Vesiroosi Sõnumid saab 10

16. mai 2014 Tiina Vapper - Kommenteeri artiklit

Et ühel lasteaial on oma ajaleht, on pigem erand kui reegel. Tallinna Vesiroosi lasteaia ajaleht Vesiroosi Sõnumid on ilmunud juba kümme aastat, kusjuures vahele ei ole jäänud mitte ühtki lehenumbrit. Hea idee eest pälvisid lehetegijad 2007. aastal Tallinna linna haridusametilt innovaatilise teo auhinna.

Kogu selle aja on ajalehe eestvedajad ja väljaandjad olnud rühmaõpetaja Marika Männik ja muusikaõpetaja Janne Kivi.

Kelle mõte oli hakata ajalehte välja andma?

Marika Männik: See mõte tuli minul 2004. aastal. Alguses hakkasin tegema oma rühma ajalehte Pardikeste Sõnumid, mis ilmus aasta aega. Aga kuna ühel rühmal ei ole nii palju sündmusi, millest kirjutada, mõtlesin, et kogu lasteaia ajalehte teha oleks põnevam. 2005. aastast ilmubki Vesiroosi Sõnumid, mis kajastab kõigi meie maja üheteistkümne rühma tegemisi. Lehe stiil on informatiivne: märgime ühe-kahe lausega, kus keegi käis ja mida tegi. Huvitavamatest ettevõtmistest kirjutame pikemalt. Eesmärk on anda ülevaade kõigest olulisest, mis lasteaias toimub.

Kui tihti leht ilmub?

Janne Kivi: Ajaleht ilmub kuu alguses ja võtab kokku eelmise kuu sündmused. Nii et mai leht kajastab seda, mis toimus aprillis. Lehe maht on kaks A4 külge, kuhu kõik oluline peab ära mahtuma. Kui uudiseid on rohkem – näiteks praegusel kevadisel ajal, kui rühmad käivad väljasõitudel ja matkadel −, teeme lehe lihtsalt väiksemas ja tihedamas kirjas. Kui ruumi jääb üle, mida juhtub haruharva, saab lehte panna ka ristsõna, sudoku või mõistatuse. Paksema lehe või erilehe oleme välja andnud lasteaia juubelisünnipäevade puhul. Mai- juuni ja august-september on samuti alati ühendnumbrid. Juulis on lasteaed on puhkusel, see on ainus kuu, kui leht ei ilmu.

Millest Vesiroosi Sõnumid kirjutab?

Janne: Aastate jooksul on välja kujunenud kindlad rubriigid. Iga leht algab kuule ja aastaajale sobiva luuletusega. Edasi tuleb ülevaade rühmade tegemistest: kus lapsed on käinud, mida teinud, millised sündmused ja peod on toimunud. Kajastame ka õpetajate tähtsaid tegemisi: koolitusi, koosolekuid, kokkusaamisi, väljasõite, saadud tunnustusi ja muud tööga seotud päevakajalist. Õnnitluste veerus on õnnesoovid meie lasteaia töötajatele sünnipäeva või mõne muu tähtpäeva puhul. Rubriigis „Täname” saab kolleegidele ja lapsevanematele tänu avaldada. Igas lehes on „Lapsesuu” laste naljakate ütlemistega. Lisaks avaldame huvitavaid teateid Eestist ja mujalt maailmast, ainult poliitikast me ei kirjuta. Uuem rubriik on „Tervisenurk”, kus on huvipakkuv teave terviseajakirjadest või internetist, mõnikord ka toiduretseptid. Alati on lehes kuu ilmaülevaade, mille paneb kokku Marika.

Kas ka õpetajad teevad lehele kaastööd?

Marika: Võiks teha rohkem. Neid tuleb selleks tublisti veenda ja tagant torkida. Õnneks on nad viimasel ajal hakanud rohkem kaastöid ja fotosid saatma. See on väga hea, muidu muutuks leht liiga ühenäoliseks. Vahel oleme avaldanud ka laste kirjutatud sõnumeid. Suurema osa lugudest kirjutame Jannega kahepeale. Lehe paneb kokku ja kujundab Janne.

Kui kaua ühe lehe tegemine aega võtab?

Ajalehte Vesiroosi Sõnumid on kümme aastat koos teinud muusikaõpetaja Janne Kivi (vasakul) ja rühmaõpetaja Marika Männik. Vanu lehti sirvides on hea meelde tuletada, kui palju põnevat on lasteaias aastate jooksul toimunud. Foto: Tiina Vapper

Ajalehte Vesiroosi Sõnumid on kümme aastat koos teinud muusikaõpetaja Janne Kivi (vasakul) ja rühmaõpetaja Marika Männik. Vanu lehti sirvides on hea meelde tuletada, kui palju põnevat on lasteaias aastate jooksul toimunud. Foto: Tiina Vapper

Janne: Lehe tegemine eeldab pidevat lasteaia eluga kursisolekut, kogu aeg tuleb jälgida, mis majas toimub. Kalender on mul risti-põiki täis kirjutatud. Kohe, kui kuulen, et mõni rühm kuskile läheb, panen selle kirja, et meelest ära ei läheks. Kui materjalid on koos, siis lehe vormistamise peale kulub üks-kaks täistööpäeva. Harilikult püüan aega leida laste päevasel uneajal või jään mõnel õhtul kauemaks tööle. Sel kuul juhtuski nii, et lõpetan alles aprillinumbrit, mis oleks pidanud juba mai alguses ilmuma. Leht jääb hiljaks seepärast, et terve eelmise nädala toimusid lasteaias emadepäevapeod, igal rühmal eraldi, ja olime koos lasteaia teise muusikaõpetaja Iivi Meeksaga nendega seotud. Praeguseks on ilmunud 90 lehenumbrit, teen 91.-t. Veel ilmub sel õppeaastal mai-juuni ühendnumber, siis on täpselt kümme aastat täis. Siis peame pidu.

Mis teid motiveerib pingelise õpetajatöö kõrvalt veel ajalehte tegema?

Marika: See on huvitav. Me ei ole palgalised lehetöötajad, teeme lehte oma rõõmuks ja hobiks. Omavaheline koostöö klapib. Oleme koos erinevaid asju teinud – näiteks Vesiroosi lasteaia hümnile tegi viisi Janne ja sõnad mina.

Janne: Ajaleht annab ülevaate kõigist lasteaia tähtsamatest tegemistest aastate kaupa. See on omamoodi lasteaia arhiiv ja ajalugu. Kui on vaja kevaditi kas või eneseanalüüsi aruannet koostada, on siit väga lihtne järele vaadata, mida on tehtud.

Marika: Jah, muidu ei seisaks kõik meeleski. Vanu lehti sirvides imestame mõnikord ise ka, kui palju põnevat on aastate jooksul olnud.

Kuidas kolleegid ja lapsevanemad on ajalehe vastu võtnud?

Janne: Õpetajad ootavad lehte. Iga kord, kui värske lehega saabun ja hüüan, et postiljon tuli, asutakse kohe suure huviga lugema.

Marika: Ka lapsevanematelt ole­me lehe eest kiita saanud. Enamik loeb ajalehte lasteaia kodulehelt, kus on ka varasemad numbrid üleval. Aga paneme lehe ka iga rühma teadetetahvlile üles. Sel ajal, kui lapsed end kojuminekuks riidesse panevad, saavad emad-isad lehte lugeda. Paljud on tunnistanud, et nende jaoks on üllatus, kui palju lasteaias kuu jooksul toimub.

Rääkige, mida toredat Tallinna Vesiroosi lasteaias toimub.

Janne: Meil on palju toredaid traditsioone, mille kõigi kohta saab ka lehest lugeda. Veebruaris toimus juba 16. korda „Vesiroosi laululind”. Varem korraldasime seda konkursina, kus jagati parimatele auhindu, hiljem kasvas sellest välja laulupäev, millest kõik soovijad võivad osa võtta. Sel aastal astus üles 70 last. Teine sama vana traditsioon on mihklipäeva tähistamine Rocca al Mare vabaõhumuuseumis.

Marika: Ammune tava on ekskursioon teatri- ja muusikamuuseumi, lõpurühmade lapsed käivad seal igal aastal. Novembris toimuvad alati rammumehe võistlused, kus vanemate rühmade poisid võistlevad aladel, mis nõuavad mitte ainult jõudu, vaid ka osavust ja nutikust. Lõpuks valitakse välja iga rühma rammumees.

Janne: Mitu aastat on kestnud koostöö logistikapataljoni ajateenijatega. Jõulude ajal käisime neil külas teatrit tegemas ja vabariigi aastapäeva ajal sõdurisuppi söömas. Nemad osalesid meie laulupäeva lõpetamisel ja aitasid isadepäeva peol orienteerumismängu läbi viia.

Marika: Spordipäevi korraldame juba aastaid koos Tallinna Liivaku lasteaiaga, kes on Mustamäel meie naaberlasteaed. Eelmisel kevadel pidasime meie lasteaia algatusel maha ka Mustamäe lasteaedade erirühmade spordipäeva, mis kõigile väga meeldis. Loodame, et ka sellest kujuneb traditsioon. Alati oleme tähistanud emakeelepäeva. Tänavu valisime laste lemmikraamatuid ja palusime nii lastel kui ka lapsevanematel kirjutada kõige ilusamaid eestikeelseid sõnu. Kõige ilusamaks sõnaks valiti „ema”, mida kirjutati kõige rohkem, järgnesid „armas” ja „ilus”. Palju kirjutati ka sõnu „isa”, „päike”, „naer”.

Marika: Oma traditsioonid on ka õpetajatel. Alates 2002. aastast oleme valinud Vesiroosi aasta õpetajat, aasta inimest ja andnud välja elutöö preemia. Mina olen lasteaias töötanud väga pikka aega, 46 aastat, ja jõudnud kõik need tiitlid saada.

Janne: Mina olen Vesiroosi lasteaia muusikaõpetaja olnud 26 aastat. Tänavu andsid kolleegid mulle elutöö preemia, mitu aastat tagasi sain aasta inimese tiitli. Veel on meie lasteaias tore traditsioon tähistada juunis ühiselt õppeaasta lõppu ja augustis pidada suvepäevi, kus iga kord toimub ka koolitus. Eelmise aasta suvepäevad toimusid Prangli saarel. Sel aastal läheme Saaremaale. Need on väga populaarsed üritused, kus on kogu kollektiiv koos.

Millised on aprilli ja mai lehenumbrite tähtsamad teemad?

Janne: Pikem lugu tuleb volbriöö nõidade peost, mida me igal aastal vanemate rühmade lastega aprilli lõpus peame. Nii lapsed kui ka õpetajad on volbriööle kohaselt kostümeeritud, tehakse nõidust ja võlu­trikke, tantsitakse ja diskotatakse. Juba hommikul toimub rühmades võistlus, kus valitakse välja kõige uhkemad trikid, mida õhtul kõigile esitatakse. Õhtu lõpeb „Väikese nõia” filmi vaatamisega, kell üksteist on öörahu. Seda pidu oodatakse kogu aasta pikisilmi, sest siis saab jääda ööseks lasteaeda.

8Veebruar 1Marika: Õpetajad muidugi koos lastega, ka mina oma vanema rühmaga ööbisin seekord lasteaias.

Janne: Minul on see võimalus olnud igal aastal, sest ilma muusikaõpetajata ei toimu lasteaias ükski pidu.

Marika: Veel tuleb aprilli lehte lugu sellest, kuidas käisime vanema rühma lastega rongiga sõitmas. Ainult üks lastest oli varem rongiga sõitnud. Sõitsime Mustamäelt trolliga Balti jaama, sealt rongiga Nõmmele, ostsime sõõrikubaarist sõõrikuid ja tulime üle mäe jalgsi lasteaeda tagasi.

Janne: Kirjutame ka lihavõttepühade orienteerumismängust, mis meil tavapäraselt Sütiste parkmetsas toimub. Rühmad peavad kaardi järgi üles leidma kontrollpunktid ja lahendama seal ülesandeid. Igast punktist saab vastu pusletüki. Viimases kontrollpunktis pannakse pusle kokku ja selle järgi, mis puslele kirjutatud on, otsivad lapsed üles metsa peidetud lihavõttemunad. Ilmub ka kokkuvõte Mustamäe lasteaedade teatrifestivalist, mis toimus märtsis juba viiendat korda ja on samuti meie lasteaia algatatud traditsioon. Seekord osales festivalil kuusteist Mustamäe lasteaeda. Etendustega astuvad üles mitte ainult lapsed, vaid ka õpetajad. Iga lasteaed mängib etendusi oma majas ja kutsub teised lasteaiad vaatama. Meil on lasteaias ka õpetajate teatritrupp. Seda juhendab Marika, kes kirjutab ise ka näidendid.

Marika: Mainumbris tuleb kindlasti juttu emadepäevast ja lõpupidudest. Tänavu lõpetab lasteaia kolm rühma ja nagu ikka trükime kõigi lõpetajate nimed lehes ära.

Janne: Enne suve algust, 4. juunil võtame osa Mustamäe lasteaedade laulupeokesest, mis toimub alati laulu- ja tantsupeoga ühel aastal ja mida korraldab Liivaku lasteaed. Tänavune pidu on järjekorras juba viies ja kannab nime „Kesse tahab läbi minna väravast …”. Peokavas on kümme laulu.

Kas Vesiroosi Sõnumid ilmub edasi ka sügisel?

Janne: Kindlasti. Pooleli küll ei raatsi jätta. Selle peale olen mõelnud, et natuke peaks midagi muutma. Eks me suve jooksul mõtleme ja arutame, mida ja kuidas.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!