Hiiumaa ametikool on kui sild minevikust tulevikku

Restauraatoreid võiks koolitada ainult Hiiumaa ametikoolis, leiab kooli direktor Ülo Kikas.

Kuus aastat tagasi korrastati Eesti kutsekoolivõrku, mille käigus pandi kinni või liideti suuremate külge hulk väiksemaid kutseõppeasutusi. Hiiumaa ametikool oleks kõigi tollaste kriteeriumide kohaselt tulnud sulgeda, aga kuna see on Hiiu maakonna ainus, siis jäeti see alles. Koolis on olnud stabiilselt keskeltläbi 160 õpilast, kellest umbes pooled käivad mandrilt.

Õpilaste arvu hoidmine, ja veel parem, kasvatamine ei ole tänapäeva oludes kerge. Sündimus väheneb, selle käigus kahaneb ka võimalike õpilaste arv. Väheste olemasolevate pärast tuleb võidelda, peab olema ligitõmbav. Iga kool peab leidma oma niši, valdkonnad, milles ta on tõeliselt tugev ja milles oma õpilaste lootusi ei peta. Ükskõik, kui hästi kool ennast avalikkuses ka ei reklaami, parim reklaam levib suust suhu.

Kooli direktor Ülo Kikas ütleb, et praegu on kutsehariduses järjekordne põnev kiire aeg, mil käib õppekavade uuendamine ja uute loomine. Varasemast rohkem võetakse arvesse tööandjate soove, kooliõpetus viiakse kutsestandarditega suuremasse kooskõlla ning ühtlustatakse Euroopa standarditega, ühtlasi asendatakse lõpueksam kutseeksamiga, mida hindab vastava kutsekoja eksamikomisjon. Direktor kinnitab, et mõned nende õpilased juba lõpetavadki kooli kutseeksamiga, näiteks floristid ja raietöölised. Kutseõpe on jaotatud viieks tasemeks, millest viies jääb rakenduskõrghariduse piirile. Direktori hinnangul küünivad viienda tasemeni nende majandusarvestuse ja restaureerimise eriala lõpetajad.

Rahvusvaheline tunnustus

Mis puutub uutesse õppekavadesse, siis on Hiiumaa ametikool huvitatud restaureerimise riikliku õppekava loomisest keskhariduse baasil, mida seni ei ole, samuti on oodatud maastikukujunduse eriala riiklik õppekava. Õppekavasid uuendatakse ja luuakse koostöös teiste koolidega, kuid direktori sõnul võiks haridus- ja teadusministeerium rahastajana õppevaldkondade jaotumist praegusest rohkem koordineerida.

Nii näiteks võiks Lääne-Eesti regioonis Haapsalu ja Kuressaare kutsehariduskeskusega kokku leppides jätta sealsete koolide ehituseriala lõpetajate jätkukoolituse restauraatorite erialal ainult Hiiumaa ametikooli. Näiteks võiks Lääne-Eesti regioonis Haapsalu ja Kuressaare kutsehariduskeskusega kokku leppides jätta sealsete koolide ehituseriala lõpetajate jätkukoolitus restauraatorite erialal ainult Hiiumaa ametikooli. „Haapsalu ja Kuressaare koolil on suured kogemused ja baas just ehitajate väljaõpetamisel, meie oleme spetsialiseerunud pakkuma restauraatoritele koolitust. Meil on selleks kompetentsus ja restauraatori hoiakute kujunemist soosiv keskkond,” arvab direktor. Ta peab silmas nii praktikutest õppejõude, pühendunud juhtiv­õpetajat, toetavat Hiiumaa muinsuskaitse seltsi kui ka Suuremõisa arvukaid restaureerimist vajavaid hooneid „Meil on sobiv keskkond ja praktikavõimalusi, mida teistel ei ole,” ütleb ta.

