„Pärand on pärandus” ehk ajalooalaste uurimistööde võistlus jõudis lõpule

26. mai 2014 Karolina Antons - Kommenteeri artiklit

„Pärandit ei ole vaja minevikule, pärandit on vaja meie tulevikule.”

Toomas Hendrik Ilves

2. mail tõmmati Tartus joon alla 15. õpilaste ajalooalaste uurimistööde võistlusele Eesti Vabariigi Presidendi auhindadele, kuhu laekus kokku 139 tööd (51 põhikooli- ja 78 gümnaasiumiõpilastelt). Tööde hulk tegi korraldajatele ja žüriile suurt rõõmu ning aitas vaatamata kultuuripärandi aasta lõppemisele hoida seda teemat aktuaalsena.

Oli tore, et peale ajalooõpetajate suunasid oma õpilasi uurimusi kirjutama ka teiste ainete õpetajad. Suurema aktiivsusega paistis silma Lõuna-Eesti, aga ka näiteks Saaremaa. Teemade ring oli väga lai ja pärandi mõistet tõlgendati küllaltki avaralt: traditsiooniliste pärandobjektide nagu mõisate ja rehielamute kõrval olid vaatluse all ka nõukogudeaegsed tootmishooned, käsitleti kolhoosielu ja tänapäevase mahetalu toimimist, aga ka rahvatantsu ning kohalikku meditsiini.

Kõige populaarsemaks uurimisobjektiks oli siiski inimene. Peamiselt süveneti oma vanemate-vanavanemate elukäiku, kuid tähelepanu pälvisid teisedki. Isikulugude kõrval olid ka mõned perekonnalood ning eraldi võib välja tuua küüditamislugusid. Mõned õpilased süüvisid pärandisse kitsamalt, uurides näiteks kodutalu, teised seevastu seadsid endale ülesandeks ülevaate andmise terve piirkonna, kas siis küla, valla või linna pärandkultuurist. Kindel on see, et taolise uurimuse kirjutamine andis hea kogemuse ja lähendas eelmisi põlvkondi tänastele.

Võistlustöid hindas žürii koosseisus: Eero Medijainen (Tartu ülikooli ajalooprofessor), Anu Järs (Eesti rahva muuseumi teadur), Anu Raudsepp (TÜ lektor) ja Riin Alatalu (muinsuskaitsja, kultuuripärandi aasta koordinaator).

Põhikooli õpilastest olid parimaid Merilin-Grete Kakko (Nõo põhikool, juhendaja Reet-Ingrid Haamer) tööga „Rahvusliku linnakultuuri kujunemine Tartus 20. sajandi alguses Jaan Tõnissoni kodu ja isikliku eeskuju koosmõjul”, Marta Napa (Mart Reiniku kool, juhendaja Karolina Antons) tööga „Raudtee ja Tartu” ning Jürgen Külm (Võru Kesklinna kool, juhendaja Tiiu Ojala) tööga „Pärand kogu eluks”.

Gümnaasiumi õpilastest olid parimad Hanna Keir (Vastseliina gümnaasium, juhendaja Küllike Nagel) tööga „Nõukogudeaegsed tootmishooned Vastseliina valla territooriumil”, Carina Aria (Põltsamaa ühisgümnaasium, juhendaja Eve Oro) tööga „Leiva tarbimise harjumused Põltsamaa ühisgümnaasiumi 5., 8. ja 11. klassi õpilaste seas” ja Anneli Haljas (Vastseliina gümnaasium, juhendaja Küllike Nagel) tööga „Arstiabist Missos Misso jaoskonna haigla näitel”.

Lisaks võitjatele panid eripreemiad välja Eesti rahva muuseum, Eesti kunstimuuseum, Pärandiaasta ja Eesti ajalooarhiiv. Eesti Vabariigi President tunnustas võitjaid rahaliste auhindadega ja kõiki osavõtjaid tänukirjaga.

Õige pea anname avastardi uuele võistlusele, mille teemaks on „Eesti Teise maailmasõja ajal”. Palju põnevaid uurimisvalikuid peaks pakkuma seegi.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!