Millest kirjutab 23. mai Õpetajate Leht?
Viies kooliveerand pakub lusti ja tööd
Kuigi kool pole veel läbi, otsivad vanemad lastele ajaveetmisvõimalusi suvelaagrites. Populaarsematesse laagritesse pandi kohad kinni juba eelmisel suvel.
Et koolirõõm ja õpihimu jääks püsima aastateks
Aira Jõõts kirjutab koolivalmidusest, koolipikenduse taotlemisest, nõustamiskomisjonist, 1. klassi astumise katsetest, elukohajärgsetest ja mitteelukohajärgsetest koolidest ning koolivalmiduskaardist, vastukäivatest seadustest jne.
„Haridus on valgus. B. G. Forseliuse selts 25”
21. oktoobril tähistatakse Forseliuse seltsi 25. aastapäeva ja sellega seoses on koostamisel raamat-värvipildialbum „Haridus on valgus. B. G. Forseliuse selts 25”. Et teos tuleks võimalikult sisukas, oodatakse Forseliuse seltsi liikmetelt ülevaateid oma koolide tegevusest ja tulevikuplaanidest. Seoses internetiajastu võidukäiguga on eriti oodatud sissevaated arvutipõhiste meetodite rakendamisse õppetöös, samuti sellest, kuidas internetipõlvkond oskab oma juuri tunnetades kodanikuühiskonnas täisväärtuslikult elada ja meie tulevikku kujundada.
Pärandiaastast liikumisaastasse koos pärandkultuuriga
Pärandkultuuri kaardistamise töörühma liige Jürgen Kusmin kirjutab, kuidas ühendada pärandiaasta liikumisaastaga.
Kutsekool teenib endale ise raha
Tallinna tööstushariduskeskuses teenivad koolile raha autoremontijad, metallitöötlejad, juuksurid, rätsepad ja sisekujundajad. Kõigis osakondades märgitakse, et õpilased teenindavad kliente väga hästi, töö kvaliteet on, nagu peab. Eripära on aga see, et õpilane töötab aeglasemalt kui väljaõppinud töömees. Kui erafirmas viib klient auto hommikul remonti, saab ta selle õhtul tervena kätte. Kutsekoolis aga tuleb teinekord oodata kuni nädal aega, sest õpilastel on tunnid ja teenuste osutamiseks on küllaltki raske aega leida. Samas peavad õpetajad pedagoogiliselt väga oluliseks, et õpilased teeksid päris tööd, kus on suur vastutus.
Kõrgharidusstandard ja õpiväljundite süsteem
„Õppekavade arendamisel ei tohi jääda lootma ainult õppejõududele. Igas kõrgkoolis peaks olema õppekavade arendamise keskus, kus oleks ka mõni spetsialist, kellelt õppejõud võiksid nõu küsida ning kes üldistaks ja levitaks ainekavade ja õppekavade parandamise kogemusi. Eeskujuks võiks võtta IKT kasutamise ja levitamise süsteemi,” kirjutab Kaarel Haav.
Kaootiline süsteem ja süsteemne kaos ehk Tähelepanekuid Peterburi kunstiakadeemiast
Pärast üliõpilaskogemust Hollandis, Jaapanis ja Eestis suundus Eesti kunstiakadeemia tudeng Johanna Rannula Peterburi Stieglitzi-nimelisse kunstiakadeemiasse tegema uurimistööd oma magistrikraadi tarbeks. „Sain üsna pea aru, et sealne valitsev süsteemitus on justkui iseorganiseeruv organism ning kuidagiviisi saavad ka asjad aetud,” kirjutab Johanna Rannula.
Kadaka lasteaia jälg kosmoses
Lugu sellest, kuidas Tallinna Kadaka lasteaia lapsed EstCube’ile appi läksid ning miks direktor sealseid õpetajaid heas mõttes hulludeks peab.
Pere ja õpetajate koostöö lapse lugemahakkamise teel
Lapsed hakkavad lugema erinevalt: kui lapse lugemise tee on sujuv, on ta rõõmuks vanematele ja õpetajale. Kui aga enne kooli või koolis tekivad lugemisprobleemid, võib see teha peavalu nii lapsevanematele kui ka õpetajale. Siin tuleb mängu omavaheline koostöö, mis aitab perel näha lapse arengut laiemalt. Õpetaja roll nõustajana on määrav, sest lapsevanemad ei pruugi teada, kuidas lugemine kujuneb.
Lugemismemmed ja -taadid
Tallinna ülikoolis peetud seminaril tutvustas Hanna Pöyliö Soomest vabatahtlike lugemisvanaemade-vanaisade projekti, mida veetakse Jyväskylas koos Mannerheimi lastekaitseliiduga.
Pärtel Talli plastiliinilood
Pärtel Tall on teinud kümne aasta jooksul neli nukufilmi: „Porgand!” (2003), „Teatriporgand” (2006), „Porgand suvitab” (2008) ja „Liivamees” (2013). Kõik neli on autorifilmid, kus ta on stsenarist, kunstnik ja režissöör ühes isikus. Kõik on tehtud plastiliinitehnikas ja kõik on hästi vastu võetud.
Lumetormiga stepis
Tunnustatud lastearst Adik Levin peab seitset aastat, mil ta Kasahstanis elas ja töötas, elu kõige meeldejäävamateks. Arstiks sai ta enda kinnitusel just seal.
Tosin aastat Savilinde
Tartu Kroonuaia kool ja Kroonuaia priitahtlik näitemänguselts kutsusid juba kaheteistkümnendat korda Tartu Sadamateatrisse oma näitlemisoskust näitama erivajadustega lapsed ja noored. 15. mail toimunud Savilinnu festivalil osales 172 noort 16 koolist üle Eesti.
BLRT Eesti kõrgharidusmaastikul
Personalikonsultant Heinart Puhkim kirjutab Balti laevaremonditehase ja Tallinna tehnikaülikooli koostööst ning Ukraina laevakeevitajate Eestisse toomise algusaegadest.
Õpetajate Lehes ilmuvad abimaterjalid Mikkeli muuseumis avatud Eesti klassikalise maalikunsti näituse kohta „Kuldaja värvid” Enn Kunila kogust. Seekord tutvustab vaheleht harivaid programme, mis on välja töötatud „Kuldaja värvide” näituse jaoks.