Leonardo programmi käigus teeb Hiiumaa ametikool koostööd Hollandi, Norra, Suurbritannia ja Portugali koolidega. Eriti hästi läks Inglismaal Norfolkis Great Yarmouthi linnas, kus mõned restaureerimisõpilased said teha oma praktika 14. sajandist pärit kiriku restaureerimisel.

„Meie õpilastega jäädi seal väga rahule,” räägib kooli arendus- ja koolitusjuht Signe Leidt. „Meie õpilaste oskused, töökus ja kohusetunne avaldasid seal muljet ja neid kutsuti koguni vastuvõtja initsiatiivil ja kulul tagasi. Neil seal on plaanis teha korda kõik vanad objektid ja oskustega abikäsi on väga vaja.”

Missiooniga kool

Hiiumaa ametikool peab oma missiooniks toetada hiidlaste elukestvat õpet ning saare kõikide majandusvaldkondade arengut ja tööhõivet koolituspartnerina.

„Ühtlasi on meie missioon hoida alles see, mis on meile pärandatud,” ütleb direktor. Ta peab silmas nii Suuremõisa hooneid kui ka parki. „Kui poleks olnud kooli, poleks siin tõenäoliselt enam midagi alles.”

Ent pärandi säilitamist nähakse siin ka laiemalt. Säästva looduskasutuse alla mahuvad nii taastuvenergeetika, maastikukaitse, mesindus kui kas või rannakalandus, mis olevat viimaste aastate madalseisust üle saamas. „Kalasaagid on kasvanud ja rannakalandus on taas muutumas arvestatavaks elatusallikaks,” kinnitab direktor. Teda rõõmustab, et haridus- ja teadusministeerium toetab kooli igakülgselt. Loodetavasti kerkib ka pearaha, sest väikese kooli üldkulud on paratamatult suured. „Õppekvaliteedi hoidmiseks kutsume häid õpetajaid ka väljastpoolt Hiiumaad,” räägib direktor. „Meie õpetajate hulgas on palju praktikuid, sellega tagame paremini oma lõpetajate teadmiste ja oskuste vastavuse kutsestandardile.”

Parim uudis koolile oli muidugi see, et lõpuks ometi õnnestub mõisa põnev ja saladusi täis peahoone korda teha. Loss on õpikeskkond ja korras keskkond soodustab häid õpitulemusi. Kool esitas 1 176 000 eurot maksva projekti EMP finantsmehhanismi mõisakoolide programmile ja sai sellele heakskiidu. EMP katab 999 400 eurot, haridus- ja teadusministeerium 168 900 ja Pühalepa vald 7500. Selle raha eest tehakse korda ja restaureeritakse peaaegu täielikult lossi sisemus, lisaks uuendatakse toitlustusplokk, lisanduvad garderoob, tualettruumid, lift, ventilatsioonisüsteem soklikorrusele ja saali, elektri- ja nõrkvoolu süsteemid. Kõik tööd peavad olema lõpetatud 31. juuliks 2015. Siis on koolimaja tõenäoliselt tundmatuseni muutunud ja Hiiumaa pärl Suuremõisa loss täies ilus särama löönud.

—

Väärika minevikuga kool …

Hiiumaa ametikool tegutseb 250-aastase ajalooga majas ja kuulub nii mõisakoolide suursugusesse ritta. Mõisa kujunemislugu polekski mõtet nii pikalt kirjeldada, kui selles ei valitseks eriline aura ja kui just see poleks üks kooli tuleviku kujundamise lähtekohti.

Hiiumaa ametikooli direktor Ülo Kikas kannab kostüümi igasuvise „Unustatud mõisate” külastusmängu puhul, mil traditsiooniliselt on avatud lossikohvik ja toimuvad ekskursioonid. Sel aastal jääb külastusmäng restaureerimistööde tõttu siiski ära.

Hiiumaa ametikool on väga uhke selle üle, et kutseõppega alustati siin juba 1824. aastal, kui parun Peter Ludwig Konstantin von Ungern-Sternberg, kes on tuntud kui Kärdla kalevivabriku rajaja, avas mõisas lamburite kooli, ikka selleks, et kindlustada vabrikule kvaliteetset toorainet. 1830. aastal koliti kool Kärdlasse, vabrikule lähemale. Saja aasta pärast, 1920. aastal asutati mõisahoonesse Suuremõisa erakool, kuhu said õppima tulla moonakate lapsed. 1930. aastal mõis natsionaliseeriti ja kool sai ruume juurde. Uuesti sai Suuremõisa lossist ametikool 1977. aastal, kui tööd alustas Suuremõisa sovhoostehnikum. Praegune Hiiumaa ametikool püsib kolmel vaalal: siin koolitatakse puit- ja kiviehitiste restauraatoreid, säästva looduskasutuse spetsialiste ning väikesadamate arendajaid. Lisaks saab siin õppida floristiks, raietööliseks, bussi- ja veoautojuhiks, savikrohvi meistriks, omandatakse ka ettevõtja oskusi.

Suuremõisa-nimelisi kohti on Eestimaal mitu. Hiiu-Suuremõisa (Dago-Grossenhof) asub Hiiumaal Pühalepa vallas. Sellist nime kannab üks suurejoonelisemaid barokk-rokokoostiilis mõisaansambleid Eestimaal, mille peahoone sai valmis 1760. aastal, tiibehitised lisandusid 1772. On isegi pisut uskumatu, et sellise võimsa mõisasüdame rajamine on osutunud võimalikuks nii vaeses piirkonnas kui Hiiumaa. Suuremõisa omanikud moodustavad esindusliku galerii: de la Gardied, Stenbockid, Ungern-Sternbergid, kellest kuulsaim oli teadagi Otto Reinhold Ludvig von Ungern-Sternberg. Mereröövlilugudest tuntud värvikas parun, kes olevat ehitanud valemajaka, mille abil meelitanud Hiiumaast mööda purjetavaid laevu madalikule, röövinud laevade lastid ja lasknud tappa ellujäänud meremehed. See Ungern-Sternberg on jätnud jälje eesti kirjandusse ja Gustav Ernesaks lõi temast ooperi „Tormide rand”.

Mõisas oli 64 tuba, millest mitmed saali mõõtu, mitu uhket mantelkorstnat ja keskküte. Säilinud on ka mõned ahjud ja kaminad. Lossipööningul oli kahekordne lagi, kuhu parun olla peitnud hukkunud laevadelt röövitud vara.

Nagu igas enesest lugupidavas lossis, nii pidavat kummitama ka Suuremõisas. Tõenäoliselt ei leia rahu kapten Carl Johan Malmi hing, kelle tappis ikka seesama värvikas parun, kes oma ülejäänud elu veetis tahtlikus tapmises süüdistatuna Siberis. Kummitust ennast polevat keegi näinud, küll aga kuuldakse samme ja ohkeid, uksed lähevad salapäraselt lahti ja kinni.

Kunagi oli härrastemaja ümber 32 kõrvalhoonet, millest 27 asukoht on teada. Täiesti või osaliselt on alles ait, tõllakuur, tallmeistri maja, viinavabrik, sulaste maja, tüdrukute maja ja Hollandi tuulik.

Suuremõisast lähtub kolm uhket alleed – tammealleed Kärdla ja Pühalepa kiriku suunal ning sang­lepaallee Käina poole. Viimane on neist pikim, 4,6 km.

Lossi ümbritsev suur park hõlmab üle 45 hektari ja hooldatav on sellest vähem kui pool. Pargis domineerivad looduslikud puuliigid: tammed, saared, jalakad, pärnad, männid, lepad ja kased. Võõrpuuliikidest on paremini kohanenud Vene ja Siberi lehised, Sitka kuused ning Euroopa nulud. Praegune kooliaed rajati tõenäoliselt 19. sajandi teisel poolel. 2011. aastal sai Hiiumaa ametikool EV presidendi kauni kodu auhinna.