Pruunide silmadega meesõpetaja

Kui lisada veel, et soovitavalt 31-aastane, tumedate juustega ja vähemalt 185 sentimeetrit pikk, siis selline ongi Briti noorte naiste seas läbi viidud uuringu kohaselt ideaalmees, kellega nad abielluksid ja kes sobiks nende laste isaks.

Ma ei tea, kui palju on Eestis sellistele parameetritele vastavaid meesõpetajaid. Mina ühte tean. Ütlesin, et see võib olla tema elu võimalus. Ta hakkas naerma ja arvas, et Eestis on pigem nii: kui ütled, et oled õpetaja, vaadatakse sellise näoga, et mis sul viga on. „Muide, sa jätsid ühe olulise detaili lisamata,” mainis ta. „Aastapalk peaks sellel pruunisilmsel olema vähemalt 62 000 eurot. Selle koha peal jääb kaup katki.”

„Miks sa ise veel vallaline oled?” küsin. – „Eestis on raske leida tarka, enesekindlat, kaunist ja korralikku naist. Turul on peamiselt teise ja kolmanda ringi omad, kellel on juba üks või kaks last. Mulle see ei sobi.”

Ma ei tea, kui palju tänapäeva koolis arutletakse suhteprobleemide ja elus ette tulevate valikute üle. Selleks ei pea eraldi õppeainet olema. Jukule ka meeldis vahetunni ajal garderoobis palitute vahel tüdrukutega nahistada, aga kui õpetaja ütles, et paneb selle tunniplaani, teatas Juku, et siis ta enam ei viitsi. Inimene täiustub kõige paremini loomulikul moel, mitte kohustuslikus korras.

Sotsiaalmeedias kirjutas noor abielunaine, kahe lapse ema, et ta ootab iga nädal laupäeva, sest siis saadab ta lapsed ema juurde, mehe suvilasse nokitsema ja ise läheb ööklubisse lõbutsema. Seal tunneb ta ennast tõeliselt ihaldusväärsena.

Viibisin ühes noorte seltskonnas, kus seda teemat arutati. „Mis teie arvate?” küsis üks neiu. – „Kuna abielu põhineb aususel, siis minu meelest tuleks korraldada nii, et ühel laupäeval läheb ööklubisse naine ja teisel mees ning kolmandal laupäeval vahetatakse muljeid, kuidas kellelgi läks,” pakkusin. „Kuidas te aru ei saa, see pole ju see,” pahandas neiu. Ma ei tea, mida ta täpselt „selle” all mõtles, aga vastasin talle nii: „Enesekindel, kaunis ja ihaldusväärne naine ei pea minema ööklubisse, et sellele kinnitust saada. Ta teab ise, et on seda kõike niikuinii. Aga enesekindlus ei ole seesama mis ülbus.”

Üks ema kurtis, et tahtis tütrega arutada mõistliku seksuaalkäitumise teemal. „Kamoon, mamps,” ütles tütar. „Leidsin pesusahtli põhjast su puuvillased pika säärega aluspüksid. Vaat need on tõeline rasestumisvastane vahend.” Mis ma muud oskasin kosta, kui et vale aeg, vale koht ja vale eelhäälestus selliseks kõneluseks.

Üks isa oli mures, et poeg alles esimesel kursusel ja nüüd peab naise võtma, sest laps on tulekul: „Ma ütlesin talle küll, et kas ei ole veel liiga vara kodu mängima hakata – kool alles pooleli ja õlledki veel joomata. Ta vastas mulle, et ma ise olin pedas teisel kursusel, kui tema sündis. Ikka juhtub, arvas ta.”

Rohkem kui sõnad veenab noori see, kuidas ise elame ja mida teeme. „Aga armastus?” – „Paps, tänapäeva abielu on eelkõige äritehing. Elada koos ühe ja sama inimesega terve elu, see ei ole normaalne, see on pigem puue. Igal eluperioodil vajab inimene uute omadustega kaaslast. Mina olen aus poiss ja ütlen alati presidendilt mõtet laenates: see soov, mis mind täna õhtul sinu juurde toond, enne hommikut mind enam edasi ei vii.”

„Aga lapsed?” – „Mis nendega siis on? Olen kuulsa paadipõgeniku Alexiga ühte meelt, et suhelda tuleb naistega, kes peale selle, et nad on ilusad, on ka tublid ja töökad ning suudavad ise lapse suureks kasvatada.”

Tutvustasin seda eluvaadet 60 aastat abielus olnud vanapaarile. „Eks elada võib igatmoodi,” ütlesid nad. „Meie otsustasime nooruses, et vananeme koos ja kasvatame üheskoos oma lapsed suureks. Ja siis hakkasime seda tõotust sisuga täitma.” Olulised märksõnad on seejuures olnud hoolimine, andestamine, teenimine, pühendumine ja vastutamine. Naine ütles, et temal on kerge olnud, sest ta on juba looja poolt loodud ühe mehe naiseks nagu ta emagi. Mees tunnistas, et eks need lakaluugid on tedagi kutsunud. Ta on püüdnud järgida põhimõtet, et iga uue tuulega ei pea purjeid tuult täis võtma ja lainetesse sukelduma. Seda kõike võib ka eemalt vaadata kui kaunist loodusnähtust. „Pojale ütlen ikka, et mäleta alati pidusid, kus käinud oled. Meie ei tea, kas on vajalik kogu elu elada ühe ja sama kaaslasega. Aga võimalik on küll.”

Olen ise sama meelt. Endalgi läheb 50. abieluaasta ühe ja sama mehega. „Oh, kuidas aeg lendab,” ütles mees ja viskas kella aknast välja.