Keelekaste: Kui jätaks kinnitamata
Ühes juuni alguse „Keelesäutsus” (tegemist on Vikerraadio väärt keelesaatega) juhtis keeletoimetaja Maris Jõks tähelepanu sõnade „käivitama” ja „käivituma” muutumisele moesõnadeks. Kõike muudkui käivitatakse ja kõik muudkui käivitub, alates konkurssidest, projektidest ja päästeoperatsioonidest, lõpetades söögikohtade, telesaadete ja tulude deklareerimisega.
Ma olen märganud, iseäranis ajalehti lugedes, et lisaks käivitamisele-käivitumisele on moodi tulnud kinnitamine. Kõik aina kinnitavad kõike, isegi kui sellise kaaluka, rõhutava sõna järele väga tarvidust ei ole või kui see kohe sugugi konteksti ei sobi.
Näiteks lugesin hiljuti uudist Christoph Kolumbuse Haiti lähistel karile jooksnud lipulaeva Santa Maria leidmisest. See on laev, mis muutis inimkonna ajaloo suunda, kinnitas asjaga seotud allveearheoloog uudises. Tema kolleeg kinnitas, et ilmselt leiti tõesti Kolumbuse laev, kuid see vajab siiski veel teaduslikku kinnitust. Laevalt pinnale toodud esemed on lubatud anda Haitile ja Haiti esindajad muidugi kinnitasid, et on koostööst väga huvitatud.
Mõnda aega varem jäi mulle silma artikkel „E-tervise juht kinnitab, et probleemid on lahendamisel”. Mitmed küsimused on tänaseks töös või lahendatud, kinnitas osundatav selles artiklis. Digipilt, üks e-tervise projektidest, on tema kinnitusel tehniliselt valmis arendatud lahendus, kuid röntgenuuringuid hakatakse edaspidi koguma hoopis Pildipanka, kinnitas ta. Digiregistratuur on tema kinnitusel aga hea näide sellest, et hästi välja mõeldud lahendus ei pruugi tööle hakata, kui realiseerida vaid tehniline osa.
Ja kellele sellest ei piisa: hiljutises artiklis „Poliitika analüüs kinnitas, et USA on oligarhia” kirjutatakse põhjalikust analüüsist, mis kinnitab meile, et USA ei ole enam demokraatlik riik, vaid tüüpiline oligarhia. Kinnitust leiab seegi, et USA meedia pasundamine demokraatia võidukäigust on hale farss, ja teadusliku kinnituse saab ka fakt, et tavaameeriklasel puudub võimalus poliitikat mõjutada.
Õigupoolest ei olegi kinnitamine teab mis uus tõbi. Seda näitab kas või valitsuse kommunikatsioonibüroo 2002. aasta uudis „Eesti ja Vene peaministrid kinnitasid koostöövalmidust”. Sealt võime lugeda, et üle mitme aasta esmakordselt kohtunud peaministrid kinnitasid soovi arendada häid suhteid. Peaminister Mihhail Kasjanov kinnitas peaminister Siim Kallasele, et Venemaa on valmis Eesti-Vene suhete arendamisega edasi liikuma, ja Kallas kinnitas vastu, et Eesti on huvitatud headest ja asjalikest suhetest Venemaaga. Lisaks soovivat Venemaa Kasjanovi kinnitusel, et tema kodanikud pääseksid läbi tulevaste Euroopa Liidu riikide hõlpsasti Kaliningradi.
1858. aastal kasutas arst ja kirjanik Oliver Wendell Holmes ühes oma essees väljendit verbicide – sõnatapp. „Elu ja keel on võrdselt pühad,” kirjutas ta. „Inimesetapp ja sõnatapp – sõna vägivaldne kohtlemine, millel on saatuslikud tagajärjed ta elule, see tähendab tema legitiimsele tähendusele – on ühtviisi keelatud.”
Kirjanik Clive Staples Lewis, meilgi tuntud „Narnia kroonikate” autor, on aga kirjeldanud sõna tapmise eri viise. Üks viis sõna tappa on seda üha ja valimatult korrata, nii et see kaotab oma emotiivse jõu ja eriomase tähenduse. Just selline saatus, tundub mulle, on nüüdseks tabanud ka sõna „kinnitama”. Kui kõik inimesed, olgu omal tahtel või ajakirjaniku sõnavaliku süül, kõike aina kinnitavad, siis ei saa imeks panna, kui kinnitus ei maksa enam midagi – isegi sellise inimese oma, kelle jutus ei ole muidu justkui põhjust kahelda. Kaalukas sõna on ülekasutamise tõttu oma kaalukuse kaotanud, ei ole enam veenev, vaid tühine.
Oleks päris tore, kui vahelduseks mitte ei kinnitataks, vaid lihtsalt öeldaks, sõnataks, lausutaks, mainitaks, tähendataks, märgitaks, teatataks või arvataks. Öeldava tõeväärtusele tuleks see praegu, ülemäärase kinnitamise ajal juba pigem kasuks – ma kinnitan teile.
Jutt jumala õige.
Oleks kena, kui mõni keelemees võtaks nahutada sõnakese “nagu” muutumist tekstis vaat et lauses sõnavahe märgiks.
Oleks nagu kena, kui mõni nagu keelemees võtaks nagu nahutada sõnakese “nagu” muutumist kõneldavas tekstis vaat et nagu lauses nagu sõnavahe nagu märgiks.
[…] Priit Põhjala, Õpetajate Leht, 20.06.2014 […]