööga väga hästi hakkama. Ilmselgelt annavad sotsiaalsed ja käelised oskused ning lai silmaring neile tööturul eelise,” selgitab Juns-Veldre, pidades silmas ka „Noore meistri” rolli kogemuse andjana.

Mugavustsoonist välja!

Õpetaja loovus, valmidus astuda klassiruumist välja ja panna õpilased lahendust vajava probleemi keskele, on õppemeetod, mis eeldab julgust, kuid lõpptulemusena tasub end ära. Viimast kinnitavad nii Kuressaare ametikooli õpetajad kui ka õpilased.

Õppimine ei tähenda enam ammu õpetaja monoloogi klassiruumis. Üha enam kasutatakse dialoogi ja kiiresti uuenevaid tehnoloogilisi vahendeid, viiakse läbi projekte. Aina enam osatakse õpetada „kastist välja” ning nähakse projektides osalemist õppeprotsessi osana, mille väärtus õpilasele on mitu korda suurem kui vaid raamatutarkus.

Pisigraafika kutsevõistluse bokside seintel.

Õpetajal on koolis mitmeid võimalusi õppeprotsessi huvitavaks muuta. Sageli jääb puudu vaid õpetaja enda valmidusest mugavustsoonist väljuda. Kuressaare ametikooli disaini õppesuuna juhtõpetaja, kutseõpetaja Maila Juns-Veldre sõnul peaks uuenduslikud õppevormid aitama igas aines kaasa komplekssete mõtlemisvormide arengule.

N-ö päris tellimusi täita on mõnevõrra ebamugav, kuid õpilane õpib neid täites lahti mõtestama ja mõistma väärtusi ja ideid, mis peituvad nii popkultuuris kui ka kujutavas kunstis. Ta õpib analüüsima ja mõistma seda, kuidas inimesed on massimeediast mõjutatud. Ta saab hakkama loova probleemilahendusega.

Sarnaselt peaks õppima iga õppeainet. Kui õpetajal endal jääb ideid vajaka, vaadaku klassiruumist välja ja haaraku reaalsete projektide järele, kus saab osavalt siduda õppetöö tellija vajadusega.