See kevad viis tasemetööd uuele tasemele

Miks teha tasemetööd, mida tasemetöö mõõdab?

Kui õpilased käivad koolis ja õpivad, teevad kodutöid, siis hoolimata materjali hulgast, millest osa paratamatult ununeb, peavad nad omandama ka midagi sellist, mis neile kogu eluks meelde jääb ja mida nad saavad kasutada.

Tasemetööga kontrollitakse teadmiste, oskuste, pädevuste hulka, mida selles vanuses õpilane võiks osata. Osa õpilasi oskab praktiliselt kõike ja osa vähem. See on ootuspärane ja loomulik. Tasemetööd peavadki tuvastama õpetamise olukorra koolis, mitte seda, mis tasemele jõuaksid õpilased juhul, kui nad õpiksid konkreetset ainet erilise tähelepanuga ning teiste ainete arvelt.

Tasemetöö eeldus on, et õpitakse kõiki aineid pidevalt ning midagi saab õppimise tulemusel ka selgeks.

Testitakse mitte niivõrd õppekava omandamise mahtu, vaid seda, kui keeruliste küsimustega õpilane toime tuleb. Seega testitakse õpilase arengut.

Mis mõtet on tuupida ja drillida testideks, mille sisu õpilased mõne päeva või nädala pärast ära unustavad? Meid peab huvitama, milliseid oskusi on õpilased eluks omandanud, mida nad suudavad igapäevaselt kasutada, mille kasutamise valmisolek neil on. Näiteks PISA test mõõdab just seda, mida õpilane õppimise järel pole ära unustanud ja suudab elus ka hiljem kasutada, mitte seda, mida ta on võimeline eksamiks ära õppima ning mille ta on mõne päeva või nädala pärast unustanud.

Tasemetööde eesmärk on hoida eelkõige õpilaste, õpetajate ja koolikogukonna silme ees kooliastme lõpuks saavutatavad oskused ja valmisolek neid kasutada.

Tasemetööde tulemuste analüüsil näeme, kuidas õppekava kõnetab õpilast, kuidas õpilane leiab oma tugevamad ja nõrgemad küljed, avastab iseennast ning selle kaudu ka oma koha maailmas ning elukestva õppe rolli selles. Õpetajatel võimaldavad tasemetööd hinnata oma mõju efektiivsust õpilaste edenemisele ning oma õpetamisvõtted üle vaadata. Kooliga seotud haridusametnikud saavad tasemetööde kaudu pildi oma tegevuse mõjust õpilaste edasijõudmisele ning võimaluse selle kaudu oma tegevust optimeerida.

Selle aasta märksõna on e-tasemetööd

See aasta tõi meie avalikku kõnepruuki e-tasemetööde mõiste. Tegijate poolt vaadates kirjutati e-ülesandeid küll juba pikemat aega. Kuna häid ülesandeid kogunes paljudes ainetes rohkelt, tundus põhjendatud pakkuda sel aastal koolidele võimalust katsetada e-tasemetöödega.

E-tasemetöödes on märgatavalt vähem faktiteadmiste või -tundmise ülesandeid. Selle võrra rohkem on vaja teadmisi kasutada probleemilahendamisel, analüüsida ja võrrelda sel moel, nagu seda ka elus teha tuleb. Faktid, näiteks inimeste nimed testi piltide juures, on tihti ette antud ning see aitab fakte kinnistada.

E-tasemetööde ülesande püstitamisel ei olnud tegijad alguses kindlad selle teostatavuses, ometi tundus eesmärk püstitamist väärt. Hoolimata projekti eeldatavast perspektiivikusest, on seda rahastatud üsna kasinalt ning tehniline pool ehk riistvara on olnud väga tagasihoidlik. Seetõttu ei olnud mõeldav asendada tasemetööd igal pool e-tasemetöödega ning alustada kümnetuhandelise tegijate massiga. Olemasolevat süsteemi ei ole veel suuremate koormustega piisavalt testitud, eriti rohkem tehnilist ressurssi nõudvate interaktiivsete ülesannete puhul.

Mis toimus sel aastal?

Sellel aastal toimusid esmakordselt katselised digitaalsed 6. klassi tasemetööd matemaatikas, eesti keeles ja vene õppekeelega koolide vene keeles. Lisaks on õpetajatel võimalik kasutada kokkuvõtvaid teste 8. klassi füüsikas ning 9. klassi keemias, bioloogias, geograafias, ajaloos ja ühiskonnaõpetuses.

Digitaalsed tasemetööd on koolidele võimalus lisaks tavapärastele paberil olevatele tasemetöödele testida õpilaste teadmisi ja oskusi 2. kooliastme lõpus. Võrreldes sama tasemetöö paberil sooritamisega oli plaanis uurida ka õpilaste motivatsiooni lahendada ülesandeid elektrooniliselt.

Elektrooniliste testide läbiviimiseks on SA Innove arendanud välja eksamite infosüsteemi (EIS). Elektrooniliste tasemetöödega katsetatakse nii EIS-i riist- kui ka tarkvara: kas tehnika (keskne server, koolide arvutipark) ja testimistarkvara peavad vastu. Soovime uurida, kas koolidele mõeldud tagasisideraportid töötavad ja on sobiva mahuga, kas e-ülesanded mõõdavad õpitud pädevusi kuidagi teisiti kui paberil ülesanded.

Innove korraldatud tasemetöid oli võimalik igas aines läbi viia kuuel päeval ning kool sai ise valida endale nende hulgast sobiva.

Koolide huvi katseliste e-testide vastu oli suur. Osales

• eesti keele e-testil 651 õpilast 31 koolist;
• vene keele e-testil 255 õpilast 11 koolist;
• matemaatika e-testil 1035 õpilast 48 koolist.

SA Innove ei ole kunagi nii palju õpilasi korraga elektrooniliselt testinud.

Võrreldes tavapäraste paberil tehtavate tasemetöödega nõuab elektrooniliste testide läbiviimine kooli poolt oluliselt rohkem ettevalmistust. Kui paberil testi läbiviimiseks peab õpetaja eksamitööd õpilastele vaid õigel ajal laiali jagama, siis e-testid nõuavad veidi enam hoolt.

Alustuseks tuleb leida aeg, mil arvutiklass on vaba. Testi läbiviimise edukaks korraldamiseks peab igal koolil olema EIS-is määratud kooli administraator, kes korraldab kooli poolt kogu testide läbiviimisega seotud tegevuse. Ta jagab õpilased sobivatel kuupäevadel ruumidesse ning määrab igasse ruumi testi administraatori. Selleks on tavaliselt õpetaja, kes testi toimumise alguses annab õpilastele loa alustada, jälgib testi toimumise kulgu klassis ning abistab ootamatute äparduste korral. Eesti ja vene keele testide puhul tuli meeles pidada, et kuulamisülesande sooritamiseks pidid igal õpilasel olema kõrvaklapid.

Õpetajate tagasisideküsitluste põhjal saab tõdeda, et lastele digitestid meeldisid. Õpetajatele ka. Eriti meeldis, et õpilased nägid kohe oma tulemusi ja testi sooritamiseks kulunud aega, mida nägi ka kooli administraator. Õpilastele e-testide sooritamine keeruline ei olnud, pigem vajasid testi läbiviimisel tuge õpetajad.

E-tasemetööde läbiviimisel saime tagasisidet ka murede kohta kuulamisülesannetes. Nendes võis teksti kuulata kaks korda. Kas arvuti, süsteemi või kasutaja kohmakuse tõttu ei pruukinud testi sooritaja kuulamisülesannet kaks korda kuulda ja seetõttu võis tal olla keeruline vastata. Selliseid vigu korrigeerime ja katsume muutuda kasutajasõbralikumaks. Kokkuvõttes läheb tulevikus testimispank kasutajate jaoks mugavamaks.

Kõik testid on praeguseks juba tehtud ning peagi saab tulemused kokku võtta.

Koolidele on pakkuda veel praktilisi e-lahendusi

Lisaks tasemetöödele pakume koolidele kolmandas kooliastmes ka avalikke e-teste. Neid saavad õpetajad anda oma õpilastele lahendada nii 8. klassi füüsikas kui ka 9. klassi keemias, bioloogias, geograafias, ajaloos ja ühiskonnaõpetuses. Nendeks registreerib õpetaja oma klassi EIS-i avalikus vaates (testid – testi sooritajate määramine). Nende testide puhul pole tegemist keskselt korraldatavate testidega ja iga õpetaja võib ise valida testi sooritamiseks sobiva aja.

E-testid on Eesti hariduse tulevik

Viies koos koolidega läbi katselisi e-teste, on meil olnud ühiselt võimalus sepistada Eesti hariduse tulevikku. E-testid soodustavad digipööret koolides: et digitaalses õppimises nähtaks enam tulevikku, õppetöös kasutataks rohkem autentseid simulatsioone ja animatsioone. Et õpitaks pigem asja ennast kui selle sõnalist kirjeldust. Nii ülesannetes kui ka õppimises pöörataks rohkem tähelepanu oskuste arendamisele. Arvutid on oskuste harjutamiseks suurepärane vahend, järgmisele tasemele jõudmine ning tänapäeva nutikultuuri lahutamatu osa.

Noored näitavad arvutimängude mängimisel üles huvi ja osavust ilma igasuguse sunduseta. Oma professionaalsuse demonstreerimine arvutimängudes tundub lastele igati loomulik. Selle huvi saab arvuteid kasutades üle kanda ka koolitöödele. Miks mitte oodata samasugust professionaalsust ka õppimises?

On ainult aja küsimus, millal enamik teste koolides tehakse digitaalselt ning pabertest on pigem erand. See on elu nõue, sest digitaaltehnoloogia on igapäevaelus ning ka õpetamises järjest tähtsam. Kui õpe üha enam digitaliseerub, peab ka testima digitaalselt, toetamaks õppimist ja õpilaste kohanemist eluga. Suure panuse selleks annab Soome ja Eesti ühise haridusalase digipilve käivitamine 2015. aastal.

Teiste riikide kogemus näitab, et nn digipööre ei toimu valutult ning ette tuleb ka ebaõnnestumisi. Tagasilöögid muudavad poliitikud digitaalvahenditele panustamisel ettevaatlikuks. Pika tsükliga e-arendus ei ole sünkroonis valimistsüklitega ning täna tehtavad jõupingutused kannavad vilja alles kaugemas tulevikus.

Kokkuvõtteks

Esimene e-tasemetööde katse õnnestus. Täname kõiki e-tasemetöödes osalenud koole, õpetajaid ja õpilasi kannatlikkuse eest ja panuse eest hindamise jõudmisel 21. sajandisse.

Haridusinimestel tuleb aga meeles pidada, et ühest testitulemusest ei tohi teha liiga kaugele ulatuvaid järeldusi. Hoolimata korraldamise professionaalsusest sisaldab testimine suurel hulgal juhuslikkust. Õpilasel ei pruukinud küsimustega vedada, tal võis olla mingil põhjusel halb päev.

On teada, et paljud andekad õpilased ei saavuta testides kõrgeid tulemusi, kuid on oma teadmiste hilisemas rakendamises väga loomingulised ja viljakad.

Samas ei leia kõrgete testitulemustega õpilased mõnikord endale õiget kohta elus. Tasemetöö on vaid üks element, mille põhjal õpetaja teeb kokkuvõtva järelduse õpilase kooliastme edukuse kohta.