Enamik Euroopa Liidu õpetajatest tunneb, et neid ei väärtustata piisavalt

28. juuni 2014 - Kommenteeri artiklit

Euroopa Komisjoni Eesti esinduse teatel on sel nädalal Jaapanis avaldatud OECD uuringu tulemuste põhjal ligikaudu 90% Euroopa Liidu õpetajatest oma tööga rahul, kuid 81% tunneb, et ühiskond ei hinda õpetaja tööd. Ka uuringus osalenud Eesti 7.–9. klassi õpetajatest valdav enamik pole rahul õpetajaameti staatusega ühiskonnas.

„Mõni TALIS-uuringu tulemus on murettekitav, kui mõelda õpetaja elukutse ja karjäärivõimaluste tuleviku peale. Kui liikmesriigid ei võta midagi ette, et meelitada ligi ja hoida parimaid õpetajad, takistame hariduse kvaliteedi edendamist Euroopas,” ütles Euroopa hariduse, kultuuri, mitmekeelsuse ja noorte volinik Androulla Vassiliou. Ta lisas, et Euroopa Komisjon on valmis aitama liikmesriikidel töötada välja poliitikasuundi ja meetmeid, et muuta õpetaja elukutse atraktiivsemaks.

Koolijuhtide sõnul töötab 36% EL-i õpetajatest koolides, kus on puudu kvalifitseeritud ja/või pädevatest õpetajatest. See probleem puudutab uuringu tulemuste kohaselt eriti ka Eestit. Samuti napib Eesti koolides erivajadustega laste õpetajaid.

Eesti õpetajate rahulolu oma tööga on uuringu põhjal madalam kui teistes riikides. Eriti madal on õpetajate rahulolu õpetajaameti staatusega ühiskonnas – ainult 14% uuringus osalenud õpetajatest ja 12% koolijuhtidest usub, et õpetajaamet on ühiskonnas väärtustatud.

Seevastu on haridus- ja teadusministeeriumi teatel on võrreldes eelmise, 2008. aastal läbi viidud uuringuga tunduvalt paranenud õpetajate hinnangud õpetajate ja õpilaste vahelistele suhetele ning enesetäiendamise võimalustele. Kui viie aasta eest väitis 84% uuringus osalenud Eesti õpetajatest, et enamikke tema kooli õpetajaid huvitab, mida õpilased arvavad, siis nüüd väitis nii peaaegu 92% õpetajaid.

Samuti teatas ministeerium, et uuringu põhjal püsib jätkuvalt lõhe Eesti õpetajate tegelike õpetamispraktikate ning uskumuste vahel. Kuigi õpetajad hindavad ja teavad nüüdisaegseid õpetamisviise, siis uuringust nähtub, et võrreldes teiste riikidega kasutavad nad neid oma töös vähe.

Ligikaudu 40% Euroopa koolijuhtidest mainis, et nende koolis ei ole õpetajate jaoks ametlikku tugiprogrammi karjääri alustamiseks. 15% õpetajatest ei osalenud eelmise aasta jooksul kutsealase arenguga seotud tegevuses. Peaaegu pooled õpetajatest ei külasta kunagi üksteise tunde ja ligikaudu 20% ei osale kunagi ühisõppes.

Euroopa Komisjon soovitab liikmesriikidel kehtestada pikaajalised strateegiad, mille abil meelitada tööle ja hoida parimaid õpetajaid. Meetmed võiksid hõlmata õpetajakoolituse programmide tõhustamist, paindlikke töövõimalusi tööle asumisel ja ka hilisema karjääri jooksul, tööalase arengu võimalusi ja karjääri edenemist läbipaistvate kriteeriumide alusel. Samuti soovitab EK liikmesriikidel tagada pärast põhikoolituse läbimist õpetajatele karjääri alguses süstemaatilist toe pakkumine.

Uuringus osalenud Eesti õpetajate hinnangul jääb nende töötundide koguarv nädalas keskmiselt 36,1 astronoomilise tunni juurde, millest õpetamisele kulub hinnanguliselt 20,9 tundi. Tundide planeerimisele ja ettevalmistamisele koolis või väljaspool kooli kulub 6,9 tundi, meeskonnatöö ja kolleegidega arutelu peale 1,9 tundi, õpilastööde hindamise ja parandamise peale 4,3 tundi ning õpilaste nõustamise peale natukene üle 2 tunni. Keskmiselt töötavad uuringus osalenud riikide õpetajad enda hinnangul 38,3 tundi nädalas. Võrreldes teiste riikidega kulub Eesti õpetajatel vähem aega tunnis korra hoidmisele ning administratiivsetele ülesannetele.

Keskmine Eesti 7.–9. klassi õpetaja on pedagoogilise haridusega 48-aastane naine, kes on õpetajana töötanud 22 aastat. Võrreldes teiste riikidega on meie põhikooli ülemise astme õpetajad vanemad, pikema staažiga ja nende hulgas on vähem mehi. Nii uuringus osalenud õpetajad kui ka koolijuhid olid valdavalt naised (84% uuringus osalenud õpetajatest ja 60% koolijuhtidest).

Majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni (OECD) rahvusvaheline õpetamist ja õppimist käsitlev uuring TALIS (Teaching and Learning International Survey) kajastab 19 EL-i liikmesriigi ja piirkonna põhikooliõpetajate seisukohti ning põhineb 55 000 õpetaja ja koolijuhi tagasisidel. Eestist osales uuringus 3129 põhikooliõpetajat ja 197 koolijuhti.

Uuring kajastab Belgia hollandikeelsete piirkondade, Bulgaaria, Hispaania, Tšehhi, Küprose, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Horvaatia, Itaalia, Läti, Hollandi, Poola, Portugali, Rumeenia, Rootsi, Slovakkia ja Inglismaa ning Ameerika Ühendriikide, Austraalia, Brasiilia, Tšiili, Serbia, Singapuri, Islandi, Iisraeli, Jaapani, Malaisia, Lõuna-Korea, Mehhiko, Norra, Abu Dhabi ja Kanada Alberta provintsi põhikooliõpetajate seisukohti.

Eesti siseriiklik detailsem raport uuringutulemustest valmib aasta lõpuks.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!