Veerand sajandit Forseliuse seltsi
Kavandamisel on Forseliuse seltsi 25. aastapäeva raamat, millele oodatakse kaastöid.
Seoses 21. oktoobril tähistatava Forseliuse seltsi 25. aastapäevaga on koostamisel raamat-värvipildialbum „Haridus on valgus. B. G. Forseliuse selts 25”. Et teos tuleks võimalikult sisukas, oodatakse Forseliuse seltsi liikmetelt ülevaateid oma koolide tegevusest ja tulevikuplaanidest. Seoses internetiajastu võidukäiguga on eriti oodatud sissevaated arvutipõhiste meetodite rakendamisse õppetöös, samuti sellest, kuidas internetipõlvkond oskab oma juuri tunnetades kodanikuühiskonnas täisväärtuslikult elada ja meie tulevikku kujundada.
Esimene õpetajate koolitaja
Harju-Madiselt pärit Bengt Gottfried Forselius (u 1660–1688) kutsuti 1684. aastal Tartu kirikuõpetaja Chilian Rauscherti ametimõisasse (nüüd Forseliuse park) poisse koolitama. Seni ei olnud kutselisi rahvakoolide koolmeistreid Rootsis ega kusagil mujal Euroopas tegutsenud. B. G. Forselius õpetas esimesel aastal kihelkondadest saadetud koolmeistrikandidaate häälikumeetodil lugema, teisel aastal said noormehed juba omaenda pedagoogivõimeid harjutada. Nn Forseliuse koolmeistrite seminaris õppis umbes 160 poissi. Esimesed üksteist koolmeistrit alustasid tööd 1686. aastal Kambja, Kolga-Jaani, Laiuse, Nõo, Otepää, Pilistvere, Puhja, Põltsamaa, Rõngu, Sangaste, Tartu (Maarja kogudus) kihelkonnakirikute juures. 1688 oli juba 50 rahvakooli, nende arv kasvas edaspidigi – põlisest maarahvast sai raamaturahvas.
Keelatud ja lubatud ajaloo piiril
Mälestusmärk Eesti esimestele rahvakoolidele Kambjas. Foto: Madis Linnamägi
Vene-keskses Nõukogude Liidus oli Rootsi aeg tabuteema, seepärast ei tulnud 1986/87. õppeaastal kõne allagi rahvakooli 300. aastapäeva riiklik tähistamine. Kambja kooli eestvõttel otsustasid 1686. a alustanud 11 kooli koos Padise kooliga (B. G. Forseliuse ja Pakri Hansu Jüri kodukihelkond) 9. aprillil 1987 ilma valitsuskomisjonita, vastupidiselt tol ajal valitsenud korrale eesti rahvakooli aastapäeva tähistada. Keelatud ja lubatud ajaloo piiril tegutsedes ilmutasid nad suurt ühtekuuluvustunnet, julgust ja meelekindlust, sest tundsid kooli ja harituse ajaloolist rolli. 12 kooli klubi algatusel korraldati üritusi, avaldati trükiseid, põlistati eesti rahvahariduse lugu (mälestusmärgid, estofiilide sümboolsed kalmukivid, medalid, kunstiteosed, Ignatsi Jaagu nimi Kambja koolile) – minevikku meenutades käidi tõese ajaloo teed.
Haridusloo mälestuskivid ja -tähised
Sel vabadust ihkaval ajal kerkisid koolide juurde haridusloo mälestuskivid ja -tähised. 300-aastaste koolide algatusel püstitati 14. juunil 1987 Kambjasse Eesti rahvakooli memoriaal (aabitsakukega nelja meetri kõrgune ja 20-tonnine paekivi, tulealtar, pronkstsitaatidega avatud raamat). Tartu pedagoogilise kooli direktor August Solo, Kambja kooli vilistlane Henn Käämbre ja Padise kooli direktor Jüri Alter süütasid Tartus Forseliuse seminari mälestuskivi ees tuleraua, ränikivi ja taelaga 12 tõrvikut, 12 kooli klubi rahvarõivais noored viisid põlevad tõrvikud hobuvankreil Kambjasse ja süütasid memoriaali tulealtaril leegi, sümboliseerimaks koolmeistrite seminaris süüdatud tarkusetulukeste jõudmist Eesti- ja Liivimaa kihelkondadesse.
Forseliuse seltsi asutamine 1989
1989. aastal tulid auväärse ajalooga koolide esindajad ja haritlased Tartu pedagoogilise kooli aulasse ja asutasid Bengt Gottfried Forseliuse nimelise seltsi. Esimeheks valiti Eesti Vabariigi hilisem president Arnold Rüütel. Asutaval kogul osales üle 150 inimese üle Eesti (72 kooli, kolm kõrgkooli, 30 asutust, instituuti, luterlikku kogudust, ühingut). Meiega oli ka Stockholmi ülikooli professor Aleksander Loit, kellest sai nõunike kolleegiumi liige.
B. G. Forseliuse seltsi missioon on tunnetada, mõtestada ja edendada haridust ja kultuuri õppe- ja noorsootöö ning teadustegevuse kaudu. Seltsi ülesanne on ka hoida ja süvendada meie rahvuslikku ja riiklikku identiteeti, osaleda turvalise, tasakaalustatud ja hooliva kodanikuühiskonna kujundamises.
Selts edendab koos partneritega uurivat õppetööd lasteaiast gümnaasiumini ja loovust arendavaid meetodeid kõikides ainetes, füüsikast muusikani. Toimuvad hariduspäevad, seminarid, õpilaste suvekoolid ja ettekandekoosolekud, liikmeskoolide õpilaskonverentsid, õpireisid ja matkad nii Eestis kui Euroopa Liidus. Hariduspäevade kavas on koolitused, võõrustajakooli tegevustega tutvumine ja kultuuriprogramm, üldkogu, valla/linnavalitsuse vastuvõtt.
Selts kirjastab ajakirja Forseliuse Sõnumid, raamatusarju „B. G. Forseliuse seltsi toimetised”, õpilasuurimuste sarja „Studia forseliana”, B. G. Forseliuse seltsi raamatut. Seltsi tunnustussüsteemis „Laurea forseliana” on eesti hariduslooga seotud teenetemärgid ja tunnistused, au- ja tänukirjad.