Pärandiaastast liikumisaastasse koos pärandkultuuriga
Mullu oli Eestis pärandiaasta. Sel aastal pälvis üldrahvalikku tähelepanu meie kultuuripärand kogu oma mitmekesisuses: toimusid teemakohased viktoriinid, korraldati õppereise, Pärandiralli tõi huvipakkuvaid ettekandeid maakohtadesse üle Eesti ja toimus palju muud. Jätkamist vääriva algatusena viidi veebruaris küünlaid kodukandi kalmistutel puhkavate suurkujude haudadele – ka see on võimalus oma koduümbruse kultuurilugu paremini tundma õppida.
Tänavune aasta on nimetatud liikumisaastaks. Kuidas need kaks valdkonda omavahel kokku sobivad? Viimasel aastakümnel on lisaks loodusväärtustele järjest suurema tähelepanu all ka maastikku maha jäänud inimtegevuse märgid, mis on oma esialgse kasutusotstarbe minetanud ja seeläbi pärandiks muutunud. Nende maastikumärkide tähelepanuväärsema osaga on siiski tegeldud juba pikemat aega ja paljud neist on kultuurimälestistena riikliku kaitse all. Tuntud näidetena kalmed, linnamäed ja ohvrikivid, aga ka mõisahooned ja sakraalehitised. Ometi on see vaid väike osa kultuurimärkidest maastikul. On ka hulk kohapealset tähtsust omavat, mis riiklikku kaitset ei vaja. Mittekaitstavaid inimtegevuse märke maastikus on hakatud nimetama pärandkultuuriks. Siinkohal vaid väike valik näiteid: põlised talukohad, lubjaahjud, vanad koolihooned, kiviaiad, kohanimed, metsateed jpm.
Palju räägitakse väljarändest ja muretsetakse, kas noored leiavad tagasitee kodukamarale. Lähedaste inimeste ja asiste asjade kõrval on tagasipöördumise üks oluline põhjus oma juurte tunnetamine. Oma koduümbruse pärandkultuuri märkide tundmaõppimine ja süvendatud uurimine (tuginedes maastikul liikudes igaüheõigusele) on üks lihtsamaid viise avastada lähikonnast väärtusi, millest oled seni mööda kõndinud.
On aja märk, et maa soola austava nime saanud õpetaja peab jagama end mitme kooli vahel. Mõistetavalt ei saa olla igas paigas oma koduloo tundjat. Siin tulebki appi pärandkultuuri kaardirakendus maa-ameti geoportaalis aadressil xgis.maaamet.ee (kaardiakna ülalt paremalt valida rakenduseks pärandkultuur). Siit on võimalik leida maakoolide ümbruses paraja jalgsimatka kaugusel (ongi seos liikumisaastaga!) olevaid pärandkultuuri objekte ja nendest koos õpilastega läbimiseks sobilik marsruut koostada. Pärandkultuuri on RMK eestvedamisel ja EL-i fondide toel kaardistatud sõltumata kõlvikust ja maa omandivormist väljaspool tiheasustusalasid, aga ka linnade kohta on viimastel aastatel ilmunud väärtuslikke uurimusi, millele toetudes saab avastusretkele siirduda. Täiendavat lugemist pärandkultuuri kohta, sh tähelepanuväärseid objekte sisaldavad maakonnaraamatud, leiab ka Riigimetsa Majandamise Keskuse kodulehelt www.rmk.ee pärandkultuuri teemalehtede alt.
Kevad on parim aeg väljas liikumiseks, sest tänu veel puuduvale lehestikule ja rohttaimestikule on ka maastikurüppe kaduvad objektid kergesti leitavad. Meil on vanasõna Nuustaku ja Pariisi kohta, avastamisväärset võib leida ka oma kodukandist